Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 21.08.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige perioodil 10.06.2005.a-01.02.2008.a. Kostja ülesanneteks oli suhelda peakontoriga ja ostuarvete tasumiseks edastamine peakontorisse. 2005.a oktoobris laekus hageja peakontorisse AS R arve 45’200.- kr selgitusega seminar Tallinnas 16.-18-06-2005.a, mille hageja tasus. Arve spetsifikatsiooni saamisel selgus, et tegemist oli reisipaketiga Bankoki kahele reisijale – kostjale ja tema kaaslasele. Hageja leiab, et kostja on temale nimetatuga tekitanud kahju. Bankokiga ei olnud kostja tööülesanded seotud, kostja kaaslane ei olnud hageja töötaja, seega ei nõudnud käsunduslepingu täitmine sellist visiiti. Hageja soovis kostjaga sõlmida kokkuleppe eesmärgiga kaasata kostja IP juhtimisse. Ofert saadeti kostjale 15.06.2007.a, et näidata kavatsuste tõsidust ning tagada oferdi täitmist, maksti kostjale eelboonust. Kostja pakkumist ei aktsepteerinud ja lepingut ei sõlmitud. Hageja taotleb kostjalt tagasi eelboonust 16’200.- kr. Lepingu olulised tingimused olid hageja pakkumuses toodud ja hageja avaldas tahet olla ettepanekuga nõustumise korral õiguslikult seotud, kuna tasus kostjale ka tagatist. Kostja peab tagastama saadu alusetu rikastumise sätete alusel ja maksma intressi. Pakkkumus esitati 15.06.2007.a ja eelboonus tasuti 07.09.2007.a, arvestades emailide teel suhtlemist ja tahteavalduse kohalejõudmist 1 päeva jooksul, lõppes pakkumus 09.09.2007.a. Seega kujuneb intressi suuruseks 492,50 kr. Hageja palub välja mõista kostjalt 45’200.- kr kahju, 16’2000.- kr oferdi tagamiseks makstud summa, intressid 492,50 kr hagiavalduse esitamise seisuga ja intressid 4% aastas alates 09.07.2008.a kuni põhinõude 16’200.- kr rahuldamiseni. Hageja 20.01.2009.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt oli kostja registriväljavõtte kohaselt hageja juhatuse liige, seega ei olnud poolte vahel ainult tööõiguslik suhe. Juhatuse liikmeks määramisega pidi kostja olema nõus, järelikult oli poolte vahel käsund. Kostja on töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel teostanud ka juhatuse liikme ülesandeid, sh allkirjastanud 2006.a majandusaasta aruande ja akti raamatupidamisdokumentide vastuvõtmise kohta, allkirjastanud 2005.a majandusaasta aruande. Kostja on väljastanud raamatupidaja L. A volikirja emaksuameti kasutamiseks ja korraldanud tema abil hageja raamatupidamist. Pole esitatud ühtegi kinnitust ega kirjalikku kokkulepet ettevõtte juhataja C.F selle kota, et reis oli preemiana tema poolt lubatud. Kostja poolt esitatud e-kirju ei saa lugeda kooskõlastamiseks või kokkuleppeks. E-kiri on saadetud hageja teisele juhatuse liikmele informatsiooniga puhkuseplaanide kohta, teise e-kirja osas pole aru saada, kellele see on saadetud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. Tulenevalt pooltevahelisest 10.05.2004.a sõlmitud töölepingust reguleerib poolte suhteid tööõigus. Kostja asus hageja juurde tööle müügijuhina. Kostja oli ajutiselt registreeritud hageja juhatuse liikmeks, mis ei muuda töösuhte kehtivust. Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud juhatuse liikme lepingut, ka ei ole kostja kunagi tegelenud hageja reaalse juhtumisega, ettevõtte tegevjuht oli juhatuse liige C.F . Hageja poolt mainitud reis oli kostjale lubatud preemiana C.F poolt ja temaga kooskõlastatud. 12.05.2005.a saatis kostja viimasele ka e-kirja, milles oli ära toodud reisi ajagraafik ning maksumus. Et hageja ei peaks tasuma erisoodustus- ning muid makse, soovis C.F ise, et reisipakkuja kirjutaks arve peale midagi, mis seonduks ettevõtte tegevusega. 01.06.2008.a saatis kostja hagejale teise e-kirja, milles sisaldus reisigraafik ning teade, et kostja sai viimaks kätte ka hotellireserveeringu. Samas kirjas teatas kostja hagejale, et R saab arve peale kirjutada „Seminari maksumus”.

Hagejalt kostjale saadetud e-kirja näol on tegemist hageja palgatingimuste kokkuleppega (põhipalk 18’000.- kr) ning lubadusega maksta hagejale preemiat 2% ulatuses IP 2007.a kasumist, koos lubadusega maksta lisatasu välja kvartaalselt. Kostjale makstud summa näol on tegemist kvartaalse preemia väljamaksega. Kostjaga sõlmitud töölepingu p 4.2 kohaselt võib tööandja maksta töötajale lisatasu, mis on määratletud kirjalikus palgakokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega (antud juhul e-mailiga). Seadus ei näe ette makstud preemia tagasiküsimust. Sellise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud. Kõnesoleva e-maili näol on tegemist tööandja poolse konkreetse lubadusega maksta töötajale preemiat 2&% ulatuse IP (Eesti, Läti, Leedu ning Rootsi) 2007.a kasumist. Gruppi kuuluvate ettevõtete 2007.a kogukasum oli 1’760’210.- kr, millest 2 % moodustab 35’204.- kr. Seega jäi kostjal töölepingu lõpetamisel saamata lisatasu summas 19’004.- kr, millise nõude ta esitas töövaidlusasjas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures töölepingu alusel müügijuhina ja oli ajavahemikul 10.06.2005.a-01.02.2008.a hageja juhatuse liige (tl 7-9, 69-72). Vaidlust ei ole selles, et kostjale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu ei makstud ja sellekohast lepingut ei olnud poolte vahel kirjalikult sõlmitud, kuigi kostja allkirjastas nii erinevaid lepinguid kui aruandeid juhatuse liikmena (tl 84-104, 111-121). Vaidlust ei ole selles, et kostja käis koos kaaslasega Tais puhkusereisil, mitte tööülesannete täitmise korras ja esitas selle eest arve summas 45’200.- krooni hagejale tasumiseks (tl 10-12). Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus 15.06.2007.a e-kirjas tehtud pakkumise alusel kostjale 16’200.- krooni (tl 19-21). Vaidlus on poolte vahel selles, kas puhkusereisi võis kostja teha hageja arvel, kuna see oli temale mõeldud preemiaks ja kas 16’200.- krooni sai kostja juhatuse liikme eelboonusena või lisatasuna töölepingu alusel. 12.mai 2005.a kirjast CF(tl 73-74) nähtub, et kostja on saatnud hagejale oma reisi ajakava ja hinna ning reisipaketi kirjelduse, samuti on kiri allkirjastatud nii kostja kui tema kaaslase nimelt. 01.06.2005.a e-kirjast (tl 75-79) nähtub, et hageja on kirjutanud aadressile „C ”: „Sain lõpuks hotellide kinnitused, arve on 22’600.- + 22’600= 45’200 EEK. R saab arve esitada kliendiga kohtumise kulude eest. Kas see sobib?” „Claes” on seejuures ilmselgelt hageja juhatuse liikme CFe-posti lühiaadress. Vaidlust ei ole selles, et CF oli hageja tegevjuht ja kostjal puudus endal õigus pangaülekandeid teha. Nimetatud kirjad koosmõjus muudavad usutavaks kostja vastuväited hagile, et reisist oli juhatuse liige CF teadlik, see oli mõeldud kostjale preemiaks ja reisibüroolt võeti arvele viide „Seminar Tallinnas 16-18.06.2005.a” teadlikult maksude vältimiseks. Kuivõrd hageja oli oma juhatuse liikme C.F kaudu sellist premeerimise viisi aktsepteerinud, ei ole kostja oma kohustusi rikkunud ja hageja ei saa esitada kahju hüvitamise nõuet õiguskaitsevahendina (VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 3). Töölepinguga (tl 69-72) loeb kohus tõendatuks, et kostja garanteeritud põhipalk oli lepingu kohaselt 15’000.- krooni ja sõltuvalt töötulemustest võis hageja maksta kostjale lisatasu, mis on määratletud kirjalikus palgakokkuleppes või teiste tööandja sisedokumentidega. Vaidlust ei ole selles, et kostja põhipalk oli 18’000.- krooni ja sisedokumente edastati pooltevahelise praktika kohaselt e-kirjavahetuses. E-kirjavahetusega (tl 13-15) loeb kohus tõendatuks, et hageja juhatuse liige CF pöördus 15.06.2007.a kostja poole muuhulgas järgmiselt „/.../Kuna ületame riigipiire, pakume kõikjal ka ühesugust preemiat. Meie pakkumine on selline. Sinu põhipalk: 18 000 krooni bruto. Preemiad arvestatakse kogu IP kontserni /.../ kasumi põhjal. Sinust saab IP AB juhatuse ametlik liige (emaettevõte)./.../. „ Nimetatud pakkumise peale on kostja vastanud, et pakkumine

pole halb, kuid preemia võiks tõsta 3%-ni kasumist, sest tema põhipalk on sama suur kui Neiseri mööblitegijal. Nimetatud kirjavahetusest tuleneb hagejale küll juhatuse ametliku liikme koha pakkumine emaettevõttes, kuid ei tulene, et pakkumine tehti hagejale juhatuse liikme tasu maksmiseks. 15.06.2007.a e-kirjas nimetatakse kostjale makstavat summat „preemiaks” ja mitte juhatuse liikme tasuks või muuks tasuks. Kuivõrd jutt on kostja brutopalgast ja vaidlust ei ole selles, et kostjale ei makstud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu, ei ole hageja tõlgendus kirjale kooskõlas sellega nagu sarnane mõistlik inimene seda samadel asjaoludel mõistma pidi (VÕS § 29 lg 4). Seega pole kostja hageja arvel rikastunud ja hageja nõue alusetult saadu 16’200.- kr tagasinõudmiseks tuleb jätta rahuldamata (VÕS § 1028 lg 1). Isegi kui käsitleda 16’200.- krooni maksmist eelboonusena, millega kohus ei nõustu, siis märgib kohus järgmist. Kui CF soovis teha pakkumise IP AB nimel, ei ole hageja IP Eesti käesolevas menetluses kohane hageja, kuna siis maksti ka eelboonus eelmainitud äriühingu nimel ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.