Kohtulahend

Hageja nõue ja põhjendused Korteriühistu Kirsi 6/8 on registreeritud 23.03.1998 mittetulundusühingute registris korteriühistuna. Kostjale kuulub 778/74833 mõttelist osa Tallinnas, Kirsi 8 asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter xx üldpinnaga 77,8 m2. Ühistu 15.10.1998 üldkoosolekul otsustati, et ühistu liikmetele vajalikke kommunaalteenuseid ostetakse ühistule teenusepakkujalt ning vahendatakse ühistu poolt edasi liikmetele. Hageja on sõlminud lepingu AS-iga Tallinna Küte Kirsi 6 ja Kirsi 8 asuvatesse elamutesse soojusenergia ostmiseks ühendusvõrgu kaudu. Hageja juhatuse 27.03.2002 koosolekul fikseeriti, et kostja korteris on radiaatorid keskküttesüsteemist eemaldatud. Hageja juhatuse 29.05.2002 koosolekul otsustati maksustada kostja korteri tarbimist 2002 kütteperioodil kaudse küttena. Hageja üldkoosoleku 07.05.2003 otsusega kinnitati majandusaasta aruanne ja juhatuse otsus maksustada keskkütteradiaatoriteta korterite korteriomanike soojusenergia tarbimist 30% maksumääraga tariifsest maksust. Tallinna Linnakohtu 25.02.2002 otsusega jäeti rahuldamata hageja nõuded poolte vaidluses soojusenergia tarbimise kohta. Kostja peab tasuma soojusenergia eest, mis kulub vee soojendamiseks, vee soojuse hoidmiseks miinimumtemperatuuril (55oC) ja mis arvestatakse elamu kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka, samuti soojusenergia eest, mis kulub üldkasutatavate ruumide kütmiseks ning mida kostja tarbib kaudse küttena teistest korteritest ülekanduva soojuse arvel. Kostja on tasunud üksnes kulutuste eest, mis on seotud sooja vee tootmisega. Vaatamata asjaolule, et üldkoosolek otsustas kostja maksemäära üle alles 2003 mais, on kostja tegelikult soojusenergiat tarbinud ning peab selle eest ka maksma. Kostja korterisisene soojusisolatsioon ei saa olla samaaegselt pidav naaberkorteritest soojavoo juurdepääsule ja läbilaskev soojavoogude väljumisele kostja korterist koridoridesse. Kostja tarbitud elektrienergia kogus on peaaegu samaväärne teiste korterite tarbimisega, millest saab järeldada, et kostja ei tooda piisaval määral soojusenergiat elektriga. 07.05.2003 üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Tegemist oli teistkordselt kokkukutsutud koosolekuga ning otsuste vastuvõtmise eeldused olid täidetud. Kostja osales koosolekul ja oli temaga seonduvast küsimusest teadlik, talle anti üle kõik teemat puudutavad dokumendid. Kostjale oli üldkoosoleku otsus teada selle tegemisest, ta ei vaidlustanud otsust. Kostja osales koosolekutel, kus kinnitati iga-aastane majanduskava, ning on ka seeläbi ühistu seisukohtadest teadlik. AS-ist Tallinna Küte ostetavat soojusenergiat kasutatakse korteriomanike poolt alljärgnevalt: elamu reaalosade kütmiseks, et saavutada ja hoida seal aastaringselt elamiseks sobiv temperatuur ca 18o22 ̊C; korteriomanike kaasomandis olevate üldkasutatavate ruumide (trepikojad, keldrid jm abiruumid) kütmiseks elamus ehitusnormidele vastava mikrokliima saavutamiseks; sooja vee tootmiseks (sooja tarbevee ettevalmistamiseks ehk külma tarbevee soojendamine nõutava 55oC-ni vajalik soojusenergia); sooja vee miinimumtemperatuuri (55oC) hoidmiseks ja säilitamiseks maja jaotustorudes (soe tarbevesi jõuab tarbijani vajaliku temperatuuriga koheselt soojaveekraani lahti keerates). Kostjale kuuluva 4-toalise korteri või analoogse korteri kütmiseks elamus Kirsi 8 üldisest küttesüsteemist, kuluks energiat 9,6 kuni 11,0 MWh/a (koos üldkasutatavate ruumide kütmiseks vajaliku energiaga, mis moodustab ca l,7MWh korteri kohta aastas). Selline kogus soojusenergiat tagaks 4-toalises korteris igapäevase temperatuuri 19°C. Nimetatud arvestus on tehtud kütteperioodi keskmise välistemperatuuri 3,2oC juures. Kui korterit on soojustatud ja kütmine toimuks keskküttest väljalülitatuna alternatiivsete kütetega (sh elektriga), kuluks aastase keskmise välistemperatuuri 3,2oC juures korteris 19oC saavutamiseks 3,9 kuni 4,0 MWh/a, millele lisanduks üldkasutatavate ruumide kütmiseks kuluv 1,7 MWh/a ja korteri enda elektrienergia tarve olmevajaduste rahuldamiseks. Kostja 04.01.2007 esitatud elektritarbimise koondist järelduvalt on kostja korter stabiilselt alaköetud. Korteri

2(12)

kütmine on toimunud kaudselt teiste ümbritsevate korterite poolt. Korterit xx on piiratud paremalt 4toalise korteriga nr xx, vasakult ühetoalise korteriga nr xx ja teisel korrusel 4-toalise korteriga nr xx. Ekspert võrdles oma 15.01.2007 arvamuse täienduse lk-1 13 elektrienergia tarbimist erinevate samaväärsete korterite vahel ja jõudis järeldusele, et kostja elektrienergia tarbimine on olnud liiga väike, mis ei võimalda katta isegi korteri normaalseks õhuvahetuseks vajalikku soojushulka. Korteriühistus jagatakse elamu kütmiseks kasutatud soojusenergia proportsionaalselt elamispinna ruutmeetri alusel. Üldkasutatavate (trepikojad ja teised üldkasutatavad ruumid) ruumide kütte osa, mis langeb 4-toalise korteri ehk kostjale kuuluva korteri kohta on ca 1,7 MWh/a. See on 17-18% arvest, mis esitatakse kõigile 4-toalistele korteritele igakuiselt tarbitud soojusenergia eest. Sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga arvestamine korteriühistus Kirsi 6/8 toimub Majandusministeeriumi 23.03.1993 määrusega nr 4 kinnitatud "Hoonete soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise juhendi" alusel. Mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiast, mis kulub külma vee soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55oC). Selleks, et elanikel oleks igal ajahetkel võimalik soojavee kraanist saada stabiilse temperatuuriga (55oC) vett, tuleb teha täiendavaid kulutusi sooja vee temperatuuri hoidmiseks ja säilitamiseks ning selliselt kulunud soojusenergia jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt ruutmeetritele. Arvestuse selline alus on vajalik, kuna sooja vee hoidmiseks vajalik energia ei ole otseses sõltuvuses tarbitud sooja vee kogusest elaniku poolt. See hulk soojusenergiast, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse korteriühistus Kirsi 6/8 elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Selline arvestus on hästi märgatav kalendriaasta soojadel kuudel (mai-september), kui elamu reaalosade ja neile vastavate mõtteliste osade kütmist ei toimu. Sel perioodil tasuvad korteriomanikud täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka nn kaudse kütte kulud (suveküte, tsirkulatsioon). Ekspertide hinnangu alusel on see tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Sooja tarbevee süsteem korterelamus Kirsi 6/8 on korraldatud ringlusega süsteemina. Sooja tarbevee ringlussüsteem tagab, et soe tarbevesi jõuab tarbijani vajaliku temperatuuriga hetkel, kui ta avab soojaveekraani korteris. Ringlussüsteemis on alati soojuskaod. Hageja esitab kostjale igakuiselt arved, millel kajastatakse kõik kulutused, mis tuleb korteriomanikel kanda. Kirje „kommunaalkulud" all kuulub korteriomaniku poolt tasumisele elektrikulu, küttekulu, prügiveo kulu, vee ja kanalisatsiooni kulu, vee soojendamise kulu ja üldkasutatava vee kulu. Kostja on tasunud arved kõikide positsioonide osas, välja arvatud positsioon „küttekulu". Hageja palus kostjalt välja mõista tasu tarbitud soojusenergia eest ajavahemikus 01.01.2002 kuni 01.08.2008 12 923 krooni, millele lisandub viivis 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest summas 10 793 krooni, kokku 23 716 krooni, samuti menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole hageja küttesüsteemi tarbija. Radiaatorid on õiguspäraselt eemaldatud enne ühistu moodustamist, korteri keskküte on seoses elektriküttele üleminekuga suletud 20.09.1993. Põhikirjast tulenevalt on ühistu kohustus hinnata eraldi kõigi korterite kommunaalteenuste reaalset tarbimist. Õige ei ole küttekulu arvestamine solidaarsuspõhimõttel arvestusega elamispinna ruutmeetri kohta. Kostja korteris on tehtud ulatuslikke soojustustöid, millega on oluliselt parendatud korteri soojapidavust ning tüüpprojekti alusel soojakadude arvutamine pole õige. Eksperdid ei arvestanud arvamuse andmisel kõiki olulisi asjaolusid. Ekspertidel puudus võimalus hinnata soojusenergia tarbimist enne küttesüsteemis tehtud muudatusi (radiaatorite vahetus korteris 41 ja kahetoru süsteemile üleminek). Hageja poolt ekspertidele antud andmed pole tõendatud ning nende arvamused pole objektiivsed. Korteriühistu 08.05.2003 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna võeti vastu seaduses sätestatud nõudeid

3(12)

eirates. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates et tehtud teatavaks kõiki küsimusi, mille kohta koosolek otsuseid langetama pidi, üldkoosoleku toimumise teatele pole lisatud mingeid materjale. Üldkoosolekul oli palju puudujaid ja kostja korteri maksustamise küsimust ei olnud päevakorras, seega saanuks seda arutada ja selles otsustusi teha üksnes kõigi liikmete kohalolekul. Hääletustulemused on kantud koosoleku protokolli ebaõigesti, kostja pole andnud nõusolekut temale teistest erineva kohustuse panemiseks. Hageja ei tõendanud, et kostja on hageja arvel rikastunud. Ekspertide arvamused on liiga puudulikud, et neid saaks kasutada tõenditena. Ekspertide järeldusi, mis põhinevad tõendamata faktilistel asjaoludel, ei saa kasutada tõenditena enne algandmete õigsuse tõendamist. Tõendamata on kostja poolne keskküttesüsteemist pärineva soojusenergia tarbimine. Ekspertide pakutud suhtarvud ei ole tõendatud. Ekspertide arvamused korteri Kirsi x-xx keskküttega kütmise asjaolu ja suhtarvu kohta on erinevad, peamiselt sellepärast, et ekspert Endel Jõgioja vältis tõendamata lähteandmete kasutamist, ekspert Karl Ingermann tugines tõendamata lähteandmetele. Eksperdid tuginesid arvamuste andmisel hageja esitatud temperatuuridele (+18 oC ja +22 °C, tl 128), mida hageja ei tõendanud. Tõendamata lähteandmete kasutamise tulemusena ei pea paika ekspertide arvutatud korteri Kirsi x-xx soojusenergia keskküttesüsteemist tarbimise suhtarvud, mida kohus ekspertidelt küsis. Korteris Kirsi x-xx on soojaveevarustussüsteem käteräti kuivatiteta ja isoleeritud püstikutega. Ekspert Karl Ingermanni arvamus on kallutatud hageja huvide suunas. Hageja kehtestatud vee soojendamise tariifide muutuste iseloom tõendab, et hageja kasutas hagi perioodi vältel vähemalt kolme erinevat metoodikat, kuigi ta väidab, et kasutab ainult Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruses nr 4 olevat metoodikat. Tõendamata on, et hageja soovitud 30% üldisest neljatoalisele korterile langevast küttekulust on õigustatud, kuna hageja esitas teadlikult kohtule valeandmeid eesmärgiga, et ekspertide arvamus kinnitaks hageja nõuet. Hageja ei ole kohtule esitatud eksitavaid andmeid tõendanud. Rahalist hagi ei saa põhjendada ligikaudse hinnanguga, hinnang peab olema täpne ja tõendatud. Kui hageja poolt kohtule esitatud andmed temperatuuride kohta olnuks õiged, puudunuks vajadus küttesüsteemi täielikuks ümberehitamiseks 2006 suvel. Kuna puuduvad hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tulevalt ülatoodust palus kostja jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Jaan Kuusilt välja 23 716 krooni KÜ Kirsi 6/8 kasuks. Kohus jättis menetluskulud Jaan Kuusi kanda ja mõistis Jaan Kuusilt KÜ Kirsi 6/8 kasuks välja menetluskulude katteks 5750 krooni ning 14 620 krooni riigituludesse kohtukulude katteks. Kohus määras tagastada KÜ-le Kirsi 6/8 riigilõivu summas 750 krooni. Vaidlust ei ole, et KÜ Kirsi 6/8 on registreeritud 23.03.1998 mittetulundusühingute registris korteriühistuna. Kostjale kuulub 778/74833 mõttelist osa Tallinnas, Kirsi 8 asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter xx üldpinnaga 77,8m2. Ühistu 15.10.1998 üldkoosolekul on otsustatud, et ühistu liikmetele vajalikke kommunaalteenuseid ostetakse teenuse pakkujalt ühistule ning vahendatakse ühistu poolt edasi liikmetele. Hageja on sõlminud lepingu AS-iga Tallinna Küte Kirsi 6 ja Kirsi 8 asuvatesse elamutesse soojusenergia ostmiseks ühendusvõrgu kaudu. Hageja juhatuse 27.03.2002 koosolekul on fikseeritud, et kostja korteris on radiaatorid keskkütte süsteemist eemaldatud. Hageja juhatuse 29.05.2002 koosolekul otsustati maksustada kostja korteri tarbimist 2002 kütteperioodil kaudse küttena. Hageja üldkoosoleku 07.05.2003 otsusega on kinnitatud majandusaasta aruanne ja juhatuse otsus maksustada keskkütte radiaatoriteta korterite korteriomanike soojusenergia tarbimist 30% maksumääraga

4(12)

tariifsest maksust. Kuivõrd ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku päevakord ei näinud ette tasumäärade otsustamist ühistu liikmetele, kelle korterid on kesküttesüsteemist eraldatud, üldkoosolekust ei võtnud osa või sellel ei olnud esindatud kõik ühistu liikmed ja ühistu põhikiri ei sisalda MTÜS § 21 lg 4 lubatud erandeid, ei olnud üldkoosolek pädev antud küsimuses otsust vastu võtma ja p 1.16 all vastu võetud otsus on tühine. Seega langeb hagi õigusliku alusena ära ühistu üldkoosoleku otsuse täitmise nõue. Kostja on tasunud kõik hageja poolt esitatud arved, tasumata on jätnud üksnes küttekulu eest. Hageja palus täpsustatud hagiavalduses hagi rahuldada alusetust rikastumisest (säästmisest) tulenevaid kohustusi reguleerivate sätete, so VÕS § 1041 alusel. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja peab tõendama, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millest lähtudes hageja kostjale küttearveid esitas. Ekspertide arvamustega on tõendatud, et Tallinnas, Kirsi 8 asuva hoone keskküttesüsteemi kaudu tarbitakse soojusenergiat nii hoone kaasomandis olevas osas kui ka kostjale kuuluvas korteriomandi reaalosas (korter nr 37). Elektriküttele üleviidud korteris tegelikult tarbitud elektrienergia hulk ei võimaldanud kostja korteris aastaringselt hoida kostja väidetud temperatuuri (+19°C). Korteris tehtud soojustustööde tulemusel on soojakaod vähenenud, kuid pole välistatud soojuse juurdevool kõrvalkorteritest, samuti korteri kohal ja all olevatest ruumidest. Kostja korter oli kas püsivalt alaköetud või ammutas soojust naabrusruumide arvel. Korteri paiknemine hoones mõjutab oluliselt korteri kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Kostja korter asub esimesel korrusel. Ekspertide arvamusega on tõendatud, et kogu hoones tarbitavast soojusenergiast kulub hoone üldkasutatavate ruumide kütmiseks ca 18%. Sooja vee jaotussüsteem on ühine; vee soojendamiseks ja hoidmiseks kulub energiat. Sooja vee temperatuuri hoidmiseks kulub ca 30% vee soojendamisele kulunud soojusenergiast. Kostja kahtlused ekspertide objektiivsuses on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi usaldusväärsuses. Eksperdid on andnud vande ekspertiisi läbiviimisel ja on teadlikud oma vastustusest. Toimiku materjalidest nähtuvalt lähtusid eksperdid arvamuse andmisel poolte esile toodud asjaoludest, sh kostja korteri asukohast, selles tehtud soojustustöödest ja muudest soojusenergia tarbimist mõjutavatest teguritest. Arvamuse andmisel arvestasid eksperdid mh ka võimalike nihetega algandmetes ning sise- ja välistemperatuuri kõikumisega. Kostja esile toodud erinevad tegurid võivad küll mõjutada erinevatel ajahetkedel tarbimist ühes või teises suunas, kuid kõikide tegurite koosmõjus püsib soojusenergia tarbimine samas suurusjärgus. Kostja seadis küll hageja poolt ekspertidele antud algandmed ja ekspertide arvamuse kahtluse alla, kuid ei esitanud tõendeid, mis annaks alust teistsugusteks järeldusteks. Kostja ise möönis hoonesiseste soojavoogude toimimist, väites, et soojavoog tema korterist üldkasutatavatesse ruumidesse ületas ja ületab maja keskmise korteri soojavoo. Kostja ei tõendanud, et tema korteris oleks temperatuur maja keskmisest kõrgem. Seetõttu ei nõustunud kohus kostja väitega, et kostja ise toodab soojusenergiat elamule. Vastupidi, ekspertide arvamusega, mis põhines kostja elektrienergia tarbimisel aastatel 2003-2005, esines kostja korteris nimetatud aastatel tugev alakütmine. Eeltoodust järeldub, et kostja tarbis kaudset soojusenergiat. Esitatud tõendid kostja elektrienergia tarbimise kulu kohta järgnevatel aastatel tõendavad, et kostja elektrienergia tarbimine ei ole olulises määras muutunud, millest tulenevalt toimub täiendav soojuse juurdevool kostja korterisse ja on tõendatud kostja korteri alakütmine ning kaudse kütte tarbimine. Seetõttu on põhjendatud kostjalt kaudse kütte eest tasu nõudmine kogu hageja poolt esile toodud perioodi eest.

5(12)

Puudub mõistlik alus eeldada, et ühistu teeks kulutusi kostja ja kostja korteri naabrusruumidesse vastavate andurite ja mõõteriistade paigaldamiseks ning soojavoogude liikumise püsivaks jälgimiseks ja arvestamiseks. Igakuise täpse tulemuse saavutamiseks tehtavate kulutuste maht on ebamõistlikult suur, arvestades tarbitava soojusenergia hulka ja igakuise makse suurust. Hageja esitas kohtule arvestuse sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga kohta. Sooja vee mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiat, mis kulub lähtevee (külma vee) soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55oC). See hulk soojusenergiat, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Sooja tarbevee ringlussüsteemi tõttu ka maist septembrini, mil kütmist ei toimu, on korteriomanikud kohustatud tasuma täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka kaudse kütte kulu, mis on vajalik vee tsirkuleerimiseks. Ekspertide hinnanguga on tõendatud, et see on tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Kohus nõustus hagejaga, et korteriühistus läbiviidud küttesüsteemi renoveerimine ei ole muutnud soojusenergiaga varustamist. Nimetatu on tõendatud nii Kirsi 8 elamu küttesüsteemi uuendamise põhiprojektiga kui ka hageja esitatud arvestusega küttekulu kohta aastate lõikes, millest nähtuvalt ei ole küttekulu pärast küttesüsteemi renoveerimist kahetorusüsteemile üleminekul vähenenud, suurenenud on korteriomanike mugavused, kuivõrd korteri valdajatel on võimalus oma korterites soojuseraldust reguleerida. Sõltuvalt korteri paiknemisest elamus on arvestatud ka korteri kütmise võimsused. Kostja esitatud tabel erinevate korterite poolt kütmise doteerimise osas on meelevaldne ega lähtu ekspertide järeldustest. Kostja vastuväited ja arvestused ei lükka ümber ekspertide järeldusi kostja poolt soojusenergia tarbimise kohta. Kuna kostja on soojusenergia tarbimise eest tasumata jätmise tõttu rikastunud hageja arvel, kes on omapoolsed kohustused AS Tallinna Küte ees nõuetekohaselt täitnud, mida tõendab hageja esitatud AS Hansapank tõend nr 200.188-031/0268642, tuleb kostjalt välja mõista hageja nõutud võlg 12 923 krooni ja viivitusintress 10 793 krooni, kokku 23 716 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel ja hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 kohaselt kuulub hageja õigusabi kulu kostja poolt hüvitamisele 1185,80 (5% - 23 716) krooni ulatuses. Hageja tasus 29.06.2005 hagi esitamise eest riigilõivu 1750 krooni ja 08.01.2007 750 krooni. Haginõudelt tulnuks tasuda riigilõivu 1750 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada 750 krooni ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1750 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ekspertiisitasu 4000 krooni ja 14 620 krooni riigituludesse. Apellatsioonkaebuse põhjendused Jaan Kuus palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning kohtukulud, sh eksperditasu, hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja apellatsioonmenetluse kulud. Maakohus ei juhindunud TsMS § 2, § 423 lg 2 p 1, § 436 lg 1, § 436 lg 2, § 436 lg 4, § 442 lg 8, § 658 lg 2 ning lahendas tsiviilasja VÕS § 76 ja § 113 alusel, kuigi tal oli TsMS § 658 lg 2 tulenev kohustus lahendada asi VÕS § 1041 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2008 otsuse kohaselt tuli asi lahendada VÕS § 1041 järgi, st hageja pidi: 1) tõendama, et hageja on täitnud kostja kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud,

6(12)

ning 2) tõendama kuivõrd on kostja kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Maakohus selgitas hagejale, et kui hageja ei esita tõendeid ülaltoodud kahe asjaolu tõendamiseks, jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et soojusenergia tarbimine ja alusetu rikastumise ulatus (mis sõltub küttearvete arvestamise metoodikast, sh sellest, keda ja mil viisil doteeritakse ning korteri asukohast elamus) on erinevad asjad. Ekspertide arvamusi kostja soojusenergia tarbimise kohta võib alusetu rikastumise tõendamiseks kasutada ainult juhul, kui: 1) korterites tarbitud soojusenergia eest tasumine toimub individuaalsete soojamõõtjate alusel (ühtegi korteriomanikku ei doteerita teiste arvel), millele lisandub üldkasutatavate ruumide küte proportsionaalselt omandi suurusega ja 2) hageja teeb kostja naaberkorteritele õiges suuruses hinnaalandust kostjale osutatud kaudse kütte osas. Tarbitud soojusenergia eest tasumine korteriühistus Kirsi 6/8 ei toimu individuaalsete soojamõõtjate alusel. See toob endaga kaasa rohkem soojust tarbivate korterite omanike doteerimise vähem soojust tarbivate korterite omanike arvel. See on poolte ühine seisukoht. Eelneva valguses pole ekspertide arvamused tõendid käesolevas tsiviilasjas, sest neid ei saa kasutada VÕS § 1041 kohaldamisel. Kuna hageja ei esitanud kohtule kohtu nõutud tõendeid (3. kd, tl 4) ja hagi aluseks olev faktiline asjaolu (kostja rikastumine) on tõendamata, tuli hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel või rahuldamata tõendamatuse tõttu TsMS § 436 lg 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2008 otsuse kohaselt käesolevas tsiviilasjas lasub VÕS § 1041 järgi lahendatava nõude puhul hagejal tõendamise koormus, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millest lähtudes esitati kostjale küttearved. VÕS § 1041 räägib alusetust rikastumisest, mitte soojusenergia tarbimisest. Alusetu rikastumise käsitlemine üksnes soojusenergia tarbimisena on ilmne ebatäpsus TsMS § 447 lg 2 mõttes. Selle ebatäpsuse tõttu 23.04.2008 otsuses välistas ringkonnakohus õigusvastaselt kostja seadusliku õiguse nõuda hagejalt keskkütte dotatsiooni samadel alustel teiste korteriühistu Kirsi 6/8 liikmetega, kelle korterid on esimesel korrusel ja keda ühistu doteerib ning andis maakohtule ette VÕS § 1041 ebaõige tõlgenduse, mille järgimine maakohtu poolt tõi endaga kaasa kõrvalekaldumise VÕS § 1041 mõttest. Maakohus lahendas asja järjekordselt VÕS § 76 ja § 113 alusel, korrates üldjoontes Harju Maakohtu 10.09.2007 otsust käesolevas tsiviilasjas. Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuväited ja arvestused ei lükka ümber ekspertide järeldusi kostja soojusenergia tarbimise kohta. Sellega eiras maakohus ringkonnakohtu otsuses esitatud õigusnormi kohaldamise kohustuslikku seisukohta, mille kohaselt asjaolude tõendamise koormus lasub hagejal, millega rikkus TsMS § 658 lg-t 2. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et toimikus olevate tõendite (1. kd tl 96-101, 2. kd tl 332-333) valguses on ekspertide järeldused ilmselt ebaõiged TsMS § 232 lg 3 p 4 mõttes ning seetõttu ei ole kohus seotud kostja alusetu rikastumise kindlakstegemisel arvamustega, mille andsid asjatundjad, kes lähtusid hageja tõendamata väidetest (1. kd, tl 128 ja tl 144) temperatuuride kohta. Ekspertide järeldused põhinevad hageja väitel, et elamu keskmised temperatuurid välistemperatuuri 2 °C juures on +22 °C keskküttega köetavates korterites ja +18 °C trepikodades ja keldrites, kusjuures keldreid ei köeta. Hageja väide on tõendamata ning vastuolus toimikus olevate tõenditega (1. kd tl 96-101, 2. kd tl 332-333, 3. kd tl 88 ja 90). Tõendis (3. kd tl 88, p 7 ja 90, p 7) on kirjas: „Trepikodade kütteks ettenähtud radiaatorite suurus tagab trepikoja alumises osas +15 °C“. Seega ei tugine ekspertide arvamused tõendatud lähteandmetel, mistõttu on järeldused ebaõiged TsMS § 232 lg 3 p 4 mõttes. Temperatuuride õigsuse tõendamise kohustus lasub hagejal, kellel puudub huvi seda teha (3. kd, tl 60). Hagejal pole millegagi oma väidet tõendada. Hageja esitas teadlikult ekspertidele

7(12)

ebaõiged temperatuurid, et mõjutada ekspertide arvamust hagejale soodsas suunas. Hageja taotles maakohtult ekspertiisi määramist (1. kd, tl 89), maakohtus rahuldas taotluse (1. kd, tl 90) ning määras ekspertiisi (1. kd, tl 115-116), eesmärgiga küsida arvamust hageja pakutud riiklikult tunnustamata eksperdilt Karl Ingermannilt, kes oli teinud arvestusi enne faktiliste asjaoludega tutvumist ja ekspertiisi määramist selle kohta, et kostja kasutab soojust ja peaks tasuma 30% soojusest (1. kd, tl 89), põhistades sellega hageja nõuet, mitte aga eesmärgiga kindlaks teha vaieldavat asjaolu, kas kostja on alusetult rikastunud. TsMS § 131 lg 1 sätestab, et küsimused, mille kohta eksperdiarvamust soovitakse, määrab kohus. Küsimuste ebaõige püstitus võimaldab saada juriidiliselt korrektsel viisil ebaõige ekspertarvamuse, mis oligi maakohtu eesmärk. Ekspertiisi määramisel ei juhindutud VÕS § 1041 sätestatust, millest juhindumine oli maakohtule TsMS § 658 lg 2 tulenevalt kohustuslik Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2008 otsuse alusel. VÕS § 1041 kohaselt ei või kulutuste hüvitamist nõuda suuremas summas, kui teine isik on rikastunud kohustusest vabanemise tõttu. Kui teine isik pole kohustusest vabanemise tõttu rikastunud, puudub kulude hüvitamise nõudel seaduslik alus. VÕS § 1041 mõte hõlmab endas ka alusetu rikastumise ulatuse kindlakstegemise kohustust, mis välistati ekspertiisi küsimuste määramisega maakohtu poolt, kusjuures ei võetud arvesse poolte ühiseid väiteid: 1) solidaarsusprintsiibist lähtudes doteerivad elamu Kirsi 8 2.-8. korruse korterite omanikud 1. ja 9. korruse korterite omanikke keskkütte arvete kaudu; 2) kostja korter asub esimesel korrusel. Kohus leidis, et kostja tabel erinevate korterite poolt kütmise doteerimise osas on meelevaldne ega lähtu ekspertide järeldustest. Maakohus jättis tähelepanuta, et tabelid (3. kd, tl 109, 111) on kooskõlas poolte ühise väitega, et solidaarsusprintsiibist lähtudes doteerivad elamu Kirsi 8 2.-8. korruse korterite omanikud 1. ja 9. korruse korterite omanikke keskkütte arvete kaudu ega ole seetõttu meelevaldsed. Kohus asus seisukohale, mis erineb poolte ühisest seisukohast doteerimise osas, kohus ei juhtinud eelnevalt poolte tähelepanu poolte ühisest seisukohast erinevale seisukohale asumise võimalusele, millega rikkus TsMS § 436 lg-t 4. Kostja ei saanud tugineda keskkütte doteerimise küsimuses ekspertide järeldustele, tabel on kooskõlas poolte ühise väitega samas küsimuses. Eksperdid ei saanud vastata sellele küsimusele põhjusel, et maakohus ei juhindunud ekspertiisi küsimuste (1. kd, tl 116) määramisel VÕS § 1041 ning küsimused ekspertidele määras maakohus hageja huvidest lähtuvalt. Maakohus rikkus TsMS § 6 (08.01.2007 kiri ekspertidele, 1. kd, tl 204: „Ühtlasi juhin Teie tähelepanu asjaolule, et eksperdi pädevuses on üksnes vastata ekspertiisimääruses esitatud küsimustele“). Selle eesmärgiks oli piirata ekspertide seaduslikku õigust avaldada arvamust asjas tähtsate asjaolude kohta, mille kohta talle küsimusi ei esitatud TsMS § 301 lg 3 mõttes. Kui ekspertiis oleks läbi viidud VÕS § 1041 alusel, oleks eksperdid pidanud arvesse võtma ka keskkütte doteerimist, mis oleks andnud kostjale võimaluse tugineda selles küsimuses ka ekspertide arvamusele. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1. Kohus ei põhjendanud: 1) miks maakohus kasutab (VÕS § 1041 juhindumise kohustusega) ekspertide arvamusi: a) mis tuginevad tõendamata lähteandmetel ja on ilmselt ebaõiged TsMS § 232 lg 3 p 4 mõttes; b) mille saamisel ei juhindutud VÕS § 1041 ja c) mille saamiseks rikuti TsMS § 6; 2) miks maakohus eelistab riiklikult tunnustamata eksperdi Karl Ingermanni, kes oli juba enne ekspertiisi määramist teinud arvestused selle kohta, et kostja peaks tasuma 30% soojusest (1. kd, tl 89) arvamust riiklikult tunnustatud eksperdi Endel Jõgioja arvamusele, kes tõendamata lähteandmetele tuginedes ning keskkütte doteerimise asjaolu arvesse võtmata leidis, et 30% tavalise keskküttega korteri küttearvest on suur (2. kd, tl 297), st hagi ei tohiks rahuldada täies ulatuses; 3) miks kirjutas Harju Maakohus 23.12.2008 otsuse asjaolud muutmata kujul ja põhjendused valdavas osas maha Harju Maakohtu 10.09.2007 otsusest (2. kd, tl 379-387), kuigi tolle otsuse

8(12)

tegemisel ei juhindutud VÕS § 1041 ning protsessi käigus ilmnesid uued asjaolud. Maakohus ei põhjendanud, miks uued asjaolud (nt keskkütte doteerimine) jäeti tähelepanuta. Maakohus kirjutas otsuse asjaolud ja põhjendused valdavas osas maha Harju Maakohtu 10.09.2007 otsusest, mis tõendab, et maakohus uuris toimiku materjale pealiskaudselt või valikuliselt. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kohtul puudub alus kahelda ekspertiisi usaldusväärsuses, kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust kostja kahtlustele lähteandmete ebaõigsuses. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kõik tõendid, mis seavad algandmed kahtluse alla. Tõendeid, mis seavad hageja poolt ekspertidele antud algandmed kahtluse alla, esitasid mõlemad pooled (tl 174, 175-182, 212-217, 332-333; tl 96-101, 102). Tõendite tähelepanuta jätmine võimaldas maakohtul kallutada otsust hagejale soodsas suunas. Nende tõendite valguses on selge, et ekspertide arvamused on ilmselt ebaõiged TsMS § 232 lg 3 p 4 mõttes. Maakohus kirjutas varasemast otsusest maha ka seisukoha, et kostja ise möönab hoonesiseste soojavoogude toimimist väites, et soojavoog tema korterist üldkasutatavatesse ruumidesse ületas ja ületab maja keskmise korteri soojavoo; kostja ei tõendanud, et tema korteris oleks temperatuur maja keskmisest kõrgem; seega pole alust järelduseks, et kostja toodab soojusenergiat elamule. Maakohtu hinnang on ebaõige. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja korter asub esimesel korrusel mitteköetava keldri kohal. Esimese korruse korteri kontaktpind üldkasutatavate ruumidega ei piirdu üksnes trepikoja seinaga, sellele lisandub korteri põrand ehk keldri lagi. Soojusvoog on võrdeline ka kontaktpinna pindalaga, mitte ainult temperatuuride erinevusega. Trepikoja temperatuur on madalam (2. kd, tl 332) temperatuurist kõigis korterites. Keldri temperatuur on veelgi madalam (2. kd, tl 333). Seda, kas soojusvoog kostja korterist trepikotta on väiksem või suurem kui kõrgemate korruste korteritel, pole kindlaks tehtud (all on trepikoda küttekehata ning seetõttu ka jahedam kui kõrgemal), kuid soojusvoog kostja korterist keldrisse korvab ja ka ületab selle hüpoteetilise puudujäägi mitmekordselt. Seega on alus järelduseks, et kostja toodab soojusenergiat elamule üldkasutatavate ruumide (keldri ja trepikoja) kütmiseks. Vaidlust ei ole, et solidaarsusprintsiibist lähtudes doteerivad elamu Kirsi 8 2.-8. korruse korterite omanikud 1. ja 9. korruse korterite omanikke keskkütte arvete kaudu ning et kostja korter asub esimesel korrusel. Hageja pole kostjale dotatsiooni maksnud ega küttearvest maha arvestanud, kuigi kostjal on seaduslik õigus dotatsiooni saada samadel alustel teiste Kirsi 8 1. korruse korterite omanikega. Dotatsiooni välja maksmata (või küttearvest maha arvamata) jätmise tulemusena on see raha jäänud hageja käsutusse ning on toimunud hageja alusetu rikastumine kostjale väljamaksmata dotatsiooni ulatuses, mis on 19% sama suure korteri küttearvest. Seega ei toimu kostja alusetut rikastumist olukorras, kus tema keskkütte energia tarbimine (koos üldkasutatavate ruumide küttega) ei ületa saamata jäänud dotatsiooni. Kostja varasem lepingupartner Lilleküla EEV omas soojusenergia arvestamises mitmekorruselistes paneelmajades pikaajalist ja laialdast praktikat. Selle praktikaga oli kooskõlas kostja 0%-line keskkütte maksekohustus, mis kujutas endast tasaarvestust kostjale välja maksmata jäetava dotatsiooni ja kostja osaks langeva üldkasutatavate ruumide küttekulu vahel. Lilleküla EEV kohaldas 0%-list keskkütte maksemäära ainult 9-korruseliste majade esimesel korrusel, keldri kohal asuvate korterite suhtes, mis omasid muud liiki küttesüsteemi. Selline praktika tugines asjaolul, et esimese korruse korteritest eraldub palju soojusenergiat läbi põranda keldrisse, mis on elamu mitteköetav üldkasutatav ruum ja mille temperatuur on madalam korterite temperatuurist. Esimese korruse korterist läbi põranda keldrisse kanduv soojusenergia hulk (kWh) on suurem sama korteri kohustuste hulka loetavast kaasomandis oleva elamuosa (trepikojad, keldrid jms ruumid) arvestuslikust küttekulust (kWh). Kostja 1. korrusel asuva korteri 0%-list keskkütte maksemäära lugesid mõistlikuks Lilleküla EEV (tööettevõtu leping, 1. kd, tl 77-78, tl 78) ja hageja (kostjale esitatud

9(12)

arved, 1. kd, tl 79-85) enne seda, kui korteriühistu Kirsi 6/8 juhatajaks sai Mai Talver. Käesolev kohtuasi on Mai Talveri isiklikust kadedusest ajendatud nõue kostja vastu, eesmärgiga tekitada kostjale tarbetuid kulutusi ja põhjendamatut kohtuskäimist. Hageja väide, et elamu Kirsi 8 keskmised temperatuurid välistemperatuuri -2 °C juures on +22 °C keskküttega köetavates korterites ja +18°C trepikodades ja keldrites, on vastuolus keskküttesüsteemi uuendamisega, mis toimus 2006. suvel (3. kd, tl 67-74). Kui uuendamiseelne keskküttesüsteem oleks suutnud tagada neid temperatuure, polnuks vajadust keskküttesüsteemi 3 112 021 krooni eest uuendada (töövõtuleping, 3. kd, tl 67). Uuendamiseelne ühetoruline keskküttesüsteem oli puudulik ega suutnud tagada normikohast temperatuuri 9-korruselise elamu Kirsi 8 alumistel korrustel (3. kd tl 108) juba 1985.a. See võimaldas hiljem korteriühistu Kirsi 6/8 juhatajal Mai Talveril madalat temperatuuri kostja korteriga piirnevates korterites põhjendada kostja korteri alakütmisega, rajades oma põhjendused üksnes kostja korteri elektriarvesti näitudele ning jättes arvesse võtmata heal tasemel lisasoojustuse (1. kd, tl 222, tl 223) ja teiste kütteliikide kasutamise kostja korteris. Vastus apellatsioonkaebusele Korteriühistu Kirsi 6/8 ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kuna apellant ei ole kaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse järeldust osas, mille kohaselt on hageja 07.05.2003 üldkoosoleku otsus tühine, siis tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli. Kolleegium leiab, et maakohus on kohaldanud seadust õigesti. Samas vaidluses eelnevalt tehtud maakohtu otsuse läbivaatamisel on ringkonnakohus 23.04.2008 otsuses osundanud, et kohaldada tuleb VÕS § 1041. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teda saama pidi. Kostja võlg hagejale, mida hageja käesolevas hagis nõuab, on tekkinud alates 01.01.2002. Kolleegium leiab, et ajavahemiku 01.01.2002 – 30.06.2002 suhtes tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi alusetut rikastumist reguleerivaid sätteid. TsK § 477 lg 1 sätestas, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ja lõige 6 kohaselt eeltoodu laieneb ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist seaduse kohaldamist eraldi analüüsinud, siis selles osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Apellant on kaebuses väitnud, et nõude suuruse üle otsustamisel oleks kohus pidanud arvestama, et rohkem soojust tarbivaid kortereid, mis asuvad elamu esimesel ja viimasel korrusel, doteeritakse ülejäänud korterite poolt. Kuna apellandi korter asub esimesel korrusel, siis oleks tulnud eeltoodud erisust arvestada. Apellandi arvates doteerimise arvestamata jätmine muudab ebaõigeks ekspertide arvamused. Kolleegium leiab, et eeltoodu ei anna alust kahelda ekspertide Karl Ingermanni ja Endel Jõgioja arvamuses selle kohta, kui palju saab tsentraalküttest lahtiühendatud ja elektriga köetav

10(12)

apellandi korter teistest ruumidest kiirgavat soojust ja kui suur osa elamu küttest läheb sooja vee ringvoolu ja ühtlase temperatuuri hoidmiseks ning kui suur osa elamu küttest kulub üldkasutatavate ruumide kütmiseks. Kostja tehtud arvestused korterite reaalseks kütmiseks kuluva osas (III köide lk 109-111) ei lükka ümber ekspertide poolt esiletoodut. Apellant ei ole täpsustanud, millistest allikatest saadud andmetest ta on lähtunud ja kui usaldusväärsed need andmed on. Ebaõige on apellandi väide, et hageja oli kostjaga nõus, et tegelikult tarbitu arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et esimese ja viimase korruse kortereid doteeritakse küttekulude osas teiste korterite poolt. Hageja ei ole kostja käsitlusega nõustunud. Eksperdid on möönnud, et küttekulud korterite lõikes on erinevad, kuid iga korteri kütteks tegelikult kuluv sõltub lisaks korteri paiknemisest majas ka mitmetest muudest asjaoludest, nagu näiteks akende vahetamine, seinte soojustamine jne. Apellant väitis, et ekspertidele esitatud lähteandmed olid valed, kuna kostjaga piirnevates korterites ei ole temperatuur 22o ja trepikodades 18o nagu väitis hageja. Samas ei ole apellant esile toonud, millises ulatuses võisid väidetavalt ebaõiged lähteandmed mõjutada ekspertiisi tulemust. Hageja on selgitanud, et temperatuuride osas andmete esitamisel lähtus ta vastavatest normatiividest. Tegelike mõõtmiste tulemuste kohaselt oli korterite temperatuur 2002. aasta märtsikuus (I köide lk 96-101) 18o – 21o C. Vaatamata mõningatele erinevustele korterite sisetemperatuurides ei saa kolleegium sellest järeldada, et ekspertide arvamused ei ole õiged. Apellant väitis, et ekspertidele esitatud küsimused ei olnud õigesti formuleeritud, mille tõttu ei olnud tulemus õige. Kolleegium leiab, et ekspertidele esitatud küsimused olid piisavad, et võimaldada tuvastada asja lahendamiseks olulised asjaolud. Kostjal oli võimalik maakohtu menetluses esitada kohtu kaudu ekspertidele küsimusi, küsitleda neid kohtuistungil ning paluda kohtul asjakohatud või kallutatud küsimused kõrvaldada. Apellandi kahtlused ekspert Karl Ingermanni suhtes on paljasõnalised ja konkretiseerimata. Maakohus on, lähtudes kostja väidetest ekspertide kohta, oma otsuses piisavalt vaaginud ekspertide sobivust ja oskusi arvamuse andmiseks. Maakohus ei ole eelistanud otsust tehes Karl Ingermanni arvamust ja jätnud kõrvale Endel Jõgioja arvamuse. Otsuses on arvestatud mõlema eksperdi arvamusega ja olulises osas olid eksperdid oma arvamuses ühel meelel. Ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt oleks tulnud vaidluse lahendamisel VÕS § 1041 alusel määrata asjas uus ekspertiis. Apellant väitis, et esitatud algandmed elamu kütmise kohta on ebaõiged ka seoses elamu küttesüsteemi renoveerimisega 2006. aasta suvel. Elamu küttesüsteem viidi 2006. a üle ühetoruliselt küttesüsteemilt kahetorulisele. Hageja on selgitanud, et uus süsteem annab võimaluse elamus soojust paremini jaotada (III köide lk 15) ja tagab korteriomanikele võimaluse ise soojust korteri piires reguleerida. Sama tuleneb ka tehtud tööde projekti seletuskirjast, mille kohaselt ei olnud ühetorusüsteemi korral võimalik küttesüsteemi tasakaalustada (III köide lk 76). Eksperdid on olnud ühel meelel, et kogu elamu küttekulust 18% kulub üldkasutatavate ruumide kütmiseks (II köide lk 297). Apellant väitis, et üldkasutatavaid ruume köetakse hoopis tema korterist eralduva soojuse arvel. Arvestades aga apellandi enda poolt väidetut, et korteri välisseinad on hästi soojustatud, samuti välisuks ja koridoriga piirnevad seinad, siis ei osanud apellant veenvalt põhjendada, kuidas on tema korteri soojuse arvel võimalik kütta üldkasutatavaid ruume. Kolleegium märgib, et olenemata sellest, kas apellandi korterist kandub soojus üldkasutatavatesse ruumidesse või mitte, on vajalik üldkasutatavaid ruume eraldi kütta. Pooled ei vaidle, et koridorides paiknevad radiaatorid ja neid köetakse. Kostja ei vaidle vastu, et ta peab tasuma sooja vee eest. Hageja on selgitanud, et tarbitud sooja vee eest tasub korteriomanik vastavalt mõõturi näidule, kuid sooja vee tsirkuleerimiseks vajalikku soojakulu ei arvestata mitte koos tarbitud veega, vaid seda arvestatakse koos küttega. Sooja vee tsirkuleerimisele kuluva energia osas on hageja esitanud arvestuse suvekuude lõikes (III köide lk 1314), millest nähtub, et suvekuudel, kui elamut ei köeta, on lisaks vee soojendamisele ka arvestatud kütet, mis kulub sooja vee tsirkulatsiooni säilitamiseks ja mille eest ei tasuta mitte vastavalt sooja vee tarbimisele, vaid sama arvestusega kui kütte eest, see tähendab korteriomanik tasub olenevalt

11(12)

eluruumi suurusest. Hageja on väitnud, et vee tsirkuleerimiseks kulub keskmiselt 30% sooja vee soojendamiseks kulunud energiast. Ekspertide arvamuse kohaselt on energiakulu isegi suurem. Lisaks eeltoodule on eksperdid tuvastanud, et kostja korter sai ka läbi seinte ümbritsevatest ruumidest soojusenergiat. Arvamuse aluseks on asjaolu, et kostja poolt tarbitud elektrienergia kogus ei ole piisav, et tagada kostja eluruumide kütmine sama temperatuurini, kui on kostja eluruumiga piirnevates korterites. Eksperdid on oma arvamuses möönnud, et kostja poolt saadav kogu (kaudselt läbi seinte saadav soojus + üldkasutatavate ruumide kütmiseks kuluv + sooja vee tsirkuleerimiseks kuluv) soojusenergia võib olla 30% tavapäraselt 4-toalisele korterile kuluvast (II köide lk 297). Kuna hageja on soojatootjale tasunud kogu elamu jaoks saadud soojusenergia eest, kaasaarvatud ka osa, mis oleks tulnud kostjal tasuda, siis oli hagejal õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist selles osas kostjalt. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kohustusest tasuda soojusenergia eest teadlik juba 2002. aastast, kuna sellest ajast on temalt tasumist nõutud ja ta on sellest keeldunud. Asjaolu, et enne hageja moodustamist Lilleküla EEV ei nõudnud kostjalt sooja eest tasumist, ei tähenda, et hageja ei oleks seda õigustatud tegema. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on otsuse olulises osas muutmata kujul maha kirjutanud 10.09.2007 otsusest. Maakohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja kohaldanud neile seadust ning teinud sellest tulenevalt järelduse hagi rahuldamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuleb käesoleva menetluse kulud kindlaks määrata vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud seadusele. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Vastustaja palus välja mõista õigusabikulud 3000 krooni. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi kuulub väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või rahuldamata osast kostjale. Maakohus on hagi rahuldamisel välja mõistnud õigusabikulu, arvestades TsMS § 61 lg 1 p-s 1 toodud piirmäära, seega ringkonnakohtus kantud õigusabikulu ei kuulu väljamõistmisele.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.