Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

teisel korrusel 4-toalise korteriga nr 41. Ekspert on oma 15. jaanuari 2007.a. eksperdi arvamuse täienduse lk-1 13 võrrelnud elektrienergia tarbimist erinevate samaväärsete korterite vahel ja jõudnud järeldusele, et kostja poolt elektrienergia tarbimine on olnud liiga väike, mis ei võimalda katta isegi korteri normaalseks õhuvahetuseks vajalikku soojushulka. Korteriühistus jagatakse elamu kütmiseks kasutatud soojusenergia proportsionaalselt elamispinna ruutmeetri alusel. Üldkasutatavate (trepikojad ja teised üldkasutatavad ruumid) ruumide kütte osa, mis langeb 4toalise korteri ehk kostjale kuuluva korteri kohta on ca 1,7 MWh/a. Protsentuaalselt on see 17-18 % sellest arvest, mis esitatakse kõigile 4-toalistele korteritele igakuiselt tarbitud soojusenergia eest. Sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga arvestamine korteriühistus XXXon toimunud Majandusministeeriumi 23.märtsi 1993.a.määrusega nr.4 kinnitatud "Hoonete soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise juhendi" alusel. Mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiast, mis kulub lähtevee (külma vee) soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55oC). Selleks, et elanikel oleks igal ajahetkel võimalik soojaveekraanist saada stabiilse temperatuuriga (55oC) vett, tuleb teha täiendavaid kulutusi sooja vee temperatuuri hoidmiseks ja säilitamiseks ning selliselt kulunud soojusenergia jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt ruutmeetritele. Arvestuse selline alus on vajalik, kuna sooja vee hoidmiseks vajalik energia ei ole otseses sõltuvuses tarbitud sooja vee kogusest elaniku poolt. See hulk soojusenergiast, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse korteriühistus XXX elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Selline arvestus on hästi märgatav kalendriaasta soojadel kuudel (mai kuni september), kui elamu reaalosade ja neile vastavate mõtteliste osade kütmist ei toimu. Sel perioodil tasuvad korteriomanikud täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka nn. kaudse kütte kulud (nimetatakse ka suvekütteks, tsirkulatsiooniks). Ekspertide hinnangu alusel on see tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Sooja tarbevee süsteem korterelamus XXX on korraldatud ringlusega süsteemina. Sooja tarbevee ringlussüsteem tagab selle, et soe tarbevesi jõuab tarbijani vajaliku temperatuuriga hetkel, kui ta avab soojaveekraani korteris. Ringlussüsteemis on alati olemas soojuskaod. Hageja esitab kostjale igakuiselt arved, millel kajastatakse kõik kulutused, mis tuleb korteriomanikel kanda. Kirje „kommunaalkulud" all kuulub korteriomaniku poolt tasumisele elektrikulu, küttekulu, prügiveo kulu, vee ja kanalisatsiooni kulu, vee soojendamise kulu ja üldkasutatava vee kulu. Kostja on tasunud arved kõikide positsioonide osas, välja arvatud positsioon „küttekulu". Kostja poolt hagejale tasumata summad soojusenergia eest moodustavad seisuga 01.08.2008.a. 12923 EEK, millele lisandub viivis 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest summas 10793 EEK, kokku 23 716 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista, samuti menetluskulud.

Kostja vastus Kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagiavaldusele vaidles kostja hagile vastu. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidab, et ei ole hageja küttesüsteemi tarbija. Radiaatorid on õiguspäraselt eemaldatud enne ühistu moodustamist, korteri keskküte on seoses elektriküttele üleminekuga suletud 20.09.1993. Põhikirjast tulenevalt on ühistu kohustus hinnata eraldi kõigi korterite kommunaalteenuste reaalset tarbimist. Õige ei ole küttekulu arvestamine solidaarsuspõhimõttel arvestusega elamispinna ruutmeetri kohta. Kostja korteris on tehtud ulatuslikke soojustustöid, millega on oluliselt parendatud korteri soojapidavust ning tüüpprojekti alusel soojakadude arvutamine pole õige. Eksperdid ei ole arvamuse andmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Ekspertidel puudus võimalus hinnata soojusenergia tarbimist enne küttesüsteemis tehtud muudatusi (radiaatorite vahetus korteris 41 ja kahetoru süsteemile üleminek). Hageja poolt ekspertidele antud andmed pole tõendatud ning nende arvamused pole objektiivsed.

Kostja leidis, et korteriühistu 08.05.2003 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna on vastu võetud seaduses sätestatud nõudeid eirates. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole teatavaks tehtud kõiki küsimusi, mille kohta koosolek otsuseid langetama pidi, üldkoosoleku toimumise teatele pole lisatud mingeid materjale. Üldkoosolekul oli palju puudujaid ja kostja korteri maksustamise küsimust ei olnud päevakorras, seega saanuks seda arutada ja selles otsustusi teha üksnes kõigi liikmete kohalolekul. Hääletustulemused on kantud koosoleku protokolli ebaõigesti ning lisaks pole kostja andnud nõusolekut temale teistest erineva kohustuse panemiseks. Kostja täpsustatud vastuse kohaselt hagile leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja arvel rikastunud. Ekspertide arvamused on liiga puudulikud, et neid saaks kasutada tõenditena. Ekspertide järeldusi, mis eranditult põhinevad tõendamata algandmetel (s.t. tõendamata faktilistel asjaoludel) ei saa kasutada tõenditena enne algandmete õigsuse tõendamist. Tõendamata on kostja poolne keskküttesüsteemist pärineva soojusenergia tarbimine. Ekspertide väljapakutud suhtarvud ei ole tõendatud. Ekspertide arvamused korteri Kirsi 8-37 keskküttega kütmise asjaolu ja suhtarvu kohta on erinevad, peamiselt sellepärast, et ekspert E Jõgioja on vältinud tõendamata lähteandmete kasutamist, ekspert K Ingermann aga on tuginenud tõendamata lähteandmetele. Eksperdid on arvamuste andmisel tuginenud hageja poolt esitatud temperatuuridele (+18 ja +22 °C, tl 128), mida hageja pole tõendanud. Tõendamata lähteandmete kasutamise tulemusena ei pea paika ekspertide poolt arvutatud korteri Kirsi 8-37 soojusenergia keskküttesüsteemist tarbimise suhtarvud, mida kohus ekspertidelt küsis. Korteris Kirsi 8-37 on soojaveevarustussüsteem käteräti kuivatiteta ja isoleeritud püstikutega. Ekspert K Ingermanni arvamus on kallutatud hageja huvide suunas. Hageja kehtestatud vee soojendamise tariifide muutuste iseloom tõendab, et hageja on hagi perioodi vältel kasutanud vähemalt kolme erinevat metoodikat, kuigi ta väidab, et ta kasutab ainult Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruses nr. 4 olevat metoodikat. Tõendamata on asjaolu, et hageja poolt soovitud 30% üldisest neljatoalisele korterile langevast küttekulust on õigustatud, kuna hageja esitas teadlikult kohtule valeandmeid eesmärgiga, et ekspertide arvamus kinnitaks hageja nõuet. Hageja ei pea kohtule esitatud eksitavate andmete tõendamist vajalikuks, mida näitab vastavate tõendite esitamata jätmine. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et rahalist hagi ei saa põhjendada väga ligikaudse hinnanguga, hinnang peab olema täpne ja tõendatud. Kui hageja poolt kohtule esitatud andmed temperatuuride kohta olnuks õiged, siis puudunuks täielikult vajadus küttesüsteemi täielikuks ümberehitamiseks, mis toimus 2006. a. suvel. Kuna käesolevas tsiviilasjas puuduvad hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid ning tulevalt ülatoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud toimiku materjale ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et KÜ XXX registreeritud 23.03.1998 mittetulundusühingute registris korteriühistuna. Kostjale kuulub XXXmõtteline osa Tallinnas, XXX asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter 37 üldpinnaga 77,8m2. Ühistu 15.10.1998 üldkoosolekul on otsustatud, et ühistu liikmetele vajalikke kommunaalteenuseid ostetakse teenuse pakkujalt ühistule ning vahendatakse ühistu poolt edasi liikmetele. Hageja on sõlminud lepingu AS-ga K XXX ja

XXX asuvatesse elamutesse soojusenergia ostmiseks ühendusvõrgu kaudu. Hageja juhatuse 27.03.2002 koosolekul on fikseeritud, et kostja korteris on radiaatorid keskkütte süsteemist eemaldatud. Hageja juhatuse 29.05.2002 koosolekul otsustati maksustada kostja korteri tarbimist 2002 kütteperioodil kaudse küttena. Hageja üldkoosoleku 07.05.2003 otsusega on kinnitatud majandusaasta aruanne ja juhatuse otsus maksustada keskkütte radiaatoriteta korterite korteriomanike soojusenergia tarbimist 30% maksumääraga tariifsest maksust. Kuivõrd ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku päevakord ei näinud ette tasumäärade otsustamist ühistu liikmetele, kelle korterid on kesküttesüsteemist eraldatud, üldkoosolekust ei võtnud osa või sellel ei olnud esindatud kõik ühistu liikmed ja ühistu põhikiri ei sisalda MTÜS § 21 lg 4 lubatud erandeid, siis ei olnud üldkoosolek pädev antud küsimuses otsust vastu võtma ja p. 1.16 all vastuvõetud otsus on tühine. Seega langeb hagi õigusliku alusena ära ühistu üldkoosoleku otsuse täitmise nõue. Kostja on tasunud kõik hageja poolt esitatud arved, tasumata on jätnud üksnes küttekulu eest. Hageja on täpsustatud hagiavalduses palunud hagi rahuldada alusetust rikastumisest (säästmisest) tulenevaid kohustusi reguleerivate sätete, s.o. VÕS § 1041 alusel. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohus leiab, et hageja peab antud sätte alusel nõude esitamisel tõendama, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millest lähtudes hageja kostjale küttearveid esitas. Kohus leiab, et ekspertide arvamustega on tõendatud, et Tallinnas, XXX asuva hoone keskküttesüsteemi kaudu tarbitakse soojusenergiat nii hoone kaasomandis olevas osas kui ka kostjale kuuluvas korteriomandi reaalosas (korter nr. 37). Elektriküttele üleviidud korteris tegelikult tarbitud elektrienergia hulk ei võimaldanud kostja korteris aastaringselt hoida kostja poolt väidetud temperatuuri (+ 19oC). Korteris tehtud soojustustööde tulemusel on soojakaod küll vähenenud, kuid pole välistatud soojuse juurdevool kõrvalkorteritest, samuti korteri kohal ja all olevatest ruumidest. Kostja korter oli kas püsivalt alaköetud või ammutas soojust naabrusruumide arvel. Korteri paiknemine hoones mõjutab oluliselt korteri kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Vaidlust ei ole selles, et kostja korter asub esimesel korrusel. Ekspertide arvamusega on ka tõendatud, et kogu hoones tarbitavast soojusenergiast kulub hoone üldkasutatavate ruumide kütmiseks ca 18 %. Sooja vee jaotussüsteem on ühine; vee soojendamiseks ja hoidmiseks kulub energiat. Sooja vee temperatuuri hoidmiseks kulub ca 30% vee soojendamisele kulunud soojusenergiast. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud kahtlused ekspertide objektiivsuses on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtul puudub alus kahelda ekspertide poolt tehtud ekspertiisi usaldusväärsuses. Eksperdid on andnud vande ekspertiisi läbiviimisel ja on teadlikud oma vastustusest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on eksperdid arvamuse andmisel lähtunud poolte esile toodud asjaoludest, s.h. kostja korteri asukohast, selles tehtud soojustustöödest ja muudest soojusenergia tarbimist mõjutavatest teguritest. Arvamuse andmisel on eksperdid muu hulgas arvestanud ka võimalike nihetega algandmetes ning sise- ja välistemperatuuri kõikumistest. Kohus leiab, et kostja poolt esile toodud erinevad tegurid võivad küll mõjutada erinevatel ajahetkedel tarbimist ühes või teises suunas, kuid kõikide tegurite koosmõjus püsib soojusenergia tarbimine samas suurusjärgus. Kostja seadis küll hageja poolt ekspertidele antud algandmed ja ekspertide arvamuse kahtluse alla, kuid ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis annaks alust teistsugusteks järeldusteks. Kostja ise

möönab hoonesiseste soojavoogude toimimist väites, et soojavoog tema korterist üldkasutatavatesse ruumidesse ületas ja ületab maja keskmise korteri soojavoo. Kostja ei ole tõendanud, et tema korteris oleks temperatuur maja keskmisest kõrgem. Seetõttu ei nõustu kohus kostja väitega, mille kohaselt kostja ise toodab soojusenergiat elamule. Vastupidi, ekspertide arvamusega, mis põhines kostja elektrienergia tarbimisel aastatel 20032005, esines kostja korteris nimetatud aastatel tugev alakütmine. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et kostja poolt toimus kaudse soojusenergia tarbimine. Kohtule esitatud tõendid kostja elektrienergia tarbimise kulu kohta järgnevatel aastatel tõendavad, et kostja elektrienergia tarbimine ei ole olulises määras muutunud, millest tulenevalt toimub täiendav soojuse juurdevool kostja korterisse ja on tõendatud kostja korteri alakütmine ning kaudse kütte tarbimine. Seetõttu on põhjendatud kostjalt kaudse kütte eest tasu nõudmine kogu hageja poolt esile toodud perioodi eest. Kohus on seisukohal, et puudub mõistlik alus eeldada, et ühistu teeks kulutusi kostja ja kostja korteri naabrusruumidesse vastavate andurite ja mõõteriistade paigaldamiseks ning soojavoogude liikumise püsivaks jälgimiseks ja arvestamiseks. Igakuise täpse tulemuse saavutamiseks tehtavate kulutuste maht on ebamõistlikult suur arvestades tarbitava soojusenergia hulka ja igakuise makse suurust. Hageja on esitanud kohtule arvestuse sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga kohta. Sooja vee mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiat, mis kulub lähtevee (külma vee) soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55oC). See hulk soojusenergiat, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Sooja tarbevee ringlussüsteemi tõttu ka maist septembrini, mil kütmist ei toimu, on korteriomanikud kohustatud tasuma täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka kaudse kütte kulu, mis on vajalik vee tsirkuleerimiseks. Ekspertide hinnanguga on tõendatud, et see on tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Kohus nõustub hagejaga, et korteriühistus läbiviidud küttesüsteemi renoveerimine ei ole muutunud pärast renoveerimist elamu soojusenergiaga varustamise osas. Kohus leiab, et nimetatu on tõendatud nii Kirsi 8 elamu küttesüsteemi uuendamise põhiprojektiga kui ka hageja poolt kohtule esitatud arvestusega küttekulu kohta aastate lõikes, millest nähtuvalt ei ole küttekulu pärast küttesüsteemi renoveerimist kahetorusüsteemile üleminekul vähenenud, suurenenud on korteriomanike mugavused, kuivõrd korteri valdajatel on võimalus oma korterites soojuseeraldust reguleerida. Sõltuvalt korteri paiknemisest elamus on arvestatud ka korteri kütmise võimsused. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tabel erinevate korterite poolt kütmise doteerimise osas on meelevaldne ega lähtu ekspertide poolt tehtud järeldustest. Kohus on seisukohal, et Tallinna Soojus- ja Elektrijaama Soojusvõrgu esindaja poolt 12.02.1985.a. koostatud akt ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna ei puuduta vaidlusalust perioodi. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited ja arvestused ei lükka ümber ekspertide järeldusi kostja poolt soojusenergia tarbimise kohta. Kuna kostja on soojusenergia tarbimise eest tasumata jätmise tõttu rikastunud hageja arvel, kes omapoolsed kohustused AS K ees on nõuetekohaselt täitnud, mida tõendab hageja poolt kohtule esitatud AS Hansapank tõend nr 200.188031/0268642, tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt nõutud võlasumma 12 923 krooni ja viivitusintress summas 10 793 krooni, seega kokku 23 716 krooni. Menetluskulude jaotus

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 järgi mõistab kohus hagi osalise rahuldamise korral kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hageja on tasunud õigusabi eest I Logberg’ile 31.mai 2007 maksekorraldusega nr. 140 ja 24.juuli 2007 maksekorraldusega nr. 185 vastavalt 4 500 ja 13 500 krooni. Kostja on tasunud õigusabi eest osaühingule Advisor 11.aprilli 2007 ja 11.mai 2007 maksekorraldustega vastavalt 3 540 ja 3 540 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi kuuluvad põhjendatud õigusabi kulud hagejale hüvitamisele kuni 5% ulatuses hagi rahuldatud osast ja kostjale kuni 5% hagi rahuldamata jäänud osast. Seega kuulub hageja õigusabi kulu kostja poolt hüvitamisele 1185.80 (5% - 23 716) krooni ulatuses. Hageja on 29.juunil 2005 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 750.00 krooni ja 8.jaanuari 2007 maksekorraldusega nr. 8 - 750.00 krooni. Haginõudelt tulnuks tasuda riigilõivu 1750 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada 750 krooni ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1750 krooni. Hageja on 4.jaanuari 2006 maksekorraldusega tasunud avansina ekspertiisi läbiviimise eest 4 000 krooni. Kostja on 20.detsembri 2005 maksekorraldusega tasunud avansina ekspertiisi läbiviimise eest 4 000 krooni. Harju Maakohtu 10.septembri 2007 määruse alusel on ekspertidele välja makstud 18 620 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ekspertiisitasu 4000 krooni ja 14 620 krooni riigituludesse.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.