2.Mõista puudutatud isikult J. K.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldaja Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 (registrikood 80031894) kasuks välja 470,78 (nelisada seitsekümmend eurot ja 78 senti) eurot.
3.Mõista puudutatud isikult J. K.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldaja Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 (registrikood 80031894) kasuks välja viivis põhinõudelt 470,78 eurolt alates 21.08.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Käesolev määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Mõista puudutatud isikult J. K.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldaja Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 (registrikood 80031894) kasuks menetluskuluna välja 7633,16 (seitse tuhat kuussada kolmkümmend kolm eurot ja 16 senti) eurot, millest 7608,16 eurot on kulud õigusabile ja 125 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista puudutatud isikult J. K.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldaja Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 (registrikood 80031894) kasuks välja viivis menetluskuludelt 7633,16 eurolt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult tema kasuks välja mõista 466,56 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Poolte vahel seisneb erimeelsus selles, millises ulatuses peab puudutatud isik küttekulu eest tasuma. Avaldaja esitab arveid kooskõlas 15.05.2019 üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja p-dega 3.9.6 ja 3.9.6.1. Nende punktide kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikel on kohustus tasuda soojusenergia eest 50 % ulatuses korteriomandi 1 m2 kohta. Puuduatud isik nõustub läbi aastate järjekindlalt aga tasuma vaid 18%.
2.Puudutatud isik leiab, et tasub arved omal äranägemisel vastavalt sellele, mida ta oma tarbimiseks peab, mitte talle esitatud arvete ja üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud summas. Tema võlgnevus tuleneb sellest, et ta on alates 2017. aasta lõpust jätnud esitatud majandamiskulude arved igakuiselt osaliselt tasumata. Avaldaja esitas tasumata arved ning võlgnevuses arvete koondväljavõtte raamatupidamisprogrammist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga mais ning avalduse esitamise seisuga augustis.
3.Puudutatud isik on võlgnevuses järgmiste arvete tasumisega: 07.11.2017 arve nr 650 summas 45,39 eurot, 09.02.2018 arve nr 1301 summas 130,21 eurot, 09.03.2018 arve nr 1517 summas 10,12 eurot, 09.04.2018 arve nr 1732 summas 9,06 eurot, 09.05.2018 arve nr 1948 summas 5,70 eurot, 07.06.2018 arve nr 2167 summas 3,22 eurot, 09.07.2018 arve nr 2382 summas 2,73 eurot, 09.08.2018 arve nr 2598 summas 2,56 eurot, 09.09.2018 arve nr 2815 summas 0,87 eurot, 09.10.2018 arve nr 3030 summas 3,07 eurot, 07.11.2018 arve nr 3246 summas 6,11 eurot, 09.12.2018 arve nr 3466 summas 8,76 eurot, 09.01.2019 arve nr 3681 summas 11,14 eurot, 10.02.2019 arve nr 3896 summas 11,41 eurot, 08.03.2019 arve nr 4111 summas 7,95 eurot, 09.04.2019 arve nr 4327 summas 8,23 eurot, 09.05.2019 arve nr 4542 summas 5,66 eurot, 09.06.2019 arve nr 4759 summas 4,62 eurot, 07.08.2019 arve nr 5190 summas 5,29 eurot, 09.09.2019 arve nr 5405 summas 5,32 eurot, 09.10.2019 arve nr 5620 summas 8,33 eurot, 08.11.2019 arve nr 5835 summas 14,53 eurot, 10.12.2019 arve nr 6059 summas 18,90 eurot, 09.01.2020 arve nr 6268 summas 20,82 eurot, 08.02.2020 arve nr 6483 summas 31,36 eurot, 08.03.2020 arve nr 6699 summas 30,47 eurot, 08.04.2020 arve nr 6914 summas 17,47 eurot, 10.05.2020 arve nr 7130 summas 16,77 eurot, 06.06.2020 arve nr 7345 summas 12,67 eurot, 09.07.2020 arve nr 7562 summas 7,82 eurot ja 07.08.2020 arve nr 7777 summas 6,09 eurot.
4.Kooskõlas mai väljavõttega tuli puudutatud isikul mais tasuda majandamiskulude eest 147,12 eurot, kuid konto väljavõtte kohaselt laekus vaid 130,35 eurot (esimene makse 122,26 eurot ja teine makse 8,09 eurot), millest tuleneb mai võlgnevuse jääk 16,77 eurot. Analoogiliselt on võlgnevus jäänud üles igakuiselt.
5.Avaldaja nõude alusekson VÕS § 108 lg 1. Täiendavalt annavad aluse nõude esitamiseks kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus ning alates 01.01.2018 korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Avaldaja viitas KÜS § 13 lõikele 4, §-le 151, KrtS § 40 lõikele 1 ja 2. Majandamiskulude hüvitamise kohustus ja määr tuleneb ka põhikirjast. Ühistu üldkoosoleku vaidlustamata otsusega kinnitatud põhikiri on korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. Põhikirjas kajastuv otsus hüvitamiskohustuse määra kohta on vaidlustamata ning arved on puudutatud isikule tasumiseks kohustuslikud. Puudutatud isik on temale esitatud arvetega nõustunud ega ole neid põhikirjas sätestatud korras vaidlustanud. Põhikirja p 3.9.6 teine lause näeb ette, et kui ühistu liige ei ole esitanud vaidlustust kooskõlas punktiga 3.8.11, siis loetakse, et ta on nõustunud esitatud arvega. Põhikirja p 3.8.11 kohaselt tuleb ühistu liikmel, kes ei nõustu temale esitatud arvega, esitada vaidlustus ühistu juhatusele 7 päeva jooksul arve väljastamisest. Omal äranägemisel arve osa pidevalt tasumata jätmine ei ole võrdsustatav arve vaidlustamisega.
6.Avaldaja viitas KrtS § 42 lõikele 1. Põhikirja p 7.7 kohaselt on avaldajal õigus nõuda võlgnevuses ühistu liikmelt viivist 0,022% võlgnevuselt päevas. Avaldaja nõuab viivist alates avalduse esitamisest seadusjärgses määras.
7.Avalduse täienduses täpsustas avaldaja nõude suurust ja selgitas, et nõude õige suurus on 466,56 eurot.
8.Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustunud. Õige on puudutatud isiku väide, et kuni 15.05.2019. kehtis põhikiri teises sõnastuses. Põhikirja punkti 22.6 kohaselt kohustus ühistu liige koos perekonnaliikmetega kokkuhoidlikult kasutama kommunaalteenustena saadavaid materiaalseid ressursse ning tasuma nende eest õigeaegselt kooskõlas reaalse tarbimisega. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on varasemas kohtumenetluses tuvastatud puudutatud isiku tegelik tarbimine, mis on 30%. Tallinna Ringkonnakohus on 12.05.2009 kohtuotsuses nr 2-05-14486 ekspertiisile viidates tuvastanud, et puudutatud isiku saadav soojusenergia võib olla 30% tavapäraselt 4-toalisele korterile kuluvast. Seega tugines avaldaja 30% arvestamisel vastavalt varem kehtinud põhikirja punktile 22.6 tegelikule tarbimisele, mis on varasema poolte vahel jõustunud kohtulahendiga tuvastatud.
9.Puudutatud isiku viited tsiviilasjas nr 2-16-13384 tuvastatud avaldaja 07.06.2016 otsuse punktide 6 ja 7 tühisusele on asjakohatud. Avaldaja on esitanud arved nimetatud perioodil tegeliku tarbimise järgi, mis vastupidiselt puudutatud isiku arusaamale on tuvastatud kui 30%. Perioodil 07.08.2019 kuni 07.08.2020 on puudutatud isikule esitatud arved kooskõlas 15.05.2019 üldkoosoleku otsusega vastu võetud ehk hetkel kehtiva põhikirja p-dega 3.9.6 ja 3.9.6.1. Kehtiva põhikirja punkt 3.9.6.1 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma kütte eest vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta. Avaldaja selgitab, et tarbitud soojusenergiat ei mõõdeta mitte iga korteri kaupa, vaid ehitise kaupa. Ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikel on kohustus tasuda soojusenergia eest 50% ulatuses korteriomandi 1 m2 kohta. Seega on neile tehtud võrreldes teiste korteriomanikega 50% suurune soodustus.
10.Ükski korteriomanik ei maksa mitte enda isikliku tarbimise eest, vaid kõik tasuvad vastavalt oma korteriomandi eriosa suurusele ning puudutatud isikule on sellest veel omakorda tehtud soodustus. Seega kehtiva põhikirja punkti 3.9.6. ja 3.9.6.1. alusel esitas avaldaja puudutatud isikule alates 07.08.2019 arved, millel soojusenergia kulu eest tuleb puudutatud isikul tasuda 50% ulatuses. Kuna praegune majandamiskulude jaotamise alus on kaasomandi osa suurus, mitte tegelik tarbimine, ei pea avaldaja tõendama, millises mahus kütet on puudutatud isik tarbinud käesoleval ajal tarbinud.
11.Avaldaja märgib, et tsiviilasjas nr 2-16-13384 oli arutlusel küsimus, kas olukorras, kus põhikiri nägi ette tegelikust tarbimisest sõltuva arvestamise, oli üldkoosoleku otsus, millega nähti ette küttesüsteemist lahti ühendatud korteritele erisus, kooskõlas põhikirjaga ja kehtis. Kuna põhikiri sellise erandi tegemist ette ei näinud, leidis ringkonnakohus, et üldkoosoleku otsus oli vastuolus
põhikirjaga. Tänasel päeval ei ole faktiline olukord enam sama, sest uus põhikiri näeb erisuse ette.
12.Vaidlus puudub selle üle, et puudutatud isiku korter on ühisest küttesüsteemist lahti ühendatud 20.09.1993. Avaldaja aga ei nõustu väitega, nagu puudutatud isik ei tarbiks soojusenergiat. Ebaõige on väide, et küttesüsteemist lahti ühendatud korteriomand reaalselt ei tarbi soojusenergiat, sest ka küttesüsteemist lahti ühendatud korteriomanik kasutab üldkasutatavaid ruume, mida tuleb kütta, tema veetorustikus tsirkuleerib vesi ning kaudselt saadakse soojusenergiat läbi seinte. Ainuüksi sel põhjusel saab üheselt järeldada, et puudutatud isik tarbib kortermajas soojusenergiat. Kuid käesolevas vaidluses ei oma alates uue põhikirja kehtestamisest tähtsust see, millises ulatuses soojusenergiat tarbib, sest kulude jaotamise aluseks on kaasomandi osa suurus (mitte tegelik tarbimine).
13.Vaidlus puudub selle üle, et kuni 15.05.2019 kehtinud põhikirja alusel jaotati majandamiskulud vastavalt tegelikule tarbimisele. Puudutatud isik on jõudnud ebaõigele järeldusele, et avaldus summas 276,81 eurot tuleb jätta rahuldamata. Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue mõlema vaidlusaluse perioodi eest: st perioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 (vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-05-14486 tuvastatud tegelikule tarbimisele) ja perioodil 07.08.2019 kuni 07.08.2020 (praegu kehtiva põhikirja alusel).
14.Korteriühistu 15.05.2019 põhikirja muutmise otsus on kehtiv ning tühisuse aluseid ei esine. Puudutatud isiku poolt enam kui 1,5 aastat pärast otsuse vastuvõtmist otsuse tühisusele tuginemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kui puudutatud isikul oli vastuväiteid vastu võetud põhikirja regulatsioonile, võinuks ta järgida KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega, mis on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Puudutatud isik jättis ühistu väljastatud arved tasumata pärast 15.05.2019 põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmist, kuid ei esitanud seaduses ette nähtud tähtaja jooksul kohtule otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Tuginemine otsuse tühisusele alles enam kui 1,5 aastat pärast otsuse vastuvõtmist on vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Olukorras, kus puudutatud isik oli põhikirja muutmise otsusest teadlik alates selle vastuvõtmisest ning jätkas pärast otsuse vastuvõtmist arvete osalist mittetasumist, on hea usu põhimõtte vastane enam kui 1,5 aastat pärast otsuse vastuvõtmist tugineda otsuse tühisusele. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda TsÜS § 38 lg 7 alusel otsuse tühisuse tuvastamist. Kohus lahendab resolutsiooniga avalduse, aga mitte vastuväiteid. Avaldajale jääb selgusetuks, millisel alusel palub puudutatud isik oma vastuses lahendada tema vastuväide resolutsiooniga ehk tuvastada üldkoosoleku otsuse nr 11 tühisus.
16.Aluseid otsuse tühisuse tuvastamiseks ei esine. Üldkoosoleku otsus ei ole mistahes ulatuses ega alusel vastuolus heade kommetega. Ühistu on korduvalt palunud puudutatud isikul ühendada enda korter tagasi ühtsesse küttesüsteemi, selgitades, et küttesüsteemist lahti ühendatud korterid mõjuvad kogu hoone küttesüsteemile ja maja seisukorrale tervikuna negatiivselt. 07.06.2016 üldkoosolekul otsustati anda küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikele tähtaeg ühendada enda korter tagasi ühtsesse küttesüsteemi hiljemalt 30.09.2016, kusjuures ühistu oli nõus finantseerima töid remondifondi arvelt. Samal perioodil tegeles ühistu aktiivselt renoveerimistööde planeerimisega, mistõttu oli lahti ühendatud korterite ühenduse taastamine ühtse küttesüsteemiga eriti olulise tähtsusega. Puudutatud isik keeldus küttesüsteemiga ühenduse taastamises. Küttesüsteemist lahti ühendatud korterid on renoveeritud kortermajades pigem anomaalia, mis kahjustab teisi korteriomanikke. Seetõttu ei leia avaldaja, et küttesüsteemist lahti ühendatud korter vajaks pidevat erikohtlemist ja soodustamist võrreldes teiste korteriomanikega. Puudutatud isiku käitumine ei arvesta teiste korteriomanike huvidega ning puudub põhjus puudutatud isiku soodustamiseks.
17.Avaldaja viitas KrtS § 12 lõikele 2. Avaldaja hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas see, kui puudutatud isik püüab järjepidevalt leida õigustust tasuda soojusenergia eest teistel alustel
kui ülejäänud korteriomanikud. Korteriomanike õigustatud huviks on mh näiteks see, et kortermajas tehtud renoveerimistööde tulemusel paraneks hoone soojuspidavus ehk et renoveerimistööd oleksid tulemuslikud. Küttesüsteemist lahti ühendatud korter omab mõju renoveerimistööde tulemuslikkusele.
18.Puudutatud isiku poolt 50% ulatuses soojusenergia eest tasumine ei ole vastuolus heade kommetega. Puudutatud isiku õigustatud huve ei ole kahjustatud, vaid soodustatud. Kui põhikirja punktis 3.9.6.1 sisalduvat regulatsiooni ei oleks, oleks puudutatud isik kohustatud tasuma küttekulude eest 100% ulatuses. Jääb arusaamatuks, miks peab puudutatud isik talle niigi teiste korteriomanikega võrreldes tehtud olulisi soodustusi heade kommetega vastuolus olevaks. Kui kohus leiab, et põhikirja punkt on tühine, tooks see kaasa olukorra, kus puudutatud isiku suhtes ei ole tehtud erandit ning ta peaks maksma võrdselt kõigi teiste korteriomanikega.
19.Põhikirja punktis 3.9.6.1. sisalduv regulatsioon on kooskõlas KrtS §-ga 40. Ühistu on valinud soojusenergia eest tasumise aluseks kaasomandi osa suuruse, mitte tegeliku tarbimise, mis on seadusest tulenev alternatiivne võimalus. Puudutatud isik leiab ebaõigesti, et avaldaja peaks esitama tõendid, et ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korteri poolt tarbitud teenuse maht on 50% korteriomandi 1 m2 kohta. Kuivõrd kulude jaotamise aluseks on kaasomandi osa suurus, ei tule avaldajal tõendada, millises ulatuses tarbib puudutatud isik soojusenergiat. Puudutatud isikul pole alust keelduda küttekulude kandmisest.
20.Avaldaja hinnangul ei ole KrtS § 40 lg 3 eeldused täidetud. KrtS § 40 lg 3 üheks eelduseks on kulude kandmisega mittenõustumine. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et viimane on 15.05.2019 üldkoosolekul väljendanud mittenõustumist. Puudutatud isik ei ole järginud kehtivas põhikirjas sätestatud vaidlustuse esitamise korda. Põhikiri näeb punktis 3.8.11 ette ühistu liikme õiguse esitada vaidlustus juhatusele põhikirja punktis 3.9.6 nimetatud sihtotstarbeliste summade osas hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Puudutatud isik ei ole ühtegi vaidlustust juhatusele esitanud. Kuna puudutatud isik ei ole järginud põhikirja, ei ole ta väljendanud oma mittenõustumist KrtS § 40 lg 3 tähenduses.
21.Kulude nõudmine puudutatud isikult suuremas ulatuses kui 18% ei ole hea usu põhimõtte vastane. Ainuüksi küttesüsteemist lahti ühendamine ei tähenda, et puudutatud isik vabaneks küttekulude kandmiseks kohustusest. Puudutatud isikule ei ole vaja esitada elektrienergia tarbimist tõendavaid arveid, sest egeliku tarbimise suuruse tõendamine ei kuulu käesoleva vaidluse tõendamisesemesse. 15.05.2019 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus hea usu põhimõtte ega heade kommetega, vaid otsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
22.Avaldaja nõude kujunemine nähtub puudutatud isikule väljastatud arvetelt ja KÜ Kirsi pangakonto väljavõtetelt, mis kajastavad laekumisi puudutatud isikult. Avaldaja selgitas uuesti, millises ulatuses on puudutatud isik arved tasunud ja millises jätnud tasumata. Avaldajal on võimalik näidata, et puudutatud isikule väljastatud kommunaalarvetel on soojusenergia summa kajastatud vastavalt AS Utilitas Tallinn väljastatud arvetele, millised avaldaja esitas ajavahemiku 07.11.2017 kuni 07.08.2020 kohta. Avaldaja esitas ka arvestuse selle kohta, kuidas on arvutatud puudutatud isiku tasumisele kuuluvad summad.
23.Nõuete tasaarvestusolukorda ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel tekkinud, sest puudutatud isikul ei ole ettemaksu. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-05-14486 tuvastati, et üldkasutatavate ruumide kütmisele kulub ca 18% soojusenergiast, kuid see ei tähenda, et tegu oleks olnud puudutatud isiku tegeliku soojatarbimisega. Vastupidi, eksperdid tuvastasid, et see on 30%. Kuivõrd puudutatud isik on tasunud avaldajale üksnes 18% soojusenergia eest, ei ole see kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-05-14486 tuvastatuga ja praegu kehtiva põhikirja punktiga 3.6.9.1. Järelikult on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus ning ettemaksu tekkimine on välistatud ja
võimatu. Avaldajal oli õigus avalduse arvetel viivist arvestada, sest puudutatud isik tasus soojusenergia eest üksnes 18%, mitte arvel näidatud summa. Võlgnevuse tekkimise tõttu arvestas avaldaja võlgnevustelt viivist.
24.26.04.2021 seisukohas selgitas avaldaja, et muutis 04.12.2020 seisukohas nõuet arve nr 650 alusel üksnes eksliku arvutuskäigu korrigeerimise tõttu. Tegu ei ole nõude suurendamisega. Avaldaja selgitas, et arvel nr 650 oli õigesti kajastatud soojusenergia kulu 100% puudutatud isikule kuuluva korteri ruutmeetrite eest, mitte 30% ruutmeetrite eest. Nimelt arve nr 650 esitamise ajal oli ühisu vastu võtnud otsuse, mille alusel nõudis korteriühistu mh puudutatud isikult soojusenergia eest tasumist 100% ulatuses. Puudutatud isik pöördus seepeale otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse. Kohtumenetluse ajal esitas ühistu puudutatud isikule arveid 100% ulatuses. Kui kohus tunnistas otsuse kehtetuks, tegi ühisttu hilisema arvega nr 870 puudutatud isikult nõutavate kulude osas ümberarvestuse.
25.Ümberarvestusest nähtub, et arve nr 650 eest oli tasaarvestatud küttekulude suurus selliselt, et puudutatud isikul tuli arve nr 650 kohaselt küttekulude eest maksta üksnes 16,08 eurot ehk 30% m2 eest. Arvel nr 650 kajastatud soojusenergia kulu 53,60 eurot on tasaarvestatud hilisema arvega nr
870.Avaldaja ei nõua puudutatud isikult küttekulude eest rohkem kui 30% m2 eest, sest on puudutatud isiku enamtasutud osa tasaarvestanud.
26.Perioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 oli puudutatud isikule esitatud arved VÕS § 108 lg 1 alusel ja kooskõlas varem kehtinud põhikirja punktiga 22.6. Põhikirja punkti 22.6 järgi kohustus ühistu liige koos perekonnaliikmetega kokkuhoidlikult kasutama kommunaalteenustena saadavaid materiaalseid ressursse ning tasuma nende eest õigeaegselt kooskõlas reaalse tarbimisega. Tegelik tarbimine nimetatud perioodil on Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-0514486 tuvastatud kui 30%.
27.Perioodil 07.08.2019 kuni 08.08.2020 on puudutatud isikule esitatud arved VÕS § 108 lg 1 alusel ja kooskõlas 15.05.2019. üldkoosoleku otsusega vastu võetud ehk hetkel kehtiva põhikirja p-dega
3.9.6.ja 3.9.6.1. Kehtiva põhikirja punkt 3.9.6.1. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma kütte eest vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta. Ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikel on kohustus tasuda soojusenergia eest 50% ulatuses korteriomandi 1 m2 kohta.
28.Avaldaja põhinõue summas 470,78 eurot. Avaldaja esitas uuesti nõude arvestuse. Avaldaja on nõudnud üksnes avalduse esitamisest edasiulatuva viivise tasumist. Avaldaja ei nõua tagasiulatuva viivisenõude rahuldamist, sest tulenevalt VÕS § 88 lg 8 kohaldamisest on avaldaja igakuiselt lugenud puudutatud isiku maksete arvelt viivise tasutuks. Puudutatud isiku väide, nagu oleks alusetu nõuda viivise tasumist summas 84,25 eurot, on asjakohatu, sest avaldaja ei ole vastavat nõuet kunagi esitanud ega sellise viivise väljamõistmist taotlenud.
29.Viivisearvestus lähtub põhimõttest, et kui korteriomanik jätab arve arvel näidatud tähtajaks tasumata, arvestatakse viivise suurus võlgnevuse tekkimisele järgneval kuul. Kui korteriomanik viivitab tasumisega, kuid tasub siiski ühe kuu jooksul, tema võlgnevuselt viivist ei arvestata ja korteriomanik viivist ei maksa. Arvestades sellist väljakujunenud praktikat kõigi korteriomanike suhtes on avaldaja pidanud mõistlikuks kohelda teiste korteriomanikega 5 võrdselt puudutatud isikut. Näiteks viivist võlalt seisuga 30.09.2020 on arvestatud 2020. aasta augustikuu eest. Kuna augustis oli 31 päeva, on viivitatud päevade arvuks 31. Arvestades eeltoodut, on viivisearvestus ühe kuu võrra „nihkes“ – viiviseid arvestatakse ainult sellistelt võlgnevustelt, mis muutuvad pikaajaliseks. Viivist võlgnevustelt arvestab avaldaja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ehk seadusjärgses määras (8% aastas). Avaldaja on lugenud puudutatud isiku täitmise toimunuks alati esmalt viivise ja seejärel põhikohustuse katteks. Avaldaja esitas viivise arvestuse.
30.Puudutatud isik leiab ebaõigesti, et Utilitase arved ei tõenda, et arved oleks väljastatud kooskõlas korteri xx reaalse tarbimisega. Arvete seos puudutatud isikule väljastatud arvetega nähtub avaldaja koostatud arvestusest. Korteri nr xx soojusenergia tarbimine perioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 vastab 30%-le, mida tõendab Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009. otsus tsiviilasjas nr 2-05-14486. Lisaks selgitas avaldaja, et Kirsi 8 korterelamus on kaks erinevat tsirkulatsioonisüsteemi – sooja vee tsirkulatsioon ja küttetsirkulatsioon. Puudutatud isiku korteris ei ole sooja vee tsirkulatsiooni (välja arvatud käterätitoru vannitoas). Käterätitorus ringleb joogivesi, mille soojendamise eest puudutatud isik eraldiseisvalt ei maksa. Seega sooja joogivee tsirkulatsiooni eest, mis on käterätitorus veesüsteemiga ühendatud, puudutatud isik kuidagi eraldi ei maksa.
31.Teine tsirkulatsioon on kütte tsirkulatsioon. Vett, mis ringleb küttetorustikus, arvestatakse puudutatud isikule „Kirsi 8 küte“ hulgas. Küttetsirkulatsiooni vee soojendamise eest tuleb puudutatud isikul tasuda ning see sisaldub soojusenergia tasus. Küttetsirkulatsiooni vee soojendamise tasu on avaldaja esitatud nõudeavalduses sees (sisaldub soojusenergia tasus). Samas sooja joogivee eest ühistu puudutatud isikult tasu ei nõua, kuigi puudutatud isik tegelikult seda soojusenergiat käterätitoru kaudu tarbib. Puudutatud isik on ise leidnud, et tal tuleb tasuda tegeliku tarbimise alusel.
32.Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-05-14486 on tõendanud, et puudutatud isiku tarbimine perioodil 07.11.2017 kuni 15.05.2019 oli 30%. Kui puudutatud isik sellega ei nõustu, tuleb tal tõendada vastupidist. Kuni 15.05.2019 uue põhikirja vastuvõtmiseni oli puudutatud isik kohustatud tasuma kütte eest vastavalt tegelikule tarbimisele. Kuigi kohtuotsuse ja ekspertiisiaktiga oli tarbimine tuvastatud kui 30%, maksis puudutatud isik sellele vaatamata ainult 18% ulatuses. Alates uue põhikirja vastuvõtmisest 15.05.2019 tuleb korteriomanikel soojusenergia tarbimise eest tasuda vastavalt kaasomandi osa suurusele, mitte tegelikule tarbimisele. Seega ei oma pärast 15.05.2019 põhikirja vastuvõtmist tähtsust see, millises ulatuses tarbib puudutatud isik soojusenergiat. Seejuures puudutatud isik ei pea soojusenergia eest tasuma mitte 100% ulatuses, vaid 50% ulatuses.
33.Korteri nr xx soojusenergia tarbimine perioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 vastab 30%-le, mida tõendab Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-05-14486. Ei ole mõeldav, et avaldaja teeks igaaastaselt kulutusi korteri nr xx soojusenergia tarbimise tuvastamiseks, vaid ühistu võib lähtuda varasema ekspertiisi tulemustest. Kui puudutatud isik ei nõustu 2006 ekspertiisiga tuvastatud tarbimisega, on puudutatud isikul endal võimalus tõendada vastupidist.
34.Avaldaja pidas arusaamatuks puudutatud isiku väidet, et 2006. a ekspertiisi tegemisel ei tuvastatud korteri nr xx tegelikku olukorda. Puudutatud isik ei ole juba aastaid oma korterisse lubanud ühistu juhatust ega lubanud sinna 2006. a ekspertiisi teostajat. Ekspertiis on tehtud kättesaadavate andmete pinnalt ning vastuväited selle usaldusväärsuse vähesuse kohta on asjakohatud.
35.Korteriühistu 15.05.2019 põhikirja muutmise otsus on kehtiv. Puudutatud isiku tuginemine otsuse tühisusele on hea usu põhimõtte vastane. Põhikirjaga kehtestatud 50% ulatuses soojusenergia eest tasumine ei ole vastuolus heade kommetega, vaid tegelikkuses kujutab see endast puudutatud isikule tehtud soodustust. Korteri nr xx omanik ei ole tõendanud, et on investeerinud oma korteri soojustamisse. Välisel vaatlusel näib ühistule, nagu oleks 4-toalisest korterist soojustatud ainult üks tuba ning ta elab peamiselt vaid ühes toas. Puudub alus eeldada, et korter on üldse soojustatud või et korter on sama soojuspidavusega kui kogu ülejäänud renoveeritud hoone. Puudutatud isiku energiamärgise taotluse järgi on puudutatud isik teinud töid üksnes aastatel 1974-1993 ja aastatel 1992-2002. Energiamärgise taotlemise ajal 2017. a ei olnud puudutatud isik oma korteris viimased 15 aastat ühtegi ehitustööd korteri soojustamiseks teinud.
36.Puudutatud isiku korter nr xx täpselt keldris asuva soojussõlme kohal, mida tõendab renoveerimistööde esimese korruse plaan ja keldrikorruse plaan. Neilt nähtub, et puudutatud isiku korter nr xx asetseb täpselt soojussõlme kohal ja soojussõlmest eraldub otse puudutatud isiku korterisse soojusenergiat oluliselt rohkem kui teistesse korteritesse. Seega puudutatud isik kasutab tegelikult võrreldes teiste korteritega ulatuslikumalt naaberruumidest üle kanduvat soojusenergiat, soovimata selle eest tasumises aga osaleda.
37.Puudutatud isiku korteri all asuvast soojussõlmest algab soojuspüstak läbi terve maja kuni viimase korruseni välja. Soojuspüstak külgneb tervenisti puudutatud isiku korteri ühe küljega. Soojuspüstaku asend nähtub keldrikorruse plaanilt, mis on tähistatud punase piirjoonega. Võrreldes esimese korruse plaaniga, on näha, et sama punane piirjoonega on tähistatud korteri nr xx parempoolne pikisein. Soojuspüstakus tsirkuleerib soe vesi, millest eraldub soojusenergia puudutatud isiku korterile. Puudutatud isik saab seega korteri küljega piirneva soojuspüstaku kaudu oma korteri sisetemperatuuri oluliselt tõsta. Lisaks tsirkuleerib soe vesi soojuspüstakuid ühendavates torudes ja vannitoas paiknevas käterätitorus (käterättide kuivatamiseks ette nähtud torus), mis tähendab, et puudutatud isik saab oma korterisse soojusenergiat juba ainuüksi soojuspüstakute ja neid ühendavate torude ja käterätitoru kaudu.
38.Renoveerimise käigus paigaldati tervesse hoonesse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Selle abil on puudutatud isiku korterile igal ajal tagatud sissepuhe korterisse temperatuuriga 20,9 kraadi. Järelikult ventilatsioonisüsteemi abil köetakse ka puudutatud isiku korterit. Kortermaja renoveerimistööde käigus soojustati puudutatud isiku korteri all asuv keldrikorrus ja sokkel. Lisatud plaanist nähtub, et maja sokkel soojustati kuni 300 mm sügavuseni. Seegi aitab puudutatud isiku korteri soojuspidavust kaudselt tagada.
39.Puudutatud isiku korterile väljastatud energiamärgis on ehitisregistri andmetel kehtetu. Kuivõrd puudutatud isiku energiamärgise aluseks olid varasemate aastate tarbimise andmed (enne 2017. a), oleks energiamärgisele tuginemine seetõttu välistatud. Lisaks on energiamärgis väljastatud üksnes puudutatud 10 isiku energiamärgise taotluses esitatud andmete alusel, ilma tegelikkust kontrollimata. Puudutatud isik on energiamärgise taotluses väitnud, et tema korteri temperatuur on 20 ± 1 kraadi, kuid avaldaja juhib tähelepanu, et 20,9-kraadine sisetemperatuur on puudutatud isiku korteris tagatud juba ainuüksi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi abil. Eelnevat arvestades pole puudutatud isikul vaja üldse oma korterit kütta, sest tema korterit köetakse energiamärgise taotluses näidatud 20 ± 1 kraadini soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi kaudu. Kehtetule energiamärgisele tuginemine on ilmselge kohtu eksitamine ja menetlusõiguste kuritarvitamine.
40.Puudutatud isiku korteri elektrikaitse väiksem kui teisel küttesüsteemist lahti ühendatud korteril nr 21. Elektripaigaldise ülevaatusaktist nähtub, et korteril nr 21 on elektrikaitse 48A, kuid puudutatud isiku korteril on kaitse 40A. See tähendab, et puudutatud isiku korteris tekiks elektrikütte puhul ülekoormus elektrisüsteemile 40A juures. Puudutatud isiku korteri elektrisüsteemi võimsus ja kaitsmed tegelikult ei võimalda tervet korterit elektri abil ära kütta. Kogu 4-toalise korteri kütmisel elektriküttega tekiks tõenäoliselt elektrisüsteemi ülekoormus.
41.Avaldaja viitas KrtS § 31 lõikele 1 ja 2 ning leidis, et lahti küttesüsteemist lahti ühendatud korter mõjutab kogu elamu renoveerimistööde tulemuslikkust. Kui mõnes korteris on küte täielikult välja lülitatud, tähendab see ohtu kaasomandis olevatele hoone osadele (veetorud võivad külmuda) ja kahjustab naaberkorterite omanike võimalust kasutada oma eriomandi eset selle otstarbe kohaselt. Samuti suurendab see üldjuhul teiste korteriomanike küttekulusid. Avaldaja ei ole oma õigusi kuritarvitanud ning põhikirja regulatsioon on seaduslik ja põhikirja muutmise otsus on kehtiv.
42.Puudutatud isik leiab ebaõigesti, et KrtS § 40 lg-s 3 nimetatud õiguse teostamine ei sõltu
põhikirjas sätestatud mittenõustumise menetluse järgimisest. Ühistu on põhikirjaga kehtestanud KrtS § 40 lg 3 kohase korra mittenõustumisest teatamiseks. Kuigi KrtS-s ei ole sätestatud konkreetset vaidlustamise menetlust, siis ei ole see välistatud. Samuti ei ole menetluskorra kehtestamine seadusega vastuolus. Kehtiv põhikiri on kohustuslik kõigile ühistu liikmetele, kuid puudutatud isik soovib eirata üldkoosoleku kehtestatud põhikirja regulatsiooni arvete vaidlustamise kohta, et saavutada endale soodsam positsioon. Kehtiva põhikirja järgi ei ole puudutatud isik mittenõustumist väljendanud.
43.Puudutatud isiku seisukoha lisadena 1 ja 2 esitatud avaldusi ei ole avaldajale kunagi esitatud ning avaldaja nägi neid kirju esmakordselt koos puudutatud isiku 15.01.2021 menetlusdokumendiga. Avaldaja hinnangul on tegemist puudutatud isiku poolt tagantjärele kohtumenetluse tarvis koostatud dokumentidega ning avaldaja esitab neile võltsituse vastuväite. Kuna neid dokumente ei ole kunagi esitatud, siis ei ole avaldaja neid kunagi kätte saanud. Kättesaamist ei ole tõendatud ja järelikult ei oma avaldused õiguslikku tähendust.
44.14.06.2021 seisukohas jäi avaldaja oma nõude juurde. Ühistu raamatupidamise kohta teostatakse igaaastaselt revisjoni. Aastatel 2017-2020, mil puudutatud isikul võlgnevus tekkis, kinnitas revident aruannetes, et ühistu majandussündmused on registreeritud õiglaselt ja korrektselt ning avaldatud informatsioon on asjakohane ja tõepärane. Järelikult on puudutatud isikule väljastatud arved korrektselt.
45.Puudutatud isik leiab põhjendamatult, et varasem kohtuotsus ei ole reaalse soojusenergia tarbimist tõendav tõend. Seadus ei näe ette, et soojusenergia tarbimist peaks tõendama kindlat liiki tõendiga. Tallinna Ringkonnakohtu lahend on dokumentaalseks tõendiks. Puudutatud isik väidab, et tema soojusenergia reaalne tarbimine on vaid 18%, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seda asjaolu tõendaks. Tegemist on puudutatud isiku tõendamiskoormisega. Kuivõrd puudutatud isik kinnitab, et korterile nr xx väljastatud energiamärgis on kehtetu, on jätkuvalt energiamärgisele tuginemine asjakohatu. Puudutatud isik ei ole esile toonud, mis on need asjaolud, mis on puudutatud isiku arvates muutunud pärast kohtuotsuses viidatud ekspertiisi teostamist kuni B-energiamärgise väljastamiseni. Kuna ühtegi sellist asjaolu ei ole esile toodud ega tõendatud, ei muuda energiamärgis kohtuotsuses tuvastatut.
46.Asjakohatu on avaldajale ette heita uue energiamärgise taotlemist. Kuivõrd avaldaja teostas rekonstrueerimistöid Kredexi toetusel, oli avaldaja toetuse andmise tingimustest tulenevalt kohustatud taotlema energiamärgise pärast rekonstrueerimistööde lõppemist. Eksitav on puudutatud isiku väide, et avaldaja energiamärgis ei põhine seadusandja nõutud kolme aasta tarbimisandmetel. Praegusel juhul oli avaldaja tulenevalt korterelamute rekonstrueerimise taotluse andmise tingimuste määrusest kohustatud taotlema energiamärgist rekonstrueerimise lõppemisele järgneva kalendriaasta kohta. Kuna puudutatud isiku energiamärgis on kehtetu, puudub vajadus täiendavalt tõendada, et puudutatud isiku korterile väljastatud energiamärgis oleks olnud ebaõige või ei vastaks tegelikele tarbimisandmetele.
47.Puudutatud isiku esitatud elektritarbimise koondtabeli abil ei ole võimalik tõendada, et puudutatud isiku korteris on kasutatud elektrikütet ja seeläbi tagatud aastaringselt temperatuur 21 kraadi. Seda esitatud tabelist ei nähtu. Mis tahes väidetavad elektritarbimise andmed ei tähenda veel, et seda oleks kasutatud elektrikütte tarbeks, rääkimata 21-kraadise sisetemperatuuri tagamisest. Samuti ei nähtu, kes on tabeli koostanud. Kui tabeli koostajaks on puudutatud isik ise, puudub sel tõendi väärtus. Koondtabelis toodud elektriarveid ei ole puudutatud isik esitanud ning ka arvetega ei oleks võimalik tõendada, milline sisetemperatuur puudutatud isiku korteris tol perioodil oli.
48.Puudutatud isik ei ole ümber lükanud avaldaja väiteid, et puudutatud isiku korterit soojendab tegelikult kogu hoone soojussüsteem, mh asub tema korter täpselt keldris asuva soojussõlme kohal,
tema korteri ühe küljega piirneb soojuspüstak, vannitoa käterätitorus tsirkuleerib soe vesi. Puudutatud isikut ei ole kohustatud tasuma küttekulude eest teiste korteriomanikega võrdses ulatuses. Avaldaja nõuab puudutatud isikult õigustatult 50% ulatuses soojusenergia kulude hüvitamist kehtiva põhikirja p 3.9.6 ja 3.9.6.1 alusel. 50% ulatuses soojusenergia kulude nõudmine puudutatud isikult on KrtS § 40 lg-ga 2 ette nähtud võimalus ning avaldaja rõhutab, et see ei sõltu mitte tegelikult tarbitava teenuse mahust, vaid kaasomandi osa suurusest.
49.Eksitav on puudutatud isiku väide, et avaldaja on väitnud puudutatud isiku reaalseks tarbimiseks olevat 30%, kuid nõuab nüüd 50% ulatuses hüvitamist. 07.11.2017 kuni 09.06.2019. esitas avaldaja puudutatud isikule arved sõltuvalt teenuse tarbimisest, mis oli Tallinna Ringkonnakohtu 5 12.05.2009 otsusega tuvastatud kui 30%. 07.08.2019 kuni 08.08.2020 esitas avaldaja puudutatud isikule arved, millel küttekulusid nõutakse puudutatud isikult 50% ulatuses sõltuvalt korteriomandi suurusest (1 m2 kohta).
50.Ühistu ei ole mis tahes kohustusi rikkunud, mis annaks puudutatud isikule õiguse soojusenergia kulude kandmisest keelduda. Puudutatud isik ise ühendas end ühtsest küttesüsteemist lahti. Seoses ventilatsioonisüsteemiga ei ole puudutatud isik esitanud tõendeid selle kohta, et korteri nr xx sisetemperatuur on kõrgem kui välistemperatuur. Menetluses puuduvad tõendid puudutatud isiku korteri sisetemperatuuri kohta ning tegemist on üksnes paljasõnalise väitega. Avaldaja selgitab, et ventilatsioonisüsteem tagab sissepuhkeõhu 20,9 kraadi kõikidesse korteritesse sõltumata sellest, mis on konkreetse korteri väljatõmbeõhu temperatuur. Isegi, kui väljatõmbeõhu temperatuur on mõnel korteril madalam, on sissepuhkeõhu temperatuur ikkagi 20,9 kraadi. Eelnevast tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et korteri nr xx väljatõmbeõhku kasutatakse sissepuhkeõhu soojendamiseks.
51.Nähtuvalt korterile nr xx väljastatud ja tänaseks kehtetust energiamärgisest, on energiasäästumeetmete loetelus eraldi välja toodud puudutatud isikule antud soovitus hoida optimaalset sisetemperatuuri. Eeltoodu seab kahtluse alla puudutatud isiku väite, et tema korteris on tagatud pidevalt kõrgem õhutemperatuur, kui sissepuhkeõhus.
52.Avaldaja väited seoses sokli ja keldrikorruse soojustamisega ei ole vastuolulised, vaid puudutatud isik on neid ebaõigesti mõistnud. Puudutatud isiku korteri sisetemperatuuri tõstavad kaudselt nii asjaolu, et puudutatud isiku korter asub soojussõlme kohal, soojuspüstaku külgnemine tervenisti puudutatud isiku korteri ühe küljega, kui ka puudutatud isiku korteri all asuva keldrikorruse ja sokli soojustamine. Need asjaolud tõstavad kaudselt puudutatud isiku korteri sisetemperatuuri ehk teisiti öeldes kandub puudutatud isiku korterile naaberruumidest üle soojusenergiat, kuid puudutatud isik ei soovi selle eest tasumises osaleda.
53.Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust asuda seisukohale, nagu puudutatud isiku korter ei oleks ohuks kaasomandis olevatele hoone osadele. Pelgalt asjaolu, et avaldaja küttesüsteem ehitati kahetoruliseks ja tasakaalustati 2006, ei mõjuta kuidagi seda, et käesoleval ajal puudutatud isiku korter ei kahjustaks teisi korteriomanikke või kaasomandis olevaid hoone osi. Puudutatud isiku paljasõnaline ja tõendamata väide ei oma asja lahendamisel tähtsust.
54.Puudutatud isik leiab ebaõigesti, et kui arve kajastab viivist, nõuab avaldaja tagasiulatuva perioodi viivist. Avaldaja selgitab, et arvetel kajastuvat viivist ei ole avaldaja puudutatud isikult nõudnud. Avaldaja on põhinõudena nõudnud arvetel esitatud soojusenergia kulust tasumata osa. Sellele lisaks nõuab avaldaja edasiulatuvat viivist. Avaldaja ei nõua puudutatud isikult tagasiulatuvat viivist, sest VÕS § 88 lg-st 8 tulenevalt on avaldaja igakuiselt lugenud puudutatud isiku maksete arvelt viivise tasutuks. Puudutatud isikul pole õigust tugineda VÕS § 88 lg-le 1, sest igakuistel arvetel oli kajastatud võlgnevus ja viivis, mitte VÕS § 88 lg 1 mõistes mitu erinevat kohustust.
55.Avaldaja hinnangul oleks ebaõiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda, sest
puudutatud isik on korteri taasühendamisest keeldumise, pidevate õigustuste otsimise ja pikaajalise vaidlemisega tekitanud põhjendamatult menetluskulusid ühistule kui ka kahjustanud teisi korteriomanikke. Avaldaja palub mõista ühistu menetluskulud puudutatud isikult välja ja jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
56.18.08.2021 seisukohas pidas avaldaja alusetuks puudutatud isiku tõendite tagastamise taotlust. Avaldaja tõendab revidendi aruannetega, et revident on raamatupidamisarvestust kontrollinud ning see on õige. Nimetatut tuleb kohtul hinnata koosmõjus teiste menetlusosaliste tõenditega. Puudutatud isiku 16.07.2021 menetlusdokumendiga esitatud tõendid ei tõenda puudutatud isiku väiteid ning kummastki joonisest ei ole võimalik välja lugeda asjaolusid, mida puudutatud isik tõendada soovib.
57.24.01.2022 vaidles avaldaja vastu puudutatud isiku taotlusele määrata ekspertiis. 27.05.2022 seisukohas leidis avaldaja, et puudutatud isiku 25.04.2022 tõendid ei välista avaldaja nõude rahuldamist. K. I. 09.11.2006 ekspertiisiakt ei tõenda puudutatud isiku korteriomandi tegelikku soojusenergia tarbimist. Puudutatud isik on ise märkinud, et kohus on selgitanud, et ta peab tõendama, et soojusenergia tarbimine ei ole enam sama nagu oli 2006. a (ehk 30%, mille tuvastas Tallinna Ringkonnakohus oma 2009. a otsuses tsiviilasjas nr 2-05-14486). Puudutatud isik ei ole tõendanud, milline oli tema korteri tegelik soojusenergia tarbimine ning seda ei tõenda K. I. esialgne ekspertiisiakt.
58.Puudutatud isik esitleb K. I. esialgse ekspertiisiakti tulemusi eksitavalt, nagu oleks puudutatud isiku korteri poolt tarbitud soojusenergia 15,2% arvest, mida korterile nr xx oleks esitatud siis, kui ta poleks lahkunud üldisest küttesüsteemist. Tegelikult kajastab nimetatud 15,2% soojusenergia kulust üksnes üldkasutatavate ruumide kütte osa, mida puudutatud isik tarbib (15,2% vastab üldkasutatavate ruumide küttele suurusjärgus 1,7 MWh/a). Kuid K. I. ekspertiisi kohaselt lisandub sellele kaudselt saadav soojus teiste korterite arvelt, mille K. I. on eraldi välja toonud (küll mitte protsentuaalselt, vaid ligikaudse suurusjärguna). Täiendav soojuse juurdevool ümbritsevatest korteritest on väga ligikaudsete arvutuste kohaselt suurusjärgus ca 2-2,5 MWh/a. Ehk üldkasutatavate ruumide kütte eest lisandub veel vähemalt sama palju puudutatud isiku poolt tarbitava soojuse juurdevoolu tõttu teistest ümbritsevatest korteritest ja keldrikorrusel asuvast soojussõlmest (15,2%*2 seega kokku vähemalt ~30%). Seda ei ole puudutatud isik aga 15,2% suuruse soojusenergia tarbimise esitlemisel arvesse võtnud, kuid sellest on lähtunud Tallinna Ringkonnakohus oma 2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-05-14486, milles tuvastas puudutatud isiku tegeliku soojusenergia tarbimise kui 30%.
59.Lisaks tuleb K. I. arvamuse puhul arvestada, et 2006. a ekspertiisi koostades ei saanud ekspertiisi teostaja tuvastada puudutatud isiku korteri keskmist temperatuuri, mis nähtub ekspertiisiakti punktist
6.2.Omanik juurdepääsu korterile ei võimaldanud. Eksperdi arvamus oli esialgne, kuna vastuolus ekspertiisi määrusega ei võimaldanud puudutataud isik eksperdil tutvuda korteris nr xx tehtud isolatsioonitöödega ja kütteseadmetega ega näidanud väidetavalt kasutatud automatiseeritud küttekehi, millised peaks kompenseerima korteri soojuskaod tema välispiirete kaudu ja õhuvahetuseks (ventilatsiooniks) vajaliku soojushulga. Eeltoodust nähtub, et korteri nr xx sisetemperatuur ei olnud tuvastatud ekspertiisi jaoks ei 2006. aastal ega ole tuvastatud ja tõendatud ka praeguse menetluse ajal.
60.Tõendamata on, milline oli J. K.i korteri sisetemperatuur 07.11.2017 kuni 09.06.2019, kui avaldaja väljastas puudutatud isikule arveid, millel soojusenergia kulust kuulus puudutatud isiku poolt tasumisele 30%. Seda ei ole võimalik tagantjärele tuvastada. Kuigi puudutatud isik väidab K. I. ekspertiisil tuginedes, et tema korter kütab üldkasutatavaid ruume nagu kelder ja trepikoda, on need väited eksitavad ja paljasõnalised. Tegelikkuses võimaldab ekspertiis järeldada hoopis vastupidist. Esiteks nähtub ekspertiisiaktist, et korter xx ei ole alternatiivse küttega tagatud temperatuuri +19 C, õhu temperatuur selles korteris on olnud tunduvalt madalam ja vaheseinte suure soojusjuhtivuse tõttu on sellesse korterisse tulnud soojust seda ümbritsevate vaheseinte kaudu. Igal
juhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et puudutatud isik oma oluliselt alaköetud korteriga võis kütta ümberasetsevaid üldkasutatavaid ruume. Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema korteri sisetemperatuur oleks olnud vaidlusalusel perioodil kõrgem, saab üksnes järeldada seda, et vaidlusalusel perioodil kandus soojusenergia ümbritsevatest ruumidest puudutatud isiku korterisse, mitte vastupidi.
61.Avaldaja viitas KrtS § 31 lõikele 2. Piisava õhutemperatuuri hoidmine korteris on puudutatud isikule seadusest tulenev kohustus. Ekspertiisiakt annab alust väita, et puudutatud isik ei ole nimetatud kohustust järjepidevalt juba aastaid täitnud. Omakorda kinnitab see, et puudutatud isik on võinud enda küttesüsteemist lahti ühendatud korteris ebapiisava õhutemperatuuri hoidmisega hoopis teisi korteriomanikke, ehitise kaasomandi eset ja ehitist tervikuna kahjustada.
62.Juba 2006. aastal järeldas ekspert, et välistatud ei ole soojuse juurdevool puudutatud isiku korterisse kõrvalkorteritest ja selle korteri peal, korrus kõrgemal asuvast korterist j keldrikorrusel asuvast soojussõlmest. Puudub alus arvata, et olukord oleks tänaseks oluliselt muutunud, sest asjas on tuvastatud, et puudutatud isik ei ole viimase 20 aasta jooksul korteris remonditöid teinud. Ühistu 2018. a remonditööde käigus ei ehitatud ümber s korterite ja üldkasutatavate ruumide vaheseinu, mis tähendab, et teistest ruumidest kandub soojust jätkuvalt puudutatud isiku korterisse. Puudutatud isiku korterit kütavad tema korteri all asuv soojussõlm ja tema korteriomandi ühe küljega külgnev soojuspüstak.
63.Arvamuses ei suutnud ekspert tuvastada nn kaudset kütet ehk tähendab soojusvoogu, mida sai alaköetud korter nr xx ümbritsevate seinte soojusjuhtivuse tõttu teistest korteritest. Ülaltoodud arvu nn kaudse kütte kohta saab täpsustada arvutuste teel peale seda, kui on õnnestunud käia korteris nr xx, mõõta kasutatud isolatsioonikihi (kihtide) paksused ja on tutvutud kasutatud materjalidega ja ka kasutatava alternatiivse kütteallikaga, kui selline on olemas. Teise võimalusena kaudse kütte soojushulga leidmise osas on vahetu mõõtmine. Seda saab teha siis, kui on paigaldatud andurid ja loggerid sobivatesse kohtadesse andmete kogumiseks ja salvestamiseks. Tagantjärele selline mõõtmine muidugi ei aita, kuna olukord korteris nr xx võib olla muutunud või on muudetav korteri valdaja poolt. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada puudutatud isiku korteri sisetemperatuuri vaidlusalusel perioodil.
64.Viimaks nähtub ekspertiisi lõppjäreldusest see, et korteris nr xx tarbitud elektrienergia hulk oli aastatel 2003-2005 liialt väike katmaks kolme tarbimisliiki. Korter nr xx on ilmselt olnud tugevasti alaköetud ja on tarbinud soojust ümbritsevate korterite vaheseinte soojusjuhtivuse arvel. See kinnitab omakorda avaldaja väidet, et puudutatud isiku korteri elektrisüsteemi võimsus ja kaitsmed tegelikult ei võimalda tervet korterit elektri abil ära kütta. Tegelikult köetakse teiste korteriomanike arvelt juba aastaid puudutatud isiku korterit, mis on tugevasti alaköetud. Vaatamata sellele leiab puudutatud isik end olevat jätkuvalt õigustatud ühistu väljastatud arveid osaliselt mitte tasuma.
65.Puudutatud isiku tegelikku soojusenergia tarbimist ei tõenda energiamärgised ega 25.04.2022. a esitatud tõend hoone välisseinte soojustamise kohta.Kohus märkis juba 01.12.2021 eelistungil, et hoone energiamärgis on vaidluses asjakohatu tõend. Energiamärgisega ei saa tõendada, kui palju puudutatud isik soojusenergiat tarbib. Lisaks ei tea kohus seda, kas puudutatud isiku korter oli täiendavalt soojustatud või mitte. Täielikult asjakohatud ja seadusega vastuolus on puudutatud isiku väited, et tema korter vastab jätkuvalt energiamärgisele „B“. Puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isiku korterile väljastatud „B“ energiamärgis on kehtetu. Energiamärgis väljastati puudutatud isiku enda esitatud elektritarbimise andmete põhjal. Elektritarbimist ei tuvastata energiamärgise andmisel pädeva isiku poolt, vaid see põhineb puudutatud isiku poolt esitatud andmetel.
66.Tähtsust ei oma puudutatud isiku 25.04.2022 esitatud tõend hoone välisseinte täiendava soojustamise kohta. Selle tõendi alusel ei ole võimalik teha järeldusi puudutatud isiku tegeliku
soojusenergia tarbimise kohta. Puudutatud isiku tegelik soojusenergia tarbimine on tuvastatud kui 30% ning seda ei lükka ümber 25.04.2022 esitatud tõend korteris nr xx siugtoru puudumise kohta. Esitatud paikvaatluse akt siugtoru puudumise kohta on koostatud 03.01.2007. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et puudutatud isiku korteris vaidlusalusel perioodil siugtoru ei olnud. Isegi kui seda 15 aastat tagasi seal ei olnud, ei võimalda tegelikult järeldada seda, et käesoleval ajal oleks olukord puudutatud isiku vannitoas samasugune. See asjaolu ei oma tähtsust, sest avaldaja ei nõua tasumist selle sooja vee eest, mis siugtorus ringleb.
67.Puudutatud isik esitas 25.04.2022 kohtule 25.04.2022 koostatud ekspertarvamuse, mis tema väiteid ei tõenda. Tõend on ebausaldusväärne ning puudutatud isiku menetlusliku positsiooni parandamise eesmärgil kunstlikult. Ekspertarvamusest ei tulene, milline oli puudutatud isiku tegelik soojusenergia tarbimine. Ekspertarvamuses seda tuvastatud ei ole. Teiseks ei tõenda ekspertarvamus, et puudutatud isiku korteris oleks igal ajal tagatud sisetemperatuur 22-23 kraadi (sh et selline oli sisetemperatuur vaidlusalusel perioodil). Ekspertarvamuse kohaselt oli selline temperatuur korteris ainult ekspertiisi käigus toimunud mõõdistamise ajal. Elektriradiaatoritega ongi võimalik lühiajaliselt korter soojaks kütta, mistõttu saigi puudutatud isik 25.04.2022 toimunud ülevaatuse ajaks korteri piisavalt soojaks kütta. Selliselt kontrollimatult saadud/tekitatud tõend ei ole usaldusväärne ega võimalda tsiviilasja õiget lahendamist.
68.Väidetavalt esitleti 25.04.2022 ülevaatusel elektri tarbimisandmeid, mille pinnalt on ekspert järeldanud, et elektri tarbimine on olemas ja seeläbi on võimalik järeldada, et seda kasutatakse ruumide kütmiseks. Mis tahes täpsemaid andmeid elektritarbimise kohta ekspertiisiaktist ei nähtu. Ka fikseeritud elektritarbimise andmed ei võimaldateha tõsiseltvõetavaid järeldusi puudutatud isiku soojusenergia tarbimise kohta. Eksperdi järeldused ei põhine kontrollitavatel andmetel. Ei ole tõsiseltvõetav, et ekspert teeb korteri ülevaatuse, milles tuvastab elektriradiaatoritega köetud toa temperatuuri taatlemata termomeetritega, vaatab elektri tarbimisandmeid ja leiab, et „elektri tarbimine on olemas“ ning järeldab, et elektrit kasutatakse ruumide kütmiseks ning paigaldatud küttesüsteem võimaldab tagada piisavad ruumitemperatuurid sõltumata maja (ühistu) üldisest küttesüsteemist.
69.Eksitav on puudutatud isiku väide, et ta ei tarbi ühistu sooja vett, sest tema korteris on elektriboiler. Sellele vaatamata ta tarbib ja peab tasumaküttetsirkulatsiooni vee soojendamise eest ning see sisaldub soojusenergia tasus. Sisuliselt on puudutatud isik tellinud korteri ülevaatamise, et käesoleva menetluse tarbeks endale sobivaid tõendeid koguda, näidates korteri sisetemperatuuri piisavalt kõrgena. Puudutatud isiku 25.04.2022 esitatud tõendid ei tõenda ei kogumis ega eraldiseisvalt, et J. K. oleks soojusenergiat tegelikult tarbinud vähem kui Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009. a otsusega tuvastatud 30%. Puudutatud isik ei ole kogu menetluses ega 25.04.2022 esitatud tõenditega tõendanud, et korteriomandi ruutmeetrite põhine soojusenergia eest tasumise arvestus, millest puudutatud isikule on tehtud isegi 50% suurune soodustus, oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
70.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista 7769,24 eurot koos käibemaksuga ning viivise. Avaldajale osutasid õigusabi kaks esindajat, kelle töö ei ole dubleeritud. Kulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Advokaadibürool on kliendiga kliendilepingus kokku lepitud, et tunnitasu tõstetakse iga aasta
1.jaanuaril 2,5% ulatuses. Seega on 2020. aasta arvetel tunnitasu 126 eurot, 2021. aasta arvetel 129 eurot ja 2022. aasta arvetel 132 eurot. Tunnitasule lisandub käibemaks. 21.08.2020 tasus avaldaja riigilõivu 80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot. Lähtudes eeltoodust, on avaldaja menetluskuludeks kohtuvälised kulud 7644,24 eurot koos käibemaksuga ning kohtukulud 125 eurot, kokku summas 7769,24 eurot.
71.Puudutatud isiku menetluskuludele vaidles avaldaja vastu. Puudutatud isiku menetluskulude
nimekiri sisaldab korduvalt ühe ajakuluna mitmeid erinevaid toiminguid, nendest igaühe ajakulu seejuures eristamata. Puudutatud isiku J. K. seisukohad
72.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldajal puudub nõudeõigus küttekulude osas, mis on kajastatud avaldusele lisatud arvetel. Põhikirjas kajastatud osalusmäär 50% on hea usu põhimõtte vastane. Avaldaja on ise kinnitanud, et esitab arveid kooskõlas 15.05.2019 vastu võetud põhikirjaga. Ometi on nõue esitatud mh alates 07.11.2017 väljastatud arvete osas. Avaldaja ajavahemikus 07.11.2017 kuni 09.06.2019 väljastatud arved ei saa olla väljastatud kooskõlas 15.05.2019 vastuvõetud põhikirjaga.
73.Puudutatud isik ei vaidlusta, et uus põhikiri on vastu võetud 15.05.2019. Põhikirja tagasiulatuvat mõju ei tulene korteriomandi- ja korteriu histuseadusest (KrtS) ega põhikirja ühestki punktist. Avalduses puuduvad selgitused, millisel õiguslikul alusel on arved perioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 väljastatud kooskõlas 15.05.2019 põhikirjaga. Varem kehtinud põhikirja kohaselt tuli tasuda kommunaalteenustena saadavate materiaalsete ressursside eest õigeaegselt kooskõlas reaalse tarbimisega. Poolte vahel on jõustunud kohtulahend, milles Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et alates korteriühistu loomisest kehtinud põhikirja alusel oli puudutatud isikul kohustus tasuda küttekulude eest vastavalt reaalsele tarbimisele. Samuti ei ole vaidlust, et puudutatud isiku korter on ühisest küttesüsteemist lahti ühendatud juba 20.09.1993. Kuna puudutatud isiku korteriomand on ühtsest küttesüsteemist eraldatud, ei tarbi puudutatud isik reaalselt soojusenergiat.
74.Kindlasti ei ole puudutatud isiku tegelik soojusenergia tarbimine 50% ega ka 30%. Perioodil 07.11.2017-09.06.2019 väljastatud arvete väidetav võlgnevus on 276,81 eurot, sest puudutatud isik on tasunud küttearveid 18% ulatuses ehk vastavalt reaalsele tarbimisele. Arve nr 4759 on väljastatud mai 2019 eest, mistõttu pidi ka see arve olema väljastatud kooskõlas sel hetkel kehtinud põhikirjaga ehk vastavalt reaalsele tarbimisele. Seda kinnitab arve nr 4759, millel avaldaja on kütte arvestuse aluseks võtnud 30% eluruumi pindalast. Kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud, et ajaperioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 väljastatud arved kajastavad puudutatud isiku reaalset tarbimist, on avaldaja nõue perioodil 07.11.2017-09.06.2019 väljastatud arvete eest alusetu.
75.Puudutatud isikul on õigus piirduda vastuväidete esitamisega seni kuni avaldaja ei tõenda oma nõuet. Avaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis lükkaksid ümber puudutatud isiku väite, et tema korteriomandi reaalne küttetarbimine perioodil oktoobri 2017 kuni maini 2019 oli 18%. Kuivõrd 15.05.2019 vastu võetud põhikirjal puudub tagasiulatuv jõud, on avalduse punktides 2.3.1 kuni 2.3.18 kajastatud arvete osas on nõue alusetu. Avaldus tuleb jätta 276,81 euro osas rahuldamata.
76.Korteriühistu 15.05.2019 põhikirja muutmise otsus on tühine. Puudutatud isik ei nõustu 15.05.2019 muudetud põhikirja alusel väljastatud arvetel kajastatud soojusenergia kulu suurusega ega selle arvestamise põhimõttega. Puudutatud isik viitas KrtS § 29 lõikele 2, TsÜS § 38 lõikele 7 ja MTÜS § 241 lõikele 1 ja 2. Poõhikirja kinnitamise otsus on vastuolus heade kommetega ja seeläbi tühine.
77.Avaldaja oli teadlik, et puudutatud isiku korter on ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 2-16-13384 tuvastanud, et korter nr xx oli ühtsest küttesüsteemist seaduslikult end lahti ühendanud. Kui puudutatud isik peaks soojusenergia eest tasuma, siis rikastuksid teised korteriomanikud puudutatud isiku arvelt, kes teenust reaalselt ei tarbi. Seega pidi avaldaja põhikirja kinnitades olema teadlik, et puudutatud isikule ei vahendata soojusenergia teenust ühtse küttesüsteemi kaudu. Kuna J. K. ei saa korteriühistult soojusenergiat oma korteriomandi kütmiseks ja puudutatud isik hüvitab üldkasutatavate ruumide kütmiseks vajaliku
soojusenergia, siis temalt kulude kandmise nõudmine 50% ulatuses korteriomandi 1 ruutmeetri kohta on vastuolus heade kommetega.
78.Seaduse järgi tuleb majandamiskulud tuleb jagada kas kaasomandi suuruse või tarbimise alusel. Puudutatud isik viitas KrtS § 40 lõikele 2. Põhikirja p 3.9.6.1. ei lähtuta ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite puhul kaasomandi osa suurusest, mistõttu oleks õiglane lähtuda tarbitud teenuse mahust. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et ühtest küttesüsteemist lahti ühendatud korteri poolt tarbitud teenuse maht on 50% korteriomandi 1 ruutmeetri kohta. Puudutatud isikule ei ole esitatud mistahes arvutusi, kalkulatsioone ega ekspertarvamusi. Kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud, et tarbitud teenuse maht oleks 50% korteriomandi ruutmeetrite koguarvust, on põhikirja punkt 3.9.6.1. on vastuolus KrtS § 40 lg 1 teisest lausest tuleneva majandamiskulude arvestamise põhiõttega. Kohus peab iseseisvalt koguma tõendeid ja tuvastama, kas põhikirja kinnitamise otsus on kehtiv.
79.Isegi kui põhikirja muutmise otsus ei ole tühine, on puudutatud isikul õigus keelduda küttekulude kandmisest. Hea usu põhimõtte vastasus on kulude kandmisest keeldumise alusena eraldiseisvalt KrtS § 40 lg-s 3 esile toodud. Puudutatud isik osales 15.05.2019 toimunud üldkoosolekul ning hääletas põhikirja muutmise vastu. Ühtlasi on tema vastuväide protokollitud ja üldkoosolekul ette kantud. Puudutatud isiku kohta kajastab protokoll, et korteri Kirsi 8-xx omanik aga ei ole nõus maksma isegi 30%, vaid maksab jätkuvalt ainult 18%. Protokoll tõendab, et J. K. ei ole nõustunud küttekulude kandmisega suuremas ulatuses kui 18%. Avaldaja oli teadlik puudutatud isiku vastuväitest ja on täidetud KrtS § 40 lg 3 kohaldamise esimene eeldus.
80.KrtS § 40 lg-le 3 tuginemiseks peab nende kulude nõudmine korteriomanikult olema täiendavalt hea usu põhimõtte vastane. Puudutatud isiku hinnangul on hea usu põhimõtte vastane nõuda temalt küttekulude tasumist suuremas ulatuses kui 18% arvetel. Puudutatud isik kütab oma korterit elektriga. Puudutatud isiku korter on seestpoolt soojustatud, mistõttu ei kandu trepikoja üldkasutatavate ruumide soojusenergia korterisse. See omakorda tähendab, et üldkasutatavate ruumide ja naaberkorterite kütmisest ei saa soojusenergia panustada puudutatud isiku korteriomandi kütmisesse.
81.Juba 2005. a alanud avaldaja ja puudutatud isiku vahelises kohtuvaidluses oli ekspertarvamusega tõendatud, et kogu elamu küttekulust 18% kulub üldkasutatavate ruumide kütmiseks. See ulatus on siiani asjakohane. Üldkasutatavate ruumide arvestuslik pindala on 1531,3 ruutmeetrit ning kogu maja keskküttega ruumide arvestuslik pindala on 8871,8 ruutmeetrit. Üldkasutatavate ruumide suhtelise soojakulu leidmiseks tuleb jagada üldkasutatavate ruumide arvestuslik pindala keskküttega ruumide pindalaga. Nimetatud aritmeetilise tehte tulemuse on 0,17 ehk 17%. Selleks, et leida Kirsi tn 8 korteri xx arvele omistatav soojusenergia kulu kogu maja ühiskasutusega ruumide soojakulust, tuleb jagada korteri pindala kõigi korterite pindalaga (7417,7) ning korrutada 0,17. Eelnimetatud tehte tulemuseks on 17,83%, mis ümardatult ongi 18%. Sama arvutuskäik on toodud 2006. a ekspertarvamuse lk-l 2.
82.Kuna puudutatud isiku korteriomand on ühtsest keskküttesüsteemist lahti ühendatud, siis on õiglane, et ta tasub üksnes üldkasutatavate ruumide kütmiseks kuluva proportsiooni alusel ehk 18% küttekulude arvest. Ekspertiisis on selgelt viidatud, et korteri xx valdaja peab maksma maja üldkasutatavate ruumide kütte eest samal alusel teiste korteritega. Avaldaja ei ole tellinud ekspertiisi, mis kinnitaks või lükkaks ümber Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 2-05-14486 järeldused üldkasutatavate ruumide kütmiseks kuluva proportsiooni kohta või tõendaks puudutatud isiku soojusenergia tarbimist suuremas ulatuses kui 18%. Hea usu põhimõtte vastane on nõuda J. K.lt soojusenergia tasumist ca 2,77 korda (50/18) suuremas ulatuses kui on puudutatud isiku reaalne soojusenergia tarbimine.
83.Puudutatud isik ei tarbi soojusenergiat kaudselt läbi korteri seinte ning seetõttu ei ole tal kohustust hüvitada enam kui üldkasutatavate ruumide kütmiseks vajalik soojusenergia kulu. Puudutatud isik hoiab oma korteris püsivalt sisetemperatuuri 21 kraadi. Asjakohased ei ole Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-05-14486 järeldused kaudselt läbi seinte tarbitud soojuse osas, sest lahendis põhines otsus ekspertarvamusele, milles oli lähtutud ajaperioodil 2003-2005 tarbitud energiakogustele. Pärast lahendis nimetatud ekspertarvamust on Kirsi tn 8 elamu täielikult renoveeritud ning varasemaid soojuskadusid ei esine. Kui avaldaja soovib väita, et J. K. saab ja tarbib reaalselt kaudset soojusenergiat 30%-50% ulatuses, peab avaldaja esitama ekspertiisi. Puudutatud isik on valmis esitama kõik elektrienergia tarbimist tõendavad arved.
84.Esimese korruse tasandil puudub trepikojas keskkütte radiaator, vaid see on esimese ja teise korruse vahelisel mademil. Puudutatud isiku korter asub esimesel korrusel ning automaatse reguleerimisega elektriradiaatorite kaudu hoiab puudutatud isik oma korteriomandis keskmist temperatuuri 21 kraadi. Pärast trepikoja esimesel korrusel asuva radiaatori viimist teise asukohta tellis ta küttevõimsuse suurendamise. Puudutatud isiku tehtud arvutuste kohaselt kulub hoopiski ca 33% tema korteri sisetemperatuuri saavutamiseks vajalikust soojusenergiast keldri ning esimese korruse trepikoja kütmiseks. Kuna lisaks oma korteri kütmisele tasub J. K. 18% üldkasutatavate ruumide soojusenergiast, tasub puudutatud isik vastavalt tarbitud teenuse mahule ning mistahes täiendavat tasumiskohustust ei saa puudutatud isikul olla.
85.Küttekulude hüvitamise nõudmine 50% ulatuses on ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega. Täidetud on KrtS § 40 lg 3 kohaldamise teine eeldus ning J. K.l on õigus keelduda küttekulude tasumisest suuremas ulatuses kui 18% arvetel märgitud summast. Avaldus tuleb jätta rahuldamata.
86.Avaldaja nõue, selle suurus ja kujunemine on ebaselge ning avaldaja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist. J. K.le kuuluva korteriomandi eluruumide pindala on 77,8 ruutmeetrit. Arvel nr 1301 on soojusenergia arvestuse alusena võetud 30% (77,8 x 30%= 23.32) puudutatud isikule kuuluvast eluruumi pindalast. Ometi ei ole KÜ põhikirja ega küttekulude arvestamise põhimõtteid muudetud arve nr 650 ja 1301 väljastamise vahepealsel ajal. Seega ei selgu avaldusest, mille alusel on avaldaja vähendanud arvel kajastatud soojusenergia kulusid 30%-ni võrreldes arvega nr 650. Avaldaja korraldatud raamatupidamine ei ole korrektne. Arved kajastavad kõik viiviseid, kuid viiviste kujunemine ei ole selge ega arusaadav. Viivist arvestatakse võlgnetavalt summat ja viivitatud päevade arvu järgi, kuid hagi lisas nr 6 olevate arvete kohaselt on kogused ja tariifid, mille alusel ei ole võimalik veenduda viivise kujunemise õigsuses.
87.Puudutatud isikul on tekkinud ettemaks, mida puudutatud isik võib tasaarvestada avaldaja nõudega. Kui avaldaja nõue on põhjendatud 15.05.2019 põhikirja alusel, on puudutatud isikul ettemaks, mille ta saab tasaarvestada avaldaja nõudega. Põhikirja eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal väljastatud arvete alusel avaldajal nõue puudub. Puudatud isik pidi tasuma soojusenergia eest vastavalt reaalsele tarbimisele. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 2-05-14486 tuvastanud, et üldkasutatavate ruumide kütmisele kulub ca 18% soojusenergiat. J. K. on tasunud 18% soojusenergia eest. Seega on J. K. täitnud oma kohustuse vastavalt kohtuotsuses tuvastatud järeldustega.
88.Kuna puudutatud isik on täitnud oma kohustuse kooskõlas kohtuotsusega ja tasunud soojusenergia eest summas, mis vastab 18% puudutatud isiku korteriomandi ruutmeetrite alusel arvestatud soojusenergia kulule, ei olnud avaldajal õigust viivist arvestada. Ometi tõendavad avalduse lisas olevad arved, et avaldaja on järjepidevalt arvestanud viivist. Ajaperioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 väljastatud arvete alusel on J. K. tasunud viivist kokku summas 32,90 eurot. Kuna puudutatud isikul ei olnud tekkinud võlgnevust, on viivise arvestus alusetu. Puudutatud isik on kokku liitnud ajaperioodil 07.11.2017 kuni 09.06.2019 väljastatud arvete viimased read, mis kajastavad viivist. Avaldajale viiviseid tasudes on puudutatud isikul tekkinud ettemaks. Kui kohus
leiab, et avaldaja nõue summas 195,84 eurot on põhjendatud, tasaarvestab J. K. oma ettemakse summas 32,90 eurot avaldaja nõudega.
89.15.01.2021 seisukohas leidis puudutatud isik, et avaldaja on oma nõuet muutnud, kuid see on endiselt ebaselge. 04.12.2020 on avaldaja leidnud, et tema nõue on hoopis 470,78 eurot. Avaldaja on 04.12.2020 vastupidiselt varasemale asunud väitma, et varasemad arved esitati kooskõlas varasema põhikirjaga ning alates 15.05.2019 kooskõlas uue põhikirjaga. Avaldaja on muutnud nõude alust, kuid ei ole selgitanud muutmise vajalikkust. AS Utilitas Tallinn arvete seost puudutatud isikule esitatud arvetega ei ole avaldaja selgitanud.
90.Avaldaja ei ole tõendanud, et korteri xx soojusenergia tarbimine vastaks 30%-le. Avaldaja on väitnud, et osa kulust seondub vee tsirkuleerimiseks vajaliku soojusenergiaga, kuid tõenditest nähtub, et kulu arvestamisel on lähtutud üksnes soojusenergia kulust, mitte vee soojendamise kulust. Vee soojendamise (sh tsirkuleerimise) kulu peab olema eraldi kajastatud kommunaalteenuste arvetel. Kui seda arvestatud ei ole, saa nõuda tasumist 30% ulatuses, vaid avaldaja peaks soojusenergia eest väljastama arved üksnes ldükasutatavate ruumide osas ehk 18% ulatuses. Seega ainuüksi avaldaja enda lisa nr 32 kinnitab, et avaldaja nõue on alusetu.
91.Avaldaja ei ole selgitanud nõude kujunemist ega tõendanud, et korteri nr xx reaalne tarbimine ajaperioodil 07.11.2017 kuni 15.05.2019 oli võrdne 30%. Avaldaja ei ole põhjendanud nõude muutmist ega oma nõude kujunemist. Avalduse aluse muutmiseks puudutatud isik nõusolekut ei anna. Avaldaja ei ole tõendanud, et korteri nr xx reaalne soojusenergia tarbimine on 30% ajaperioodil 01.10.2017 kuni 15.05.2019. Tallinna Ringkonnakohus on varasemas lahendis nr 2-0514486 möönnud, et kaudne tarbimine võib olla kuni 30%, kuid kohus ei ole sihikindlalt järeldanud, et korteri nr xx soojusenergia tarbimine on 30%. Kohus ei saa tugineda üksnes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-05-14486 järeldustele, vaid peab hindama kõiki esitatud tõendeid kogumis. Avaldaja ei ole tõendanud, et ajaperioodil 01.10.20171 kuni 15.05.2019 oleks J. K. korteriomandi soojusenergia tarbimine olnud enam kui 18%.
92.Faktilised asjaolud on pärast 2006. aastal teostatud ekspertiisi muutunud. Esimene avalduse aluseks olev arve on väljastatud 07.11.2017 ehk 11 aastat pärast ekspertiisi. Selle aja jooksul on toimunud korteri nr xx täiendavad ümberehitustööd, rõdu on klaasitud ja soojustatud. J. K. korteri eriomandile on väljastatud eraldi energiamärgis B, mis on kõrgem kui Kirsi 8 kortermajale väljastatud energiamärgis C. Kirsi tn 8 korterelamu on täielikult renoveeritud, mis täiendavalt vähendab üldkasutatavate ruumide soojuskadusid. Üldkasutatavate ruumide kütmiseks kulub vähem kaudset soojusenergiat.
93.Novembris 2006 läbiviidud ekspertiis ei põhinenud korteri nr xx tegelikel tarbimisandmetel. Ekspertiis tegelikkuses ei tuvastanud korteri nr xx tegelikku seisukorda ja kajastas ekspertide hinnangut sarnaste korterite osas. Ilma uue asjakohase ekspertiisita ei ole kohtul võimalik täita hagita asja uurimispõhimõtet ega tuvastada asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kaudse tarbimise suurus ei ole tõendatav ühistu juhatuse hinnanguga, vaid tegemist on eriteadmisi vajava asjaolu tõendamisega.
94.Avaldaja väljastatud arved ei saa kajastada korteri nr xx reaalset tarbimist. Avaldaja enda tabelist nähtuvalt jäetakse kütte arvestusest välja vee soojendamise kulud. Samas 13.11.2006 ekspertiis leidis, et 30% soojusenergia kulu sisaldab vee soojendamise ja tsirkuleerimise kulu. Avaldaja lisa nr 32 arvutuste kohaselt ei kajastu vee soojendamise kulu ühistu väljastatud arvereal „soojusenergia“.
95.Põhikirja tühisusele tuginemine seaduses sätestatud 2-aastase perioodi jooksul ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul ei esine õiguste kuritarvitamist. Avaldaja on väga hästi teadlik, et puudutatud isikul on vastuväited põhikirjas kajastatud soojusenergia kulude jaotuse osas. Avaldaja
juhatuse liige on puudutatud isiku vastuväiteid kajastanud üldkoosoleku protokollis. Täiendavad tõendid tõendavad, et J. K. ei ole kunagi nõustunud soojusenergia kulude kandmisega suuremas ulatuses kui 18%. Avaldaja on möönnud, et pärast põhikirja vastuvõtmist jätkas J. K. arvete osalist tasumist.
96.Kohatu on avaldaja käsitlus 50% soodustuse osas. Puudutatud isik ei tarbi soojusenergiat samas suurusjärgus kui teised korterid ning juba alates 1993. a on korter nr xx ühtsest küttesüsteemist eraldatud. Korteri nr xx omanik on investeerinud oma korteri soojustamisse ning temalt ei saa nõuda soojusenergia kulude hüvitamist sarnastel alustel teiste korteriomanikega. Kui puudutatud isik peab tasuma soojusenergia eest 50% ulatuses, stekitab see hoopiski teistele ühistu liikmetele soodustuse, sest teiste liikmete koormus soojusenergia eest tasumisel langeks. Puudub alus kohelda puudutatud isikut teiste korteriomanikega samadel alustel, sest korter nr xx on ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud ega tarbi soojusenergiat teiste korteriomanikega sarnastel alustel. Paljasõnaline on avaldaja spekulatsioon, et keskküttesüsteemist lahti ühendatud korter võib omada mõju renoveerimistööde tulemuslikkusele.
97.Puudutatud isik ei pidanud arveid vaidlustama kooskõlas põhikirja punktidega 3.8.11 ja 3.9.6. Avaldaja on sidunud mittenõustumise põhikirja punktides 3.8.11 ja 3.9.6 kajastatud vaidlustamisega. KrtS § 40 lg-s 3 nimetatud õiguse teostamine ei sõltu põhikirjas sätestatud mittenustumise mõenetluse järgimisega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks keeldumise eelduseks seadnud mingi konkreetse vaidlustamise menetluse järgimise. Seejuures on puudutatud isik informeerinud avaldajat, et ei nõustu kulude kandmisega suuremas ulatuses kui 18%. Avaldaja juhatuse esimees on 15.05.2019 üldkoosolekul selgesõnaliselt märkinud: teise lahtiühendatud korteri Kirsi 8-xx omanik ei ole nõus maksma isegi 30%, vaid maksab jätkuvalt ainult 18%. Pärast üldkoosoleku toimumist esitas puudutatud isik 11.06.2019 avaldaja juhatusele avalduse, milles veelkord selgitas, et tal on kohustus kanda vaid 18% soojusenergia kuludest. Lisaks on puudutatud isik 18.06.2019 selgesõnaliselt väljendanud oma pretensiooni.
98.Avaldaja viivisearvestus on jätkuvalt ebaselge. Kahe kuulise perioodi jooksul ei ole ühistu arvestanud viivist arvelt nr 650, kuid seejärel lisanud arve viivise arvestusse. Avaldaja viivise arvestus ei ole seaduslik. Seetõttu on alusetu nõuda puudutatud isikult viiviste tasumist summas 84,25 eurot ning selles ulatuses tuleb nõue jätta rahuldamata. Avaldaja viivise nõue on osaliselt aegunud. Avaldaja ei ole selgitanud, mis arved on 66, 65, 64, 63, 62, 61, 218 ja 434 või millal nad muutusid sissenõutavaks. Kuna arve nr 650 on avalduse aluseks olev arve, mis ei olnud kohtusse pöördumise ajaks aegunud, on kõigi varasemate arvete võlgnevuste sissenõudmine aegunud avalduse kohtusse pöördumise ajaks ning seeläbi on aegunud avaldaja nõue nendelt arvetelt arvestatud viiviste osas. Kokku on avaldaja viivise nõue aegunud summas 24,43 eurot.
99.17.05.2021 leidis puudutatud isik jätkuvalt, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei tõenda tema tegelikult tarbitud soojusenergiat. Kohtuotsus ei ole reaalse soojusenergia tarbimist tõendav tõend. Puudutatud isiku reaalne tarbimine on vaid 18%. Tallinna Ringkonnakohus ei tuvastanud tegeliku tarbimise osakaalu, vaid kasutas tinglikku kõneviisi. Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud.
100.Puudutatud isiku korterile väljastatud energiamärgise aluseks olid aastatel 2014 - 2016 Eesti Energia AS esitatud elektrienergia tarbimisandmed. Vaidlus puudub, et puudutatud isiku korterile on väljastatud energiamärgis B pärast 2006 läbi viidud ekspertiisi. Seda ei muuda asjaolu, et väljastatud märgis on kehtetu. Energiamärgis B pidi kehtima kuni 11.09.2027. Märgis muutus kehtetuks, kuna avaldaja on kogu Kirsi tn 8 korterelamule registreerinud 2020. a energiamärgise C. Tervele hoonel väljastatud madalam energiamärgis muutis puudutatud isikule väljastatud energiamärgise kehtetuks. Ühistule on energiamärgis samuti väljastatud ainult ühistu esitatud andmete alusel. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikule väljastatud märgis B oleks olnud ebaõige.
101.Puudutatud isik esitas oma elektritarbimise koondtabeli, millega tõendab, et tema korteris on kasutatud elektrikütet ja seeläbi tagatud aastaringselt temperatuur 21 kraadi. Ebavõrdsed maksed ei ole lubatud, kui need kahjustavad ülemääraselt mõne korteriomaniku huve. Järelikult ei tohi korteriühistu oma põhikirjas ülemääraselt ühegi korteriomaniku huve kahjustada. 15.05.2019 põhikirja muutmise tulemusel kahjustatakse ülemääraselt puudutatud isiku huve, kuna kohustatakse J. K.i tasuma 50% soojusenergia eest, kuigi korter nr xx ei tarbi üldse soojusenergiat.
102.Avaldaja rakendab puudutatud isiku suhtes teadvalt ebavõrdset makset, mis ei põhine puudutatud isiku poolt tarbitaval teenusel. Kuna avaldaja on 26.04.2021 seisukohas korduvalt rõhutanud, et puudutatud isiku reaalne tarbimine tema hinnangul on 30%, on 50% ulatuses soojusenergia eest tasumise nõudmine on puudutatud isiku huve kahjustav. Avaldaja väited põhikirja muutmise otsuse kehtivuse õigustamiseks on eluliselt ebausutavad.
103.Näiteks ühistu, et puudutatud isik ei lase kedagi oma korterisse, kuid ühistu on välise vaatluse alusel tuvastanud, et soojustatud on vaid üks tuba. Kui 4-toaline korter on soojustatud seespoolt ning avaldaja ei ole puudutatud isiku korteris viibinud, jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik välise vaatluse alusel tuvastada üksnes ühe toa soojustamine. Puudutatud isik on alati võimaldanud ühistu esindajatel siseneda oma korterisse, kui juhatuse liikmed on seda soovinud.
104.Eluvõõras on väide, et ventilatsioonisüsteemi abil köetakse tegelikult puudutatud isiku korterit. Kui väide vastaks tõele, poleks hoonel üldse küttesüsteemi tarvis ning ventilatsioonisüsteem kütaks kõik korterid temperatuurini 20,9 kraadi. Tegelikkuses tähendab sissepuhkeõhk ruumi juhitavat õhku. Erialases kirjanduses on selgitatud, et osa väljatõmbeõhu soojusest kandub üle sissepuhkeõhule. Toast välja minevast õhust võetakse soojus ning kantakse üle sisse tulevale õhule ning korterisse puhutav õhk ei ole enam välistemperatuuril. Kui korteri nr xx sisetemperatuur on kõrgem kui välitemperatuur, kasutatakse korteri xx väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu soojendamiseks. Avaldaja tõendid on asjakohatud ja tuleks tagastada.
105.Sokli ja keldrikorruse soojustamise väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab avaldaja, et kuna puudutatud isiku korter asub soojussõlme peal, saab korter rohkem kaudset soojusenergiat. Samaaegselt väidab avaldaja, et kelder ja soklikorrus on renoveerimise käigus soojustatud, mis tagab parema soojuspidavuse. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 2-05-14486 selgitanud, et kui ruumid on hästi soojustatud, tuleb põhjendada kaudse kütmise võimalust. Avaldaja peab selgitama, et kui keldri ja sokli renoveerimine tagas parema soojuspidavuse, siis kuidas kandub puudutatud isiku korterisse keldrist ja soklist rohkem sooja kui enne renoveerimistöid.
106.Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks ta väita, et küttesüsteemist lahti ühendatud korteri nr xx elektrivõimsus ei ole piisav korteri kütmiseks. Pelgalt asjaolu, et teisel korteril on suurem võimsus, ei tähenda, et puudutatud isiku elektrikaitse võimsus ei ole piisav. Avaldaja väited on eluliselt ebausutavad. Seda, et puudutatud isik oma korterit ei küta, ei ole avaldaja tõendanud. Kui avaldaja renoveeris Kirsi tn 8 elamut, pidi ta arvestatama tegelikku olukorda ehk asjaolu, et korter nr xx on küttesüsteemist lahti ühendatud.
107.J. K.l on õigus keelduda soojusenergia eest tasumisest, kuna puudutatud isik ei tarbi seda teenust juba alates 20.09.1993. Viivise arvestust on avaldaja taas muutnud. Avaldaja väitis, et arvestas puudutatud isiku makseid viivise katteks ega ole tagasiulatuvat viivist nõudnud. Need väited on vastuolulised. Kuna arved kajastasid viiviseid, nõuab avaldaja järelikult tagasiulatuvalt viivist. Avaldaja eksitab kohut viivise arvestuse osas. Avaldaja on viivist süsteemselt valesti arvestanud.
108.Avaldaja tõlgendab VÕS § 88 lg 8 ebaõigesti. VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks on ta raha andnud. Seda on J. K. teinud. Iga ülekande selgitusest nähtub, et ta on tasunud arve ja soojusenergia eraldi. Puudutatud isik ei ole määranud, et tema tasutud summasid
saaks arvestada viivise katteks. Lisaks on avaldaja mõnel juhul arvestanud seadusjärgset viivist ja mõnel juhul viivist 0,07% päevas, mis on ebamõistlikult suur. Ainuüksi seetõttu on viivise arvestus ebaõige. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule võltsitud dokumente. Avaldaja ei ole väiteid tõendanud ega põhistanud.
109.16.07.2021 jäi puudutatud isik varasemate väidete juurde. Avaldaja 14.06.2021 esitatud tõendid on asjakohatud. Revidendi arvamused on koostatud ühistu juhatuse antud teabe põhjal. Kuna ei ole teada, milline teave on esitatud, ei saa revisjoni aruannetega tõendada, et nõue on õige ja kooskõlas raamatupidamise õigusaktidega. Revidendi aruanded on vastuolus avaldaja varasemate seisukohtadega. Avaldaja on 26.04.2021 omaks võtnud, et arvetel on kajastatud raamatupidaja inimliku eksimuse tõttu ebaõigesti viivis 2018 jaanuari arvel. Ometi on revident hinnanud, et arvestuspõhimõtted vastavad raamatupidamise seadusele. Kohus peab ise kontrollima viivise arvestust ega saa tugineda revidendi aruandele.
110.Lisaks ei ole revident 2017 arvamuses kordagi esile toonud, et ühistu nõutud viivisemäär on tühine. Seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Avaldaja on kuni 31.12.2017 nõudnud viivist määras 0,07% päevas. Kuna seda ei ole arvestatud, ei saa asuda seisukohale, et revidendi aruannetel oleks avaldaja soovitud tõenduslik jõud.
111.Puudutatud isik palub kohtul arvestada, et ajaperioodil 11.2017 kuni 06.2019 oli korterile nr xx väljastatud kehtiv energiamärgis, mis üheselt tõendab, et 2006. a teostatud ekspertiisi aluseks olnud asjaolud oli 2017. aastaks oluliselt muutunud. Seega ei ole 2006. a ekspertiisiaktiga võimalik tõendada puudutatud isiku soojusenergia tarbimist 30% ulatuses ajaperioodil november 2017 kuni juuni 2019. Puudutatud isik ei pea tegelikult tarbitavate energia kogust tõendama.
112.Üldteada on asjaolu, et kortermajade keldrite ja ka trepikodade sisetemperatuur on madalam kui korterite temperatuur. Eluliselt ei ole usutav, et ühistu hoiaks keldris sisetemperatuuri ca 20-22 kraadi. Kuna kelder on madalama temperatuuriga kui korter nr xx, on objektiivselt välistatud võimalus, et keldri kaudu toimub puudutatud isiku korteri kaudne kütmine. Korteris nr xx puudub Storu ning selle asemele on paigaldatud elektriline soojapuhur. Puudutatud isik esitas 2001 Kirsi tn 8xx korteri elekterikütte skeemi, millest nähtub, et korteris nr xx ei ole vannitoas 6 S-toru. Järelikult ei saa toimuda korteri kütmist ühistu väidetud viisil.
113.25.04.2022 tõi puudutatud isik välja, et ükski ekspert ei olnud valmis teostama kohtumenetluses vajalikku ekspertiisi. Puudutatud isik esitas 2006. a novembris tehtud K. I. esialgse ekspertiisi akti, millega on tõendatud, et juba – 2 kraadise välistemperatuuri juures on korterelamu trepikoja ning keldriruumide maksimaalne soojus vaid 18 kraadi. Samal ajal oli J. K. korteri sisetemperatuur vähemalt 21 kraadi kogu aeg. Järelikult on korteri nr xx sisetemperatuur kõrgem kui seda ümbritsevate üldkasutatavate ruumide temperatuur. Seega hoopis puudutatud isiku korter kütab ühistu üldkasutatavaid ruume. Soojuse liikumise teaduslikke põhimõtteid arvestades ei ole võimalik, et madalama temperatuuriga kelder ja trepikoda kaudselt kütaksid J. K. korterit.
114.Varem kohtule esitatud E. J. ekspertiis tõendas, et kaudne kütte tarbimine võiks olla ca 17,8%. Siinkohal viitab puudutatud isik, et ta on tasunud korteriu histule kogu aeg 18% arvest. Seega soojusenergia eest tasumisel on puudutatud isik lähtunud 2006. a ekspertiisaktides väljendatud kaudse soojusenergia tarbimise protsentuaalsest suhtarvust. Puudutatud isikul ei ole võlgnevust ühistu ees.
115.Energiamärgis annab infot olemasoleva hoone tegeliku energiatarbimise kohta (EHS § 66 lg 1 teine lause) ning tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib 10 aastat (vt EHS § 66 lg 3). Ühistu energiamärgise registreerimine ei mõjuta puudutatud isiku korteri tegelikku soojusenergiatarbimist ega muuda tegelikku soojusenergia tarbimist olematuks. Vastavat kutset
omav pädev isik on analüüsinud korteri tegelikku energiatarbimist ja jõudnud järeldusele, et korter vastab energiamärgise B nõuetele. Energiamärgisele B oli selgelt märgitud, et korteri kolme aasta keskmine elektritarbimine oli 4325 kWh/a. Aastatel 2017-2020 oli puudutatud isiku elektritarbimine samas suurusjärgus. Kuna soojusenergia tarbimine on jäänud samasse suurusjärku, kuid hoone välisseinad on tiäendavalt soojustatud, vastab korter jätkuvalt energiamärgisele.
116.Puudutatud isik esitas paikvaatluse aktid 2007. aastast, millega on tõendatud, et korteris nr xx puudub siugtoru. Avaldaja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna 2018. a toimus Kirsi 6/8 elamu täielik renoveerimine, mille raames soojustati fassaad, vahetati aknad ning soojustatid rõdud, on avaldaja omaks võtnud, et korteris xx ei ole sooja vee tsirkulatsiooni. Kaudse soojusenergia tarbimine on üksnes võimalik kas üldkasutatavatest ruumidest või kõrvalasuvast korterist.
117.Täiendavalt esitas puudutatud isik kohtule ekspertarvamuse koos eksperdi pädevuse tunnistusega. 25.04.2022 ekspertarvamus tõendab, et J. K. korter on elektriküttel ning korteris on tagatud sisetemperatuur 22-23 kraadi. Järelikult on ümberlükatud varasemates ekspertarvamustes esitatud kahtlus, et ruumides ei ole tagatud piisav temperatuur. Ekspertarvamuses tuvastatud korteri sisetemperatuur tenõdab, et korterist toimub soojusvoog üldkasutatavatesse ruumidesse nagu kelder ja trepikoda, sest vaieldamatult ei ole need köetud 22-23 kraadini. Korteri soojavee varustuse tagab elektriboiler.
118.Tallinna Ringkonnakohtu otsuses 2-05-14486 lhätus kohus eeldusest, et 30% kaudset soojusenergiat hõlmab sooja vee tsirkulatsioonikulu. Samas ei tarbi puudutatud isik ühistu sooja vett, sest tema korteris on elektriboilerorter. Korteri nr xx arvetel 30% soojusenergia kulu kajastamine ei olnud kooskõlas põhikirjaga, mis kehtis kuni 2019. a maini. Puudutatud isiku tasutud 18% soojusenergia kuludena on piisav katmks korteri nr xx tegelikku soojusenergia tarbimist. Elektritarbimine on piisavalt suur, et tagada ruumide kütmine.
119.Lõplikes seisukohtades jäi puudutatud isik varasemate väidete juurde. T. T. ekspertarvamusest nähtus, et puudutatud isiku kõikide ruumide temperatuurid olid vahemikus 22-23C, sooja tarbevee toimimine on lahendatud elektrikütte boileriga, korteri küttesüsteemis ei tuvastatud kütte torustikke ning elektri tarbimise andmete alusel saab järeldada, et seda kasutatakse ruumide kütmiseks. Seda, et J. K. korteri soojusenergia reaalne tarbimine ei ole rohkem kui 18%, tõendavad täiendavalt K. I. 09.11.2006 ekspertiisiakt ning OÜ Jõgioja ekspertiisakt. Avaldaja väited, et korter on alaköetud, ei ole tõendatud.
120.KrtS § 40 lg 2 kohaselt saab majandamiskulusid jagada, kas reaalse tarbimise alusel või vastavalt kaasomandi suurusele. Antud juhul on avaldaja põhikirja uues redaktsioonis ette nähtud kulude jaotuse viis, mis puudutatud isiku puhul ei lähtu ei kaasomandi suurusest ega reaalsest tarbimisest. Seadusandja on osundanud, et põhikirjaga on võimalik ette näha ka muid kohustuste jaotamise viise, kuid seda ainult tingimusel, et see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Puudutatud isiku huve kahjustati ülemääraselt.
121.Menetluskuludena palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista 8764,80 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Puudutatud isiku kuludeks on kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud kokku 45 h ja 30 min hinnaga 160 eurot tunnis. Kuna puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist käibemaksuga.
122.Avaldaja menetluskuludele vaidles puudutatud isik vastu. Avaldaja õigusabikulu on osaliselt ülepaisutatud. Avalduse koostamiseks vajalik aeg oli üle paisutatud ja puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud ei ole hüvitatavad. 03.12.2020 dokument oli esitatud 8-l lehel ning selle koostamiseks ei saanud aega kuluda 11 tundi. Alusetu on ajakulu puudutatud isiku tähtaja pikendamise taotlusele vastamiseks, sest avaldaja vastuväide jäi rahuldamata. Vaidlus ei olnud
sedavõrd keerukas, et avaldajal oleks vaja olnud kasutada mitme esindaja abi. Arvete alusel ei ole võimalik veenduda, et nende ajakulu ei olnud dubleeritud.
KOHTU PÕHJENDUSED
123.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele, sest puudutatud isiku vastuväited ei ole leidnud tõendamist.
124.Esitatud avaldus kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras. TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Käesolev vaidlus tuleneb puudututatud isikule kuuluvast korteriomandist ja sellega seotud majandamiskuludest.
125.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) puudutatud isiku korter nr xx on Kirsi tn 6 elamu ühisest küttesüsteemist lahti ühendatud 20.09.1993; 2) 15.05.2019 võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse, millega kinnitati uus ühistu põhikiri; 3) alates 15.05.2019 kehtiva põhikirja järgi tuli ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikel tasuda soojusenergia eest 50% ulatuses korteriomandi ruutmeetri kohta; 4) puudutatud isik on tasunud soojusenergia eest vaid 18% arvetel märgitud summadest; 5) puudutatud isiku korterile väljastatud energiamärgis on kehtetu.
126.Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas puudutatud isikul oli õigus tasuda korteriühistu kommaalteenuste eest esitatud arved viisil, kus ta soojusenergia eest tasus vaid 18% arvetel märgitud summast. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas üldkoosoleku 15.05.2019 otsus uue põhikirja kinnitamise kohta oli tühine.
127.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 470,78 eurot, sest puudutatud isik tasus ajavahemikul 07.11.2017 kuni 07.08.2020 esitatud arveid osaliselt. Puudutatud isik ei ole arveid põhikirjas ettenähtud korras vaidlustanud. Poolte vahel lahendati varasem samasisuline vaidlus Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009 otsusega nr 2-05-14486, milles kohus leidis, et puudutatud isiku tarbitav soojusenergia on 30%. Varasemad arved esitati puudutatud isikule tegeliku tarbimise alusel ning alates 07.08.2019 esitati arved uue põhikirja alusel. Uue põhikirja järgi on majandamiskulude jaotamise aluseks kaasomandi suurus, mitte tegelik tarbimine. Tegeliku tarbimise suurust ei ole puudutatud isik tõendanud. Puudutatud isikul puudub ettemaks, mistõttu puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. Tagasiulatuva viivise tasumist ei ole avaldaja puudutatud isikult nõudnud, vaid varem tasutud summad on arvestatud viivise katteks.
128.Puudutatud isik leidis, et 50% ulatuses temalt soojusenergia kulude hüvitamise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse järgi sai tasu nõuda tegeliku tarbimise alusel, mis on 18%. Põhikirja muutmise otsus on tühine, sest arvestatud ei ole tegeliku tarbimise mahtu. Avaldaja oli teadlik puudutatud isiku vastuväidetest ja viimasel oli õigus keelduda arvete tasumisest osaliselt. Puudutatud isiku korter on soojustatud ning üldkasutatavate ruumide soojusenergia korterisse ei kandu. Avaldaja nõue on ebaselge ja muutunud, viivise arvestus on ebaselge ja viivise nõue osaliselt aegunud. Tühine on viivise määr 0,07% päevas. Puudutatud isik ei ole nõustunud viivise tasumisega ja tal on viivise katteks arvestatud summa osas ettemaks, mille ta avaldaja nõudega tasaarvestab.
129.Kohus leiab, et puudutatud isik on menetluse käigus läbivalt ekslikult leidnud, et ta peab korteri soojusenergia eest tasuma vaid lähtuvalt tegelikust tarbimisest ning selle tegeliku tarbimise suuruse peab tõendama avaldaja. Kui puudutatud isik väitis, et ta ei tarbi elamu üldisest soojusenergiast enam kui 18% ning nimelt seetõttu on 15.05.2019 vastu võetud uus põhikiri tema õigusi kahjustav ja üldkoosoleku otsus tühine, tuli seda tõendada puudutatud isikul. Kuigi kohus lahendab vaidlust hagita menetluse korras, on käesolev vaidlus sisult lähedane hagimenetlusele, kus mõlemal poolel tuleb oma väiteid põhistada ja tõendada.
130.KrtS § 40 lg 1 näeb üldnormina ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Seega tuleneb seadusest, et üldjuhul jaotatakse majandamiskulud vastavalt kaasomandi osa suurusele. Seega on seadusega kooskõlas selline korteriühistu põhikirja säte, mille kohaselt tuleb soojusenergia eest tasuda vastavalt korteri üldpinna suurusele. Seadusest ei tulene, et korteriomanikul oleks igal juhul õigus tasuda soojusenergia eest vaid vastavalt tema enda korteri tegelikule tarbimisele, jättes sellisel viisil muuhulgas tasumata elamu üldkasutatavate pindadega seotud kulud.
131.KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
132.Riigikohus on leidnud, et põhikirjas võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt korteriomandi osa suurusele või vastavalt tarbitud teenuse mahule (RK TKo 2-19-8045, p 11). Seega põhimõtteliselt on seadusega kooskõlas põhikiri, mille järgi tuleb soojusenergia eest tasuda vastavalt korteriomandi osa suurusele, kuid arvestada võib ka tegelikku tarbimist.
133.KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei nõustu avaldajaga selles osas, et korteriomanikul peaks lasuma kohustus avaldada mittenõustumise kohta seisukoht koheselt pärast arve saamist. Kuigi seadus ei välista, et ühistu põhikirjas nähakse ette sätted arvete vaidlustamise kohta, ei peaks kohtu hinnangul arvete vaidlustamise nõuete järgimata jätmine kaasa tuua olukorda, kus korteriomanik enam hiljem ei saa tugineda väidetele, milliste tõttu on tal õigus keelduda kulude kandmisest. Küll aga tuleneb kohtu hinnangul KrtS § 40 lõikest 3 see, et keelduda võib vaid nende kulude kandmisest, milliste osas korteriomanik tõendab vastuolu hea usu põhimõttega. Sisuliselt on puudutatud isik menetluses väitnud, et 15.05.2019 otsus uue põhikirja vastuvõtmise kohta oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest kohustas teda tasuma küttekulusid vastavalt 50%-le korteriomandi suurusele, mitte vastavalt tegelikule tarbimisele, mis on tema väiteil vaid 18%. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole tõendanud oma väiteid tegeliku tarbimise suuruse kohta, mistõttu ei saa järeldada, et põhikirja sätted oleksid vastuolus hea usu põhimõttega ja puudutatud isiku huve ebamõistlikult kahjustavad võrreldes teiste korteriomanike huvidega.
134.01.12.2021 toimunud eelistungil (toimiku 1. kd, lk 181-182) selgitas kohus puudutatud isikule tema väidete tõendamise koormust. Kohus selgitas puudutatud isikule vajadust tõendada väidet, et tema korteri tegelik soojatarbimine on väiksem Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tuvastatust. Lisaks selgitas kohus puudutatud isikule, et tegelikku soojusenergia tarbimist ei saa tuvastada üksnes energiamärgise või elektrienergia tarbimise alusel. Vaatamata kohtu selgitustele jäid puudutatud isiku väited tõendamata.
135.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.05.2019 üldkoosolekul võeti vastu Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 korteriühistu uus põhikiri (toimiku 1. kd, lk 5-9). Põhikirjast tuleneb, et ühistu liige on punkti 3.9.4 järgi kohustatud tasuma ettenähtud ulatuses ja tähtajaks ühistu üldkoosoleku kehtestatud ühekordseid makseid ja muid seadusega ja üldkoosoleku poolt sätestatud makseid, mis on vajalikud elamu mõtteliste osade hooldamiseks, ekspluateerimiseks ja kapitaalremondiks ning teisteks üldkoosoleku poolt määratud tegevusteks. Punkt 3.9.6 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sama punkt näeb ette, et kui ühistu liige ei ole esitanud vaidlustust kooskõlas punktiga 3.8.11, siis loetakse, et ühistu liige on nõustunud arvega. Põhikirja punkt 3.8.11 nägi ette, et ühistu liikmel oli õigus esitada vaidlustus ühistu juhatusele põhikirja punktis 3.9.6. nimetatud sihtotstarbeliste summade osas hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest.
136.Arvestuse alusena nägi põhikirja punkt 3.9.6.1. ette, et kütte eest tuleb tasuda vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta. Ühtsest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite omanikel on kohustus tasuda soojusenergia eest 50% ulatuses korteriomandi 1 m2 kohta. Eeltoodust tuleneb, et uue põhikirja järgi tuli soojusenergia eest tasuda mitte vastavalt tegelikule tarbimisele, vaid vastavalt korteriomandi suurusele. Üldisest küttesüsteemist lahti ühendatud korterite puhul ei nähtud ette, et nende omanikel on õigus edaspidi tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele, vaid nemadki pidid tasuma vastavalt korteriomandi suurusele. Kuid arvestades nende olukorda, nähti neile ette erand ja vähendati tasumisele kuuluvat summat 50% võrra. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et sellise erandi tegemine tema suhtes oli hea usu põhimõtte vastane. Sisuliselt soovis puudutatud isik jätkata soojusenergia eest tasumist omal äranägemisel, milline käitumine ei ole kooskõlas seaduse ega teiste korteriomanike huvidega.
137.Puudutatud isik esitas kohtule ühistu üldkoosoleku allkirjadeta ja kuupäevata protokolli (toimiku 1. kd, lk 46-52), mille punktis 11 otsustati kinnitada uus põhikiri. Protokollis on märgitud ühistu juhatuse liikme selgitus, et puudutatud isik ei tasu tarbitud soojusenergia eest 30%, vaid 18% ulatuses. Ühtegi puudutatud isiku vastuväidet protokollis märgitud ei ole. Protokolli on keegi teinud käsikirjalise märkme vastuväite esitamise kohta, kuid selle juures puuduvad allkirjad. Iseenesest ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kas puudutatud isik hääletas otsuse poolt või vastu või kas ta üldkoosolekul avaldas oma mittenõustumist põhikirja muutmisega. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et puudutatud isik jätkas pärast otsuse vastuvõtmist arvete osalist tasumist.
138.Avaldaja nimelt esitas kohtule konto väljavõtted perioodil 01.02.2017 kuni 14.08.2020 (toimiku
1.kd, lk 10-13), millest nähtub, et puudutatud isik on tasunud küll arveid, kuid on teinud makseid arvetest väiksemates summades, tasudes kütte eest iga kord eraldi 18% ulatuses. Muus osas on puudutatud isik maksete tegemisel viidanud vastava arve numbrile. Puudutatud isik on maksekorralduste tegemisel selgelt viidanud, et tasub soojusenergia eest vaid 18% ulatuses, mistõttu pidi avaldajale iseenesest olema arusaadav, et suuremas summas kulude tasumisega puudutatud isik ei nõustunud.
139.Puudutatud isik esitas kohtule kaks 2019. aasta juunis koostatud ja ühistu juhatusele adresseeritud avaldust (toimiku lk 111-112), milles selgitas oma arvestusi tarbitud energia kohta ja viitas Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, kuid ei esitanud ühtegi selget avaldust ega nõudmist. Kummaski avalduses ei ole puudutatud isik teatanud, millises ulatuses ja põhjusel ta arveid põhjendatuks ei pea. Avalduste saatmist ühistu juhatusele ei ole puudutatud isik ühegi tõendiga tõendanud. Seega esitatud tõendid sisuliselt ei tõenda, et puudutatud isik oleks avaldaja poole arvete osas pöördunud või selgitanud, miks ta neid täielikult ei tasu. Sisulist tähendust kohtu hinnangul esitatud pöördumistel ei ole, sest puudatud isikul oli õigus keelduda arvete osalisest tasumisest vaid siis, kui nende tasumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Asjaolu, et puudutatud isik tasus
arveid osaliselt, oli avaldajale teada.
140.15.05.2019 vastu võetud põhikirjale eelnevalt kehtis ühistu põhikiri (toimiku 1. kd, lk 41-45), mis nägi punktis 22.6 muuhulgas ette, et kommunaalteenuste eest tuleb tasuda kooskõlas reaalse tarbimisega. Avaldaja on selgitanud, et ta esitas puudutatud isikule varasema põhikirja kehtivuse ajal arveid, mis põhinesid tegelikul tarbimisel ning teistsugust järeldust asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
141.Avaldaja esitas kohtule puudutatud isikule koostatud arved (toimiku 1. kd, lk 14-29), mis olid esitatud ajavahemikul 07.11.2017 kuni 07.08.2020. Algselt on arvetel lähtutud 30% suurusest soojusenergia mahu ulatusest. Lisaks olid igal arvel eraldi märgitud viivised. Alates 07.08.2019 esitati puudutatud isikule arveid, milles soojusenergia kulu arvestamisel võeti aluseks 50% tema korteri ruutmeetrite arvust. Tasu sooja vee tsirkulatsiooni eest eraldi arvetel ei nõutud.
142.Iseenesest on õige puudutatud isiku märge, et 07.11.2017 arvel on 650 ei ole märgitud tarbitud soojusenergia ulatuseks 30%, vaid on lähtutud kogu puudutatud isiku korteri üldpinna suurusest, mis oli 77,8 m2. Samas nähtub tõenditest, et avaldaja esitas puudutatud isikule 11.12.2017 arve, millele oli lisatud varasema perioodi ümberarvestus (toimiku 1. lk lk 120). Ümberarvestuse tulemusena pidi puudutatud isik 2017. aasta novembri eest tasuma vaid 30% kogu soojusenergia kulust. Järelikult tuli puudutatud isikul tasuda enne uue põhikirja vastuvõtmist koostatud arvete järgi tegeliku tarbimise järgi (mille suuruseks hindas ühistu 30%). Pärast uue põhikirja vastuvõtmist esitati talle arved, mille alusel tuli tal tasuda soojusenergia eest vastavalt 50%-le üldpinna suurusele. Ebaõige on puudutatud isiku väide, et esitatud arved ei ole kooskõlas kehtinud põhikirjadega.
143.Avaldaja esitas kohtule oma raamatupidamise arvestuse võlgnevuse kohta (toimiku 1. kd, lk 3031) ja AS Utilitas Tallinn arved kogu elamu tarbitud soojusenergia eest alates 03.11.2017 kuni 31.07.2020 (toimiku 1. kd, lk 68-98). Avaldaja esitas puudutatud isikule koostatud soojusenergia arvestuse (toimiku 1. kd, lk 99) ja viivisearvestuse (toimiku lk 100). Kohus ei nõustu puudutatud isiku läbivalt menetluses esitatud väidetega, et võlgnevuse arvestus on ebaõige ja ebaselge. Kohtule on võlgnevuse arvestus arusaadav ning avaldaja on selgitanud täiendavalt kõiki küsimusi, mis puudutatud isikul menetluse käigus võlgnevuse kohta tekkisid. Asjaolu, et avaldaja on menetluse käigus nõude suurust täpsustanud, ei tähenda nõude aluse muutumist, sest nõue tuleneb endiselt samadest osaliselt tasumata jäetud majandamiskulude arvetest. Avaldaja esitas kohtule oma revidendi aruanded aastate 2017 kuni 2020 kohta (toimiku 1. kd, lk 160-166), milliste järgi vastas ühistu raamatupidamine seadusele. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset asjaolu, mille tõttu oleks avaldaja võlgnevuse arvestus ebaõige.
144.Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud puudutatud isiku väide, et tema korteris tegelikult tarbitud soojusenergia kulu ei ületa 18%, mistõttu on suuremas summas tasu nõudmine hea usu põhimõtte vastane. Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-05-14486 (toimiku
1.kd, lk 53-58) nähtub, et avaldaja ja puudutatud isik vaidlesid selle üle, millises ulatuses tarbib puudutatud isik soojusenergiat. Otsuses on viidatud ekspertide arvamusele, mille kohaselt kulus kogu elamu küttekulust 18% üldkasutatavate ruumide kütmiseks. Seega ei ole otsuses tegelikult tuvastatud, et puudutatud isiku tasumisele kuuluva soojusenergia kogukulu ulatus ei ületa 18%.
145.Otsuses on leitud, et ekspertide tuvastatu järgi sai puudutatud isiku korter läbi seinte ümbritsevatest ruumidest soojusenergiat ning elektrienergia kogus ei olnud piisav, et tagada korteris eluruumide kütmist. Eksperdid möönsid otsuse kohaselt, et puudutatud isiku saadav kogu soojusenergia võis olla 30% tavapäraselt 4-toalisele korterile kuuluvast. Seega tõendab kohtulahend, et puudutatud isik tarbis reaalselt vähemalt 30% tavapärasest sarnase neljatoalise korteri küttekulust. Kuna puudutatud isik tasus vaid 18% soojusenergia kulust, tasus ta järelikult vaid üldkasutatavate ruumide kütmise kulu ja jättis muus osas reaalselt tarbitud energia eest tasumata. Ajal, mil kehtis
varasem ühistu põhikiri, tuli puudutatud isikul tasuda reaalse tarbimise kulu.
146.Puudutatud isik esitas kohtule 13.11.2006 koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi E. J. eksperthinnangu (toimiku 1. kd, lk 59-60), millest nähtub, et kuigi puudutatud isik väitis, et ta on oma korteri täiendavalt soojustanud, ei võimaldanud ta eksperdil tutvuda ei soojustustööde ega elektriküttesüsteemiga. Ekspert on seetõttu hinnanguliselt väitnud, et tarbitud elektrienergia kogus ei võimalda tagada aastaringselt korteris temperatuuri 19 kraadi. Järgnevalt arvutas ekspert välja üldkasutatavate ruumide kütmiseks vajaliku kulu proportsiooni. Ekspert samas lisas, et kui korteris nr xx hoiti ruumide õhutemperatuuri pidevalt 19 kraadi, toimus sooja juurdevool korterisse osaliselt läbi külgnevate korterite piirete. Seega ei toeta esitatud tõend puudutatud isiku väidet, et ta tarbis vaid kuni 18% soojusenergia kulust.
147.Puudutatud isik esitas kohtule SKS Võru OÜ joonise (toimiku 1. kd, lk 61, lk 80 pöördel), millele ta lisas omakäeliselt, et see olevat koostatud korteri küttevõimsuse suurendamiseks. Joonisest endast ei saa kohus teha mistahes järeldusi selle kohta, kuidas ja millisel viisil korteri küttevõimsust tegelikult suurendati. Puudutatud isik esitas kohtule väljavõtte Eesti Projekt AS koostatud projektist, kuid tõendist ei saa samuti järeldada, et puudutatud isiku korter oleks olnud soojustatud ja selle küttesüsteem ümber ehitatud.
148.Puudutatud isik esitas taotluse energiamärgise saamiseks (toimiku 1. kd, lk 121), mille kohaselt toimus enne 1993. aastat korteris akende tihendamine ja ajavahemikul 1992 kuni 2002 kahe lodža põrandate, seinte ja lae soojustamine ja akende paigaldamine lodžadele. Taotlus oli esitatud 12.09.2017 ning selles ei ole puudutatud isik erinevalt kohtumenetluses esitatud väidetest avaldanud, et terve korter oleks olnud tervikuna täiendavalt soojustatud ja selle kütte- ning elektrisüsteem ümber ehitatud. Järelikult on puudutatud isiku väited kogu korteri soojustamise ja kütte- ning elektrisüsteemi ümberehitamise kohta eksitavad ja tõendamata.
149.Puudutatud isik esitas kohtule tõendi, et kogu elamule on väljastatud energiamärgis C (toimiku
1.kd, lk 149-151). Lisaks esitas puudutatud isik kohtule enda koostatud tabeli oma energiatarbimise kohta (toimiku 1. kd, lk 152-153), kuid kohtu hinnangul on tegemist puudutatud isiku seletusega, mitte tõendiga. Seletus ei tõenda puudutatud isiku väiteid tema korteri tegeliku soojusenergia tarbimise kulu kohta.
150.Vaidlus puudub selle üle, et korteri energiamärgis on käesolevaks ajaks kehtetu (toimiku 1. kd, lk 137-139). Kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, millistel põhjustel või õiguslikel alustel energiamärgis kehtetuks muutus, sest kohus ei saa ei ainuüksi puudutatud isiku elektrienergia tarbimise andmetest ega energiamärgisest teha järeldusi selle kohta, milline on korteris tegelikult tarbitav soojusenergia maht.
151.Avaldaja esitas elamu esimese korruse ja keldrikorruse plaanid (toimiku 1. kd, lk 122-123), mis tõendavad, et korter xx asub soojussõlme kohal. Korterelamu kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti seletuskiri (toimiku 1. kd, lk 124-134) tõendab, et elamusse on paigaldatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem (punkt 4.2) ja hooldusakt (toimiku 1. kd, lk 135) tõendab, et sissepuhe korterisse on tagatud temperatuuriga 20,9 kraadi. Lisaks tõendab elamu põhiprojekti sokli plaan (toimiku 1. kd, lk 136), et elamu keldrikorrus ja sokkel soojustati täiendavalt. Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad usutavalt, et puudutatud isiku korter võis tarbida läbi seinte ja ventilatsioonisüsteemi kaudu elamu üldist soojusenergiat.
152.Elektripaigaldise ülevaatusakt ning kilbi skeem (toimiku 1. kd, lk 140-142) tõendavad, et puudutatud isiku korteri nr xx elektrikaitse on väiksem, kui teisel küttesüsteemist lahti ühendatud korteril. Esitatud tõend ei tõenda usutavalt puudutatud isiku väidet, et tema korteris on piisav soojus tagatud üksnes elektrienergia abil.
153.Puudutatud isik esitas kohtule K. I. 09.11.2006 koostatud esialgse arvamuse (toimiku 2. kd, lk 5-8). Arvamuse esilehel on selle koostamisel aluseks võetud andmete hulgas märgitud, et puuduvad andmed korteri nr xx temperatuuri kohta. Korteri xx osas leidis ekspert, et välistatud ei ole soojusvoo kandmumine sellesse korterisse ümbritsevatest korteritest, samuti keldrikorrusel asuvast soojussõlmest. Täiendava soojuse juurdevoolu suurust sai määratleda vaid väga ligikaudsete arvutuste alusel. Ekspert leidis, et kuigi puudutatud isik väitis, et tema korteri sisetemperatuur on pidevalt 19 kraadi, on soojuskaod välispiirete kaudu sellise sisetemperatuuri juures suuremad, kui seda suudab tagada kasutatud elektrienergia. Lisaks osundas ekspert, et arvamuse koostamise ajal ei ületanud talvise aja elektrienergia kulu märgatavalt suvist tarbimist.
154.Kaudse küttekulu suuruse arvestamist pidas ekspert võimalikuks alles siis, kui on võimalik korteris nr xx sees käia, mida puuduatud isik ei võimaldanud. Kokkuvõttes ei tõenda esitatud ekspertarvamus puudutatud isiku väidet, et tema korterisse ei kandu soojusenergiat läbi elamu üldiste ruumide ega seinte kaudu ning tegelik tarbimine ei ületa 18%.
155.Lisaks esitas puudutatud isik kohtule 03.01.2007 koostatud paikvaatluse akti (toimiku 1. kd, lk 9), milles on märgitud, et korteri vannitoas puudub siugtoru ning korteris on termostaatjuhtimisega elektriküttesüsteem. Aktil puudub korteri number, mida vaadeldi, mistõttu ei tõenda tõend seda, et nimelt puuduatud isiku korteris siugtoru puudub. Sisulist tähtsust aga asjaolul, kas siugtoru on või mitte, ei ole, sest avaldaja ei ole puudutatud isikult nõudnud arvetel tasu vannitoa siugtoru läbiva vee soojendamise eest.
156.Viimaks esitas puudutatud isik kohtule soojusenergeetika inseeri T. T. arvamuse (toimiku 2. kd, lk 12-14), mille kohaselt fikseeris ta 25.04.2022 korteri nr xx ülevaatusel, et ruume köetakse eletkriradiaatoritega ja kõikide ruumide temperatuurid olid ülevaatuse ajal 22-23 kraadi. Lõppastmes leidis ta, et paigaldatud küttesüsteem võimaldas tagada piisava ruumi tempreratuuri. Kohus leiab, et esitatud tõendiga ei saa tõendada, kas või millises ulatuses tarbis puudutatud isiku korter vajaliku temperatuuri saamiseks elamu teistest osadest pärinevat soojusenergiat ja milline oli kogu vaidlusalusel perioodil elektri kasutamisel saavutatud temperatuur. Ekspert on märkinud, et üldkasutatavate pindade soojuskoormuse osa arvamuses hinnatud ei ole.
157.Eeltoodut kokku võttes ei ole puudutatud isik tõendanud, et tema korter seinte ja muude elamu osade kaudu soojusenergiat ei tarbi ning et kuni 15.05.2019 uue põhikirja vastuvõtmiseni oli tema tegelik soojusenergia tarbimise kulu vaid 18%. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et pärast uue põhikirja vastuvõtmist jäi tegelik tarbimine 18% piiridesse, mistõttu 50% ulatuses tasu nõudmine on ilmselgelt ebamõistlik, tema huve ülemääraselt kahjustav ja hea usu põhimõtte vastane. Puudutatud isik ei ole isegi üldiselt tõendanud, milline on tegema korteris tegelikult tarbitud soojusenergia ulatus, mistõttu ei saa kohus tuvastada, et tasu nõudmine poolele üldpinnale vastavas osas on teda ebamõistlikult kahjustav. Avaldaja on tõendanud, et pärast varasema kohtulahendi tegemist on elamus teostatud märkimisväärseid renoveerimise töid, mis on olukorda muutnud ja tõenäoliselt tegelikult tarbitava soojusenergia ulatust puudutatud isiku korteris suurendanud. Väited puudutatud isiku korteri soojustamise või ümberehitamise kohta on jäänud tõendamata. Olukorras, kus puudutatud isik tarbib oma korteris soojusenergiat ligikaudu 30%-40% võrreldes tavalise neljatoalise korteri tarbimisega, ei saa puudutatud isikult põhikirja alusel nõutav tasu olla ebamõistlikult kahjustav.
158.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et 15.05.2019 otsus uue põhikirja vastuvõtmise kohta on seaduslik ning puudutatud isikul tuleb makseid teha pärast põhikirja vastuvõtmist kooskõlas põhikirjaga. Põhikirja vastuvõtmise aluseks olnud üldkoosoleku otsus ei ole tühine. Uue põhikirja järgi tuleb puudutatud isikul tasuda soojusenergia eest sõltumata tegeliku tarbimise mahust ning sellisel viisil kehtestatud majandamiskulude jaotus ei ole vastuolus seadusega.
159.Puudutatud isiku väited selle kohta, et tal oli oli ettemaks, mille ta saab avaldaja nõudega tasaarvestada, ei ole põhjendatud. Kohus osundas, et esitatud arvetel kajastus viivis varasemate võlgnevuste eest. Puudutatud isik ei ole arvete tasumisel viidanud, et ta viivist ei tasu. Ta on üksnes viidanud, et ta ei tasu soojusenergia eest enam kui 18% ulatuses ning muus osas on ta lihtsalt tasunud arvete summa. VÕS § 88 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kuna puudutatud isik ei avaldanud vastupidist, oli avaldajal õigus maksete alusel lugeda tasutuks varasemad viivised, sest puudutatud isik on määranud vaid selle, et ta tasus soojusenergia eest osaliselt. Kohtule esitatud avalduses avaldaja tagasiulatuvat viivist nõudnud ei ole, mistõttu on asjakohatud puudutatud isiku viited viivisenõude osalisele aegumisele.
160.Kehtiva KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Riigikohus on samas selgitanud (RK TKo 2-17-131006, p 16), et alates 01.01.2018 kehtinud säte ei ole imperatiivne ja selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad. Puudutatud isik on avaldajale ette heitnud seadusesjärgsest määrast kõrgema viivisemäära kohaldamist, kuid ei ole selgitanud, miks ei olnud ühistul õigust enne 01.01.2018 nõuda viivist 0,07% päevas. Vastavale viivise määrale on viidatud vaid 07.11.2017 koostatud arvel ning hilisemate arvete puhul on kohaldatud seadusjärgset viivist. Vastupidist ei ole puudutatud isik tõendanud. Eeltoodust sõltumata on puudutatud isik talle esitatud arved tasunud tervikuna, välja arvatud soojusenergia osas. Puudutatud isikul puudub ettemaks, mida tasaarvestada.
161.Eeltoodut kokku võttes tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus 470,78 eurot. Alates avalduse esitamisest 21.08.2020 tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 470,78 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
162.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus aga algatas hagita menetluse avalduse alusel, mis kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
163.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista 7769,24 eurot koos käibemaksuga ning viivise. Avaldajale osutasid õigusabi kaks esindajat, kelle töö ei ole dubleeritud. Kulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Advokaadibürool on kliendiga kliendilepingus kokku lepitud, et tunnitasu tõstetakse iga aasta
1.jaanuaril 2,5% ulatuses. Seega on 2020. aasta arvetel tunnitasu 126 eurot, 2021. aasta arvetel 129 eurot ja 2022. aasta arvetel 132 eurot. Tunnitasule lisandub käibemaks. 21.08.2020 tasus avaldaja riigilõivu 80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot. Lähtudes eeltoodust, on avaldaja menetluskuludeks kohtuvälised kulud 7644,24 eurot koos käibemaksuga ning kohtukulud 125 eurot, kokku summas 7769,24 eurot.
164.Avaldaja menetluskuludele vaidles puudutatud isik vastu. Avaldaja õigusabikulu on osaliselt
ülepaisutatud. Avalduse koostamiseks vajalik aeg oli üle paisutatud ja puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud ei ole hüvitatavad. 03.12.2020 dokument oli esitatud 8-l lehel ning selle koostamiseks ei saanud aega kuluda 11 tundi. Alusetu on ajakulu puudutatud isiku tähtaja pikendamise taotlusele vastamiseks, sest avaldaja vastuväide jäi rahuldamata. Vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, et avaldajal oleks vaja olnud kasutada mitme esindaja abi. Arvete alusel ei ole võimalik veenduda, et nende ajakulu ei olnud dubleeritud.
165.Kohus leiab, et avalduse koostamise ajakulu on põhjendatud ning kahe esindaja toimingute dubleerimist kohtule esitatud õigusabi arvetest järeldada ei saa. Küll aga ei ole põhjendatud nõuda puudutatud isikult tasu puuduste kõrvaldamise eest, mistõttu ei ole põhjendatud sellega seotud kulu 136,08 eurot. Muus osas loeb kohus avaldaja kulusid õigusabile põhjendatuks ja kooskõlas olevaks kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Puudutatud isik ise on menetluses esitanud hulgaliselt mahukaid menetlusdokumente ja alusetuteks osutunud väiteid, samuti soovinud korduvalt selgitusi nõude arvestuse osas, mis on tinginud avaldajale vajaduse kanda täiendavaid menetluskulusid. Vaidluse sisu ja keerukust arvestades on need kulud põhjendatud.
166.Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskuluna õigusabikulud 7 508,16 eurot ja kulud riigilõivule 125 eurot ehk kokku 7633,16 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 7633,16 eurolt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
167.TsMS § 478 lg 1 näeb ette, et hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava määruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 lg 4 sätestab, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte järgi võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et arvestades pooltevahelise vaidluse sisu, kuulub määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.