Tsiviilasi nr 2-05-14486
Tsiviilasja number
2-05-14486
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Malle Preimer
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
KÜ Kirsi 6/8 hagi Jaan Kuusi vastu kohustuse täitmiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.09.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Kuusi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19.02.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Kirsi X, esindajad Mai Talver ja Inken Logberg; Kostja Jaan Kuus, esindaja Rivo Kaldvee
Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 01.07.2005 esitas KÜ Kirsi X hagi Jaan Kuusi vastu tarbitud soojusenergia eest võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on KÜ Kirsi X registreeritud 23.03.1998 mittetulundusühingute registris korteriühistuna. Kostjale kuulub XXX/XXXX mõtteline osa Tallinnas, X asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter 37 üldpinnaga 77,8m2. Ühistu 15.10.1998 üldkoosolekul on otsustatud, et ühistu liikmetele vajalikke
kommunaalteenuseid ostetakse teenuse pakkujalt ühistule ning vahendatakse ühistu poolt edasi liikmetele. Hageja on sõlminud lepingu AS-ga Tallinna Küte Kirsi X ja Kirsi X asuvatesse elamutesse soojusenergia ostmiseks ühendusvõrgu kaudu. Hageja juhatuse 27.03.2002 koosolekul on fikseeritud, et kostja korteris on radiaatorid keskkütte süsteemist eemaldatud. Hageja juhatuse 29.05.2002 koosolekul otsustati maksustada kostja korteri tarbimist 2002 kütteperioodil kaudse küttena. Hageja üldkoosoleku 07.05.2003 otsusega on kinnitatud majandusaasta aruanne ja juhatuse otsus maksustada keskkütte radiaatoriteta korterite korteriomanike soojusenergia tarbimist 30% maksumääraga tariifsest maksust. Tallinna Linnakohtu 25.02.2002 otsusega jäeti rahuldamata hageja nõuded poolte vaidluses soojusenergia tarbimise kohta. Hageja väidab, et kostja peab tasuma soojusenergia eest, mis kulub vee soojendamiseks, vee soojuse hoidmiseks miinimumtemperatuuril (55oC) ja mis arvestatakse elamu kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Samuti soojusenergia eest, mis kulub üldkasutatavate ruumide kütmiseks ning mida kostja tarbib kaudse küttena teistest korteritest ülekanduva soojuse arvel. Kostja on tasunud üksnes nende kulutuste eest, mis on seotud sooja vee tootmisega. Vaatamata asjaolust, et üldkoosolek otsustas kostja maksemäära üle alles 2003 mais, on kostja tegelikult soojusenergiat tarbinud ning peab selle eest ka maksma. Kostja korterisisene soojusisolatsioon ei saa olla samaaegselt pidav naaberkorteritest soojavoo juurdepääsule ja läbilaskev soojavoogude väljumisele kostja korterist koridoridesse. Kostja tarbitud elektrienergia kogus on peaaegu samaväärne teiste korterite tarbimisega, millest saab järeldada, et kostja ei tooda piisaval määral soojusenergiat elektriga. 07.05.2003 üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Tegemist oli teistkordselt kokkukutsutud koosolekuga ning otsuste vastuvõtmise eeldused olid täidetud. Kostja osales koosolekul ja oli temaga seonduvast küsimusest teadlik, talle olid üle antud kõik teemat puudutavad dokumendid. Kostjale oli üldkoosoleku otsus teada arvates selle tegemisest, ta ei kasutanud seadusest tulenenud võimalust selle vaidlustamiseks. Kostja on osalenud koosolekutel, kus on kinnitatud iga-aastane majanduskava ning on ka seeläbi ühistu seisukohtadest teadlik. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbitud soojusenergia eest ajavahemikus 01.01.2002 kuni 01.08.2007 10 682 krooni ja viivitusintressidena 8 083,73 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidab, et ei ole hageja küttesüsteemi tarbija. Radiaatorid on õiguspäraselt eemaldatud enne ühistu moodustamist, korteri keskküte on seoses elektriküttele üleminekuga suletud 20.09.1993. Põhikirjast tulenevalt on ühistu kohustus hinnata eraldi kõigi korterite kommunaalteenuste reaalset tarbimist. Õige ei ole küttekulu arvestamine solidaarsuspõhimõttel arvestusega elamispinna ruutmeetri kohta. Kostja korteris on tehtud ulatuslikke soojustustöid, millega on oluliselt parendatud korteri soojapidavust ning tüüpprojekti alusel soojakadude arvutamine pole õige. Eksperdid ei ole arvamuse andmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Ekspertidel puudus võimalus hinnata soojusenergia tarbimist enne küttesüsteemis tehtud muudatusi (radiaatorite vahetus korteris X ja kahetoru süsteemile üleminek). Hageja poolt ekspertidele antud andmed pole tõendatud ning nende arvamused pole objektiivsed. 2(8)
Kostja leidis, et korteriühistu 08.05.2003 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna on vastu võetud seaduses sätestatud nõudeid eirates. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole teatavaks tehtud kõiki küsimusi, mille kohta koosolek otsuseid langetama pidi, üldkoosoleku toimumise teatele pole lisatud mingeid materjale. Üldkoosolekul oli palju puudujaid ja kostja korteri maksustamise küsimust ei olnud päevakorras, seega saanuks seda arutada ja selles otsustusi teha üksnes kõigi liikmete kohalolekul. Hääletustulemused on kantud koosoleku protokolli ebaõigesti ning lisaks pole kostja andnud nõusolekut temale teistest erineva kohustuse panemiseks. Maakohtu otsus 10.09.2007 Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt ja jäeti menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda. KoS § 8 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu kaudu korteriühistuseaduses KüS ja ühistu põhikirjas ettenähtud korras. Pooltel puudus vaidlus selles, et Kirsi X elamu korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. KoS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalikõiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamiseks tehtud vajalikud kulutused. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas ja millises ulatuses on kostja jätnud täitmata korteriühistuseadusest tuleneva maksekohustuse. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja makseteatised kätte saanud ja teinud nende alusel makseid valikuliselt, s.o. jätnud maksmata soojusenergia eest esitatud arved. Hageja põhikirja p 22.3 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma ettenähtud ulatuses ja tähtajaks osamaksu ning muid seadusega ja üldkoosoleku poolt sätestatud makseid, mis on vajalikud elamu mõtteliste osade hooldamiseks, ekspluateerimiseks ja kapitaalremondiks ning teisteks üldkoosoleku poolt määratud tegevusteks. Põhikirja p 34.8 järgi määrab sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra üldkoosolek. Hageja 07.05.2003 üldkoosoleku otsusega on kinnitatud hageja juhatuse otsus kostjale soojusenergia tarbimise eest arvete esitamises 30% ulatuses tariifsest arvest. Kohus leidis, et kostja esile toodud põhjendustel ei ole hageja 07.05.2003 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks alust. Hageja juhatus on 28.03.2003 pannud elamute trepikodades välja üldkoosoleku kokkukutsumise teated. 07.05.2003 koosolek toimus teistkordse koosolekuna ja viidi läbi 30.04.2003 korralise üldkoosoleku jaoks väljatöötatud päevakorraga. Päevakorras oli ülevaade 2002 majandusaasta aruandest ning 2003 aasta majanduskavast ja eelarvest, samuti põhikirja projekt ja muud küsimused. Koosolekul osales rohkem kui neljandik ühistu liikmetest. Seega võis koosolek hageja põhikirja p 32 järgi otsuseid päevakorras olnud küsimustes vastu võtta. Kostja maksetega seonduvat on arutatud päevakorra esimeses punktis, s.o. koos ülevaatega 2002 majandusaasta aruandest. Majandusaasta aruande projekt koos revisjonikomisjoni kokkuvõttega oli juhatuse poolt ettevalmistatud ning ühistu liikmetele juhatusse pöördumisel kättesaadav. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks protokolli ebaõigsust. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et kostja ei võinud päevakorra 1 punktis vastuvõetud ostuste tegemisel hääletada, kuid isegi juhul 3(8)
kui kostja hääl poolthäälte hulgast välja arvata, ei mõjutaks see otsuse tegemise võimalikkust ega ka otsuse sisu. Kostjale teistest erineva maksemäära kehtestamine ei ole vastuolus heade kommetega, mistõttu üldkoosoleku otsus ei ole tulenevalt TsÜS § 38 ja MtÜS § 241 tühine. Kostja on end ise asetanud teistest ühistu liikmetest erinevasse olukorda, eraldades end ühtsest küttesüsteemist. Vaidlust polnud selles, et kostja ei taotlenud selleks teiste korteriomanike/valdajate nõusolekut. Üldkoosoleku otsusest ei tulene kostjale teistest erineva kohustuse panemine. Tarbitud soojusenergia eest tasumise kohustus lasub kõigil ühistu liikmetel, s.h. kostjal. Üldkoosoleku otsus kostja osalusmäära vähendamises on tehtud kostja huvides, kostja õigusi arvestades ega riku kostja õigusi. Kostja kinnitas kohtus, et teadis koosolekust, viibis sellel, sai kohal olles vastuvõetud otsustest teada, kuid ei pidanud vajalikuks otsust kohtus vaidlustada. Hageja üldkoosoleku otsused on kostjale kohustuslikud sõltumata sellest, kas kostja nendega nõustub või mitte. Ekspertide arvamustega on tõendatud, et Tallinnas, Kirsi X asuva hoone keskküttesüsteemi kaudu tarbitakse soojusenergiat nii hoone kaasomandis olevas osas kui ka kostjale kuuluvas korteriomandi reaalosas. Elektriküttele üleviidud korteris tegelikult tarbitud elektrienergia hulk ei võimaldanud kostja korteris aastaringselt hoida kostja poolt väidetud temperatuuri (+ 19oC). Korteris tehtud soojustustööde tulemusel on soojakaod küll vähenenud, kuid pole välistatud soojuse juurdevool kõrvalkorteritest, samuti korteri kohal ja all olevatest ruumidest. Korteri paiknemine hoones mõjutab oluliselt korteri kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Korteri hoonest eraldamisel langeks kütteperioodil sama energia kuluga korteri temperatuur negatiivseks. Hoones tarbitavast soojusenergiast kulub hoone üldkasutatavate ruumide kütmiseks ca 18 %. Sooja vee temperatuuri hoidmiseks kulub ca 30% vee soojendamisele kulunud soojusenergiast. Seega tarbib kostja ühtsest küttesüsteemist soojusenergiat. Eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud poolte esile toodud asjaoludest, s.h. kostja korteri asukohast, selles tehtud soojustustöödest ja muudest soojusenergia tarbimist mõjutavatest tegurites, arvestanud ka võimalike nihetega algandmetes ning sise- ja välistemperatuuri kõikumistest. Ühistu liikmed on otsustanud hoones soojusenergia tarbimise kulu jaotamise lähtudes kostja korteriomandi reaalosa suurusest. Täpse tarbitava soojusenergia hulga määramine oleks liialt kulukas. Hageja on esitanud kostjale soojusenergia tasunõudeid kooskõlas üldkoosoleku otsusega, põhikirjaga ja seadusega. Kostja on arved kätte saanud, arvete maksetähtajad on saabunud. Hageja rahaline nõue on põhjendatud alates hageja 27.11.2002 juhatuse otsusest, mis on nõude esitamise alusena heaks kiidetud 07.05.2003 üldkoosolekul. Kohustuse täitmise nõue oli põhjendatud kogusummas 9 085 50 krooni. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel langenud viivitusse ning vastavalt KüS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivis on sissenõutavaks muutunud alates 01.01.2003. Viivise nõue oli põhjendatud kogusummas 7 855 64 krooni.
4(8)
Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 10.09.2007 otsuse osaliselt, s.o. põhinõude osas 5340.32 kr. ja viivisenõude 6889,20 kr. ulatuses ja jätta selles osas haginõuded rahuldamata ja muuta kohtuotsust menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud (kohaldamata jätnud) materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessinorme, eeskätt kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. Apellant leiab, et võttes arvesse TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 24(1) lg 1 on üldkoosoleku otsus teda puudutavas personaalküsimuse osas tühine alates 01.01.2006. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Harju Maakohus on jätnud tähelepanuta, et üldkoosoleku teadetes tehti teatavaks neli otsustamisele tulevat küsimust ja jäeti teatavaks tegemata kuus otsustamisele tulevat, sisulise tähtsusega küsimust. Seega ei olnud üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, mida polnud päevakorra punktides kirjas. Ühistu juhatus on maist detsembrini võtnud vastu neli otsust apellandi maksustamise küsimuses, 7. mai 2003 üldkoosoleku otsuses ei ole aga täpsustatud, millist juhatuse otsust üldkoosolek käsitles. Apellant ei ole kunagi väitnud, et tema ei võinud osa võtta 2002 majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisest. Apellant on väitnud, et tal ei võimaldatud hääletada teda puudutavas personaalküsimuses, mille otsustamiseks tehti omaette hääletus ja mida üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud teatavaks tehtud. Eeldades üldkoosoleku protokolli punktis 1.16 kirjas oleva hääletustulemuse õigsust, leidis aset MTÜS § 22 lg 4 ja 5 mõttes hääletusprotseduuri rikkumine. Apellant ei ole end ise eraldanud ühtsest küttesüsteemist, vaid seda tegi Tallinna Soojusvõrk 20.09.1993 seoses taotluse rahuldamisega elektriküttele üleminekuks. Kohus on leidnud, et teistest erineva maksemäära kehtestamine ei ole vastuolus heade kommetega ning et apellandi osalusmäära vähendamine on tehtud tema huvides. Apellant seevastu leiab, et üldkoosoleku otsus muudab kohustusi keskkütte soojusenergia eest tasumise osas, millega on suurendatud kostja maksekohustust varasemaga võrreldes. Varasemat 0%-list maksekohustust lugesid lepingupooled mõistlikuks. Korteriühistus asus 1999 tööle uus juhatus, mille järgselt muutus seisukoht kostja 0%-lise maksekohustuse aktsepteerimise küsimuses. Lisaks on maksemäära ühepoolne muutmine vastuolus VÕS § 25, olles ebamõistlikult suur võrreldes varasema nullprotsendilise maksemääraga. Hagejale kohaldatud maksemäär sellega suurenes, mitte ei vähenenud. Harju Maakohus on rahuldanud osa hageja maksenõudeid 100%-lise maksemäära alusel. Kohtuotsuses on kirjas, et on hageja nõude rahuldanud alates 28.11.2002 tarbimisest alates, kuid samas on kohus rahuldanud nõude alates 29.10.2002, kuna makseteatised esitatakse tarbimise ajast ühe kuu võrra hiljem. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja pole mitte ainult soojusenergia tarbija, vaid ka tootja. Viimasena on tal õigus tasaarvestusele, mis varasemas praktikas ka toimis, nullprotsendile maksmääraga. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja seadis mõlema eksperdi arvamuse kahtluse alla ja kohus on jätnud tähelepanuta kõik tõendid, mis seavad kahtluse alla ekspertide kasutatud algandmete õigsuses.
5(8)
Osalusmäära põhine (ruutmeetrite järgi, mitte reaalse tarbimise alusel) soojuse eest tasumine toob iseenesest kaasa erandite tegemise sel viisil, et toimub halvemas soojusenergeetilises olukorras olevate korterite (esimene ja üheksas korrus ning maja otste korterid) omanike doteerimine teiste korterite omanike arvel. Maakohtu hinnang, et osalusmäär 30% on ratsionaalne, ei ole põhjendatud. Hageja on taotlenud viivisenõude rahuldamist VÕS § 113 alusel. Seega on Harju Maakohus omal algatusel rahuldanud hageja kõrvalnõude kõrgema intressimääraga, KÜS § 7 lg. 4 alusel, rikkudes sellega TsMS § 439. Lisaks ületavad hageja viivisenõuded KÜS §is 7 lg. 4 lubatut, sest korteriühistu ei pea kinni KÜS sätestatud viiviste arvutamise kuupäevadest. Samuti on Harju Maakohus rahuldanud viivisenõude nõuetelt, mida pole kohtuotsusega rahuldanud. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus on kontrollinud kostja vastuväiteid ühistu üldkoosoleku otsuse tühisusest, seega leidnud, et kohaldamisele kuulub 01.06.2006 kehtima hakanud MTÜS § 24(1) sätted. Ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist on menetlusliku normiga ja selle sätted on kohaldatavad menetluse ajal, vaatamata sellele, et hagi esitamisel 2005.a. tähendatud paragrahv puudus. Seetõttu leiab kolleegium, et asjakohatuse tõttu on ebaõige vastustaja väide, mille kohaselt antud paragrahv ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kui otsus on tühine, siis on see tühine algusest peale. Selles mõttes on ekslik apellandi käsitlus, mille järgi on ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku otsus tühine alates 01.01.2006, millal hakkas kehtima MTÜS § 24(1). KÜS § 13 kohaselt on korteriühistu otsused majandamiskulude kandmisel kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. VÕS § 108 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja kohustus ühistu juhatuse ja üldkoosoleku otsustest, mille kohaselt ta peab soojusenergia eest tasuma 30% ulatuses sama suurele küttesüsteemiga ühendatud korterile ette nähtud tasumäärast. KÜ Kirsi 6/8 põhikirja p. 34.8 kohaselt määrab ühistu üldkoosolek kindlaks sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra. Põhikirja p.39, mis määratleb ühistu juhatuse pädevuse, ei anna juhatusele pädevust otsustada majandamiskulude tasumise korda. P.40 kohaselt ühistu juhatuse otsused jõustuvad kümnendal päeval nende teatavakstegemisest ühistu liikmetele. Põhikirja p.34.8 ja 39 tuleb tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuulub soojusenergia kasutamise tasumäära otsustamine ühistu liikmetele, kelle korteriomand (korter) on lahti ühendatud elamu kaugküttesüsteemist, ja juhatusel selle üle otsustamiseks pädevus puudub. Juhatuse poolt pädevuse piires vastu võetud otsused ei vaja muuhulgas kinnitamist üldkoosoleku otsusega. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et eeldusel, mille kohaselt 07.05.2003 üldkoosoleku protokollis p.1.16 all vastuvõetud otsus ei ole tühine, on hagi põhjendatud alates juhatuse 27.11.2002 otsusest, mille üldkoosolek 6(8)
kinnitas; ühistu tasunõuded, mis põhinevad kostja korterile määratud tasumäärale, oleksid sellisel eeldusel põhjendatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest alates. Kostja oma vastuväidetes on tuginenud MTÜS §-le 24(1) lg.1mille kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või otsus ei vasta headele kommetele; otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kostja väidete kohaselt on üldkoosoleku otsus vastuolus heade kommetega, kuivõrd tema keskkütte kaudu soojusenergiat ei tarbi ja otsus rikub varasemat kokkulepet, mille kohaselt tema keskkütte eest maksma ei pea. Kostja väidab, et hoopis tema on soojusenergia tootja, kuna kütab korterit elektriga ja tema korteris levib soojus all asuvasse keldriruumi ja trepikotta. Mis puutub väidetavasse kokkuleppesse, siis see asjaolu, et kostja ühendas korteri lahti elamu kesküttesüsteemist (juba enne ühistu moodustamist) ja ühistu tegevuse algusaastatel temalt kütte eest tasumist ei nõutud, ei tähenda, et kostja oleks sõlminud teiste korteriomanikega lepingu, mille kohaselt tema on vabastatud soojusenergia eest tasumisest. Kuna korteriomanikud on elamu majandamiseks loonud korteriühistu, siis saaks ühistupoolset tahteavaldust vabastada kostja täielikult soojusenergia eest tasumisest, vastavalt ühistu põhikirjale, väljendada vaid ühistu üldkoosoleku otsus; selline otsus aga puudub. Seega ei ole kostjale antud teistest erinevat õigus, mistõttu ühistu 07.05.2003 otsus iseenesest ei riku MTÜS § 22 lg.5 sätteid. Vastupidiselt maakohtule leiab kolleegium, et ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku otsus p. 1.16 on tühine MTÜS § 24 (1) lg.1 märgitud „seaduse sätestatud muul juhul“ järgi. MTÜS § 21 lg.4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. 28.03.2003 üles pandud ühistu üldkoosoleku päevakorras ei olnud märgitud, et arutamisele tuleb tasumäära otsustamine soojusenergia kasutamise eest ühistu liikmetele, kelle korterid on lahti ühendatud elamu kesküttesüsteemist, või juhatuse vastavasisulise otsuse kinnitamine. Otsus p.1.16 on vastu võetud 2002. a. majandusaasta aruande kinnitamise päevakorrapunkti (päevakorra 1. punkt) all. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja soojusenergia tarbimisega seonduva probleemistiku arutamine oli kooskõlas üldkoosoleku päevakorraga (1. punktiga), kuivõrd see on hõlmatud ühistu majandustegevuse temaatikaga. Eelneva majandusaasta aruande arutamine ja kinnitamine ning tasumäärade kehtestamine on olemuslikult ja eelduslikult erinevad ühistu üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused: ühistu liikmetelt ei saa eeldada, et nad aastaaruande kinnitamise päevakorrapunkti all oleksid informeeritud sellest, et arutusele tuleb ka majanduskulude tasumäärade otsustamine. Kuivõrd ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku päevakord ei näinud ette tasumäärade otsustamist ühistu liikmetele, kelle korterid on kesküttesüsteemist eraldatud, üldkoosolekust ei võtnud osa või sellel ei olnud esindatud kõik ühistu liikmed ja ühistu põhikiri ei sisalda MTÜS § 21 lg.4 lubatud erandeid, siis ei olnud üldkoosolek pädev antud küsimuses otsust vastu 7(8)
võtma ja p. 1.16 all vastuvõetud otsus on tühine. Seega langeb hagi õigusliku alusena ära ühistu üldkoosoleku otsuse täitmise nõue. Kolleegiumi arvates ei anna 07.05.2003 üldkoosoleku otsuse tühisus veel alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest õigusliku alusena on kohaldatavad alusetust rikastumisest (säästmisest) tulenevaid kohustusi reguleerivad sätted, s.o. VÕS § 1041. Kolleegium leiab, et tal ei ole võimalik teha uut otsust, vaid asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohaldatav seadus ei tohi tulla pooltele üllatusena ja nad peavad saama võimaluse oma positsiooni kujundada, sealhulgas hageja oma nõuet piiritleda kohaldatavast seadusest lähtudes. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu, et ühistu üldkoosoleku poolt määratava tasumäära alusel esitatud nõudes lasus kostjal, kes pidas tasumäära põhjendamatuks, tegeliku soojatarbimise, ehk siis selle, et määratud tasumäär ületab tema poolt tarbitud soojusenergiat, tõendamise koormus; VÕS § 1041 järgi lahendatava nõude puhul lasub selle tõendamise koormus, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millisest lähtudes esitati kostjale küttearved, hagejal. Hageja peaks oma nõuet täpsustama, esitades andmed, milline oli kostjale esitatud küttekulude arve iga kuu kohta, sealhulgas eraldi vee soojendamise eest, kui suur oli kostja soojatarbimine, ja kui suures osas kostja esitatud arve tasus. Hageja on väitnud, et kostja tasus tarbevee soojendamise eest. Sooja tarbevee kulu mõõdetakse veemõõdikuga ja kui kostja selle eest tasus vastavalt kehtestatud taksile, siis jääb arusaamatuks hagiavalduse nõue tasuda juunist kuni oktoobrini 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 ja juunist augustini 2007 korteri küttekulu (toimiku lk.352-354), kui eeldada, et nendel kuudel elamu kütmist ei toimunud. Kui kostja tasus vee soojendamise eest vastavalt mõõdiku näidule ja esitatud taksile, siis ei saa ilmselt väita, et kostja säästis kulutusi teiste arvelt vee soojendamise eest, kui ka hageja peab silmas ekspertide arvamust, mille kohaselt sooja tarbevee torustikus toimub 30%-line energiakadu. Kostja väited selles, et tema soojusenergiat ei tarbi, vaid ise kütab kaudselt elamut, on alusetud. Ekspertide arvamuse kohaselt, mis põhines kostja elektriarvetel (elektrienergia kulul), esines tema korteris aastatel 2003-2005 tugev alakütmine. Seega toimus hoopis tema poolt kaudse soojusenergia tarbimine (kaudse kütte kasutamine). Ta peab ka osa võtma üldkasutatavate ruumide kütmise eest tasumisest. Kolleegium peab ajalikuks osundada, et kaudse kütte kasutamine esineb siis, kui korterit ei köeta alternatiivse küttega määrani, mis vastab teiste korterite temperatuurini kütteperioodil (välja arvatud kaudne küte püstikute kaudu, mis aga võib antud juhul olla tühine, kuna kostja on püstikutorud kvaliteetselt isoleerinud). Seega selle eest tasu nõuda saab kütteperioodi eest, mil alakütmine on kindlaks tehtud ja tõendatud.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Malle Preimer
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.