Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
11. mai 2009.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-70104
Tsiviilasi
SOÜ hagi OÜH, R M `e ja U M `e vastu 285 626.68 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
149 937.03 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja SOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);
esindajad
Hageja seaduslik esindaja V Vetevool; Hageja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Enno
Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja I OÜH(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja I seaduslik esindaja R M ; Kostja II R M (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja III UM (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2009.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja V Vetevool Hageja lepinguline esindaja E Heringson Kostja I seaduslik esindaja R M Kostja II R M Kostja III UM
põhivõlg 135 689.54 krooni ja viivis 135 689.65 krooni ja UM `elt solidaarselt võlgnevusest 100 000 krooni SOÜ kasuks. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud 90 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.05.2009.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud SOÜ esitas 24.10.2008 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis 28.11.2008 määrusega anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. SOÜ (hageja) esitas 29.12.2008 Harju Maakohtule hagi OÜH (kostja I), R M `e (kostja II) ja UM `e (kostja III) vastu 285 626.68 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 30.05.2007 hageja kui müüja ja kostja I kui ostja vahel püsikliendi ostu-müügileping nr S-30050701 (leping), mille punkti 2.3. kohaselt kohustus hageja hankima, vahendama ja müüma ostjale ehitusmaterjale, tooteid, -kaupu ja muid materiaalseid ressursse ning osutama kokkulepitud teenuseid, kostja aga kohustus kauba eest tasuma lepingus ning selle juurde kuuluvates lisades toodud viisil ja korras. Lepingu sõlmimisel esindas ostjat juhatuse liige R M . Samal kuupäeval sõlmiti lepingule lisanduvalt hageja ja kostja II vahel käendusleping nr K30050701, mille punkti 2. kohaselt kohustus R M kostja I kohustusi käendama 100 000 krooni ulatuses. Lisaks sõlmiti 30.05.2007 hageja ja kostja III vahel käendusleping nr K30050702, mille punkti 2. kohaselt kohustus samuti 100 000 krooni ulatuses käendama OÜH kohustusi kostja III. 05.03.2008 sõlmitud käenduslepinguga nr K05030802 suurendati kostja II vastutuse rahalist maksimumsummat 300 000 kroonini. Kostjad ei ole kohaselt täitnud hageja poolt esitatud arvete tasumise kohustust alates 08.11.2007, st ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega tasunud ettenähtud ajal ja ettenähtud summades saadud kauba eest. Kostja I tasus viivitusega või jättis tasumata alljärgnevad arved: A-07104469, A-07104600, A-07114660, A-07115065, A-07114761 ja A07114986, kokku summas 155 694.46 krooni. Lepingu punkti 7.7 kohaselt kui ostja on viivitanud arvete/arve tasumisega arvates maksetähtaja saabumisest kolmel korral enam kui 10 päeva või kahel korral enam kui 15 päeva või ühel korral enam kui 20 päeva, on müüjal muuhulgas õigus nõuda ostjalt ja ostjal kohustus tasuda leppetrahvi 25 % tähtaegselt tasumata arvete summast. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel sõlmisid 13.03.2008 hageja, kostja I ja kostja II võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr VÕ-05030801, mille punkti 1 kohaselt kinnitasid kõik
osapooled, et kostjal I on 13.03.2008 seisuga hageja ees lepingust tulenevalt võlgnevus summas 291 384.11 krooni. Sõlmitud võlgnevuse kustutamise kokkuleppe näitab üheselt, et kostja I ja kostja II tunnistasid lepingu ja käenduslepingute sõlmimist ja nendega seotust ning nõustusid täies ulatuses hageja põhivõlgnevuse, viivise ja leppetrahvi nõuetega kostja I ees. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe punkti 2 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale märgitud võlgnevusest osa, summa 178 000 krooni, hiljemalt 30.04.2008, millele järgnevalt ei omaks pooled punkti 3 kohaselt üksteise suhtes nõudeid või pretensioone, mis tuleksid punktis 1 nimetatud summast. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja I ega kostja II täitnud endale kõnealuse võlgnevuse tasumise kokkuleppega võetud kohustusi. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja I tasuma summa 178 000 krooni 30.04.2008, kuid kostja I tasus summa 155 694.46 krooni 02.05.2008. Kuna kostja I rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, siis sellest tulenevalt kohaldus alates 01.05.2008 võlgnevuse tasumise kokkuleppe punkt 4, mille kohaselt kostjal I tekkis taas kohustus tasuda koguvõlgnevus summas 291 384.11 krooni, mitte enam 178 000 krooni. Kuna kostja I tasus koguvõlast 291 384.11 krooni vaid 155 694.46 krooni, siis jäi alates 02.05.2008 kostja I põhivõlaks 135 689.65 krooni. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe punktist 4 tuleneb, et juhul, kui kostja I ei täita võlgnevuse kustutamise kokkuleppest tulenevaid kohustusi, siis lisanduvad hageja nõudele intressid 1.5 % kuus, kusjuures arvestust alustatakse võlgnevuse tekkimise kuupäevast. Võlgnevuse tekkimise kuupäevaks tuleb pooltevahelisest kokkuleppest nähtuvalt lugeda 01.05.2008. Kuna hageja nõue on summas 135 689.65 ning 01.05.2008 kuni 23.12.2008 on kokku 7 kalendrikuud, siis kogunenud intresse on summas 14 247.38 krooni. Hageja ja kostja I vahel on viivise määras kokku lepitud võlgnevuse kustutamise kokkuleppe punktis 6, mille kohaselt kui kostja I ei täida kokkuleppe punktist 2 tulenevat kohustust, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal I kohustus tasuda tasumata võlgnevuse summalt viivist 0.5 % päevas. Seisuga 23.12.2008 on viivise suuruseks kokku 158 178.47 krooni. Märgitud summa ületab juba põhivõla, millest tulenevalt nõuab hageja viiviseid hagi esitamisel proportsioonis põhivõlaga, so summas 135 689.65 krooni. Kuivõrd konstitutiivse võlatunnistuse puhul jäävad paralleelselt kehtima nii tunnustatud kohustus kui võlatunnistusest tulenev kohustus ja antud juhul tulenevad kõik nõuded (va intressinõue) otseselt hageja ning kostja I vahel sõlmitud krediidilepingust, siis on selge, et jätkuvalt eksisteerib ka kostjate II ja III käenduskohustus. Vastavaid nõudeid käendab kostja II 300 000 krooni ja kostja III 100 000 krooni ulatuses. Hageja palub kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus summas 135 689.65 krooni, intressid summas 14 247.38 krooni ja viivis summas 135 689.65 krooni, kokku summa 285 626.68 krooni, kusjuures 271 379.30 krooni mõista nimetatud summast solidaarselt välja kostjalt II ja 100 000 krooni kostjalt III, samuti palub hageja kostjalt I hageja kasuks välja mõista viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 24.12.2008 0.5 % päevas võlgnetavalt põhisummalt (135 689.65 krooni) kuni nõuete täieliku rahuldamiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostja I on teatanud hagejale, et kokkuleppes märgitud summa tasutakse 02.05.2008. Leppetrahvi kostja I tasuda ei suutnud. Kostjale I ei ole vastuvõetav hageja nõue summas 135 689.65 krooni praegusel majanduslikult raskel ajal. Kostja I viitab ehitusvaldkonna halvale turusituatsioonile. Kostja I on nõus tasuma 22 305.54 krooni. Kostja II ei vaidle vastu 13.03.2008 pretensioonis märgitud summadele. Kostja I ja kostja II vaidleb vastu juurdearvestatud viivisele. Kostjad on nõus tasuma leppetrahvi ja viivist kuni 02.05.2008. Kostjad vaidlevad vastu viivise väljamõistmisele kuni nõude tasumiseni.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja ja kostja I vahel on 30.05.2007 sõlmitud püsikliendi ostu-müügileping nr S30050701 (t lk 27-30); 2) Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käenduslepingud, millest tulenevalt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 300 000 krooni (t lk 33-36); 3) Hageja ja kostja III vahel on sõlmitud käendusleping, millest tulenevalt käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 100 000 krooni (t lk 31-32); 4) Kostja I jäi hageja poolt esitatud arvete tasumisega viivitusse ning seisuga 13.03.2008 oli võlgnevus 285 156.33 krooni, millest põhivõlg 155 694.46 krooni, viivis 90 538.25 krooni ja leppetrahv 38 923.62 krooni (t lk 44, kostjate omaksvõtt t lk 70); 5) 13.03.2008 sõlmis hageja ja kostja I ja kostja II võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr VÕ-05030802. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe punkti 2 kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale märgitud võlgnevusest, so 291 384.11 krooni, summa 178 000 krooni, hiljemalt 30.04.2008, millele järgnevalt ei omaks pooled punkti 3 kohaselt üksteise suhtes nõudeid või pretensioone, mis tuleksid punktis 1 nimetatud summast; 6) Kostja I tasus 155 694.46 krooni 02.05.2008. Kohtu hinnangul on 13.03.2008 kokkuleppe näol tegemist kompromissilepinguga, mis sisaldab endas deklaratiivset võlatunnistust. Kompromissilepinguks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 esimese lause järgi leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt on kostjal I tulenevalt hagejaga 30.05.2007 sõlmitud püsikliendi ostumüügilepingust nr S-30050701 võlgnevus, mis seisuga 13.03.2008 on 291 384.11 krooni. Seega puudub vaidlus, et kompromissilepinguga reguleeriti hageja ja kostja I vahel 30.05.2007 püsikliendi ostu-müügilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Kohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud, et 13.03.2008 kokkuleppe punktis 2 kokku lepitud 178 000 krooni tasumise kuupäeva muudeti. Kuna kostja I tunnistab, et ta tasus 02.05.2008 155 694.46 krooni, siis ei saa olla vaidlust selles, et kostja I ei täitnud kohustust kokkuleppe punktis 2 nimetatud viisil (kostja I rikkus tasumise tähtaega ning tasus kokkulepitust väiksema summa). Seega ei saabunud kokkuleppe punktis 3 nimetatud tingimust, mille kohaselt ei oleks pärast seda pooltel üksteise suhtes nõudeid või pretensioone, mis tuleneksid kokkuleppe punktis 1 nimetatud summast. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohtu hinnangul on kokkuleppes võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Vaidlusaluse kokkuleppega reguleeriti poolte seniseid kohustusi, sisaldades endas viiteid kohustuse suurusele ning kohustuse tekkimise aluseks olnud lepingule. Samuti on kokkulepe ostumüügilepingu lisa. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostjal I on 13.03.2008 kokkuleppes märgitud summast hagejale tasumata 135 689.65 kooni. Kostja I ei ole tõendanud selles ulatuses võlgnevuse puudumist. Kohtu hinnangul on nimetatud summa 13.03.2008 kokkuleppe sõlmimisel muutunud põhivõlgnevuseks, millelt on hagejal õigus
arvestada kokkulepitud ulatuses viivist. Kokkuleppe punktis 4 on pooled kokku leppinud, et võlgnevuselt arvutatakse 1.5 % intressi kuus. Samuti on pooled kokkuleppe punktis 6 kokku leppinud, et tasumata võlgnevuselt tuleb tasuda viivist 0.5 % päevas. Kuna lepingu punktis 4 pole märgitud nõude sissenõutavaks muutumise aega, siis kohtu hinnangul tuleb nii punktis 4 kui ka punktis 6 märgitud sanktsioone käsitleda viivisena. Samuti pole kumbki pooltest tuginenud asjaolule, et kokkuleppe punkti 4 näol oleks tegemist poolte tahtega tunnustada võlgnevust laenuna. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on tasumata jätmisel viivise määraks (lepingu punktid 4 ja 6) 0.55 % päevas ning seisuga 23.12.2008 on sissenõutavaks muutunud viivis (13 772.47+158 178.47) 171 950.94 krooni. Kostjad on vastu vaielnud viivisele (t lk 71). Kohtu hinnangul saab nimetatud vastuväidet arvesse võttes vähendada viivist kuni põhinõude suuruseni. Ka hagiavalduses on hageja ise märkinud, et nõuab viiviseid proportsioonis põhivõlaga. Kuna hageja taotleb TsMS § 367 kohaldamist ja kostjad on esitanud ka selles osas vastuväite, siis tulnuks hagejal põhivõlast suuremat viivisenõuet, mis tuleneb TsMS § 367 kohaldamisest, põhjendada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjalt I tuleb välja mõista põhivõlg 135 689.65 krooni ja viivis 135 689.65 krooni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II ja kostja III vahel on sõlmitud käenduslepingud. 13.03.2008 kokkuleppe punktis 7 kinnitavad pooled, et selle sõlmimise järel jäävad jõusse ka poolte vahel sõlmitud käenduslepingud. Kokkuleppe on allkirjastanud nii kostja I seaduslik esindaja kui ka kostja II isiklikult. Kohtu hinnangul on tõendatud käenduslepingutega, et kostja II vastutab 13.03.2008 kokkuleppes märgitud kohustuse täitmata jätmise eest solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse maksimumsummaks on 300 000 krooni. Kuna kokkulepet ei ole allkirjastanud kostja III, siis tulenevalt VÕS § 145 lg 4 ei vastuta kostja III kokkuleppes võetud kohustuse rikkumise korral kostjaga I solidaarselt. Tulenevalt VÕS § 145 lg 4 ei laienda tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist käendaja kohustust. Kuna 13.03.2008 kokkuleppega ei ole loodud uut kohustust, siis kostja III vastutus sõltub sellest, kui suur on kostja I esialgne kohustus hageja ees. Hageja ja kostja III vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt tagatakse käenduslepinguga ühelt poolt hageja ja teiselt poolt kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevate kõikide kostja I kohustuste tähtaegset, nõuetekohast ja täielikku täitmist. Kuna puudub vaidlus, et seisuga 13.03.2008 oli kostja I võlgnevus hageja ees 285 156.33 krooni, siis pärast 02.05.2008 osalist võla tasumist jäi võlgnevuse suuruseks 129 461.87 krooni. Sellest tulenevalt kuulub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt väljamõistmisele 271 379.30 krooni ning kostjalt III solidaarselt võlgnevusest 100 000 krooni hageja kasuks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata 10% ulatuses, siis hageja menetluskulud jäävad 90% ulatuses solidaarselt
kostjate kanda ning kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.