hageja IT (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Majaka 26, 11412 Tallinn) kostja IK (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Oksana Smirnova (Consult Õigusbüroo, Punane 18 kab 402, 13619 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
26.03.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja IT Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Liiva Kostja IK Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata IT hagi IK vastu 38 395,94 krooni saamiseks
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses (100%) välja IT IK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, menetluskäik
1.26.09.2005 sõlmisid pooled käsirahalepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale müüma korteri asukohaga Xxx, Tallinn 998 000 krooni eest (tl 16-19).
2.26.03.2009 toimunud istungil loobus hageja viivise 1673,38 krooni nõudest, mille kinnitas allkirjaga 26.03.2009 kohtuistungi protokollis (tl 68, 69). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub pärast viivise nõude loobumist kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 38 395,94 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 14 lg 2 ja 3, 15, § 33 lg 2, § 113 lg 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, AÕS § 119 lg 1.
4.Korteri ostmiseks pidi hageja võtma laenu, kuid pangad keeldusid hagejale laenu andmast enne kuni oli lõpetamata kapitalirendileping . Kapitalirendilepingu maksegraafiku kohaselt tuli hagejal tasuda kokku 488 128,80 krooni, millest intress moodustas 50 753,05 krooni (60 x 5635,48) (tl 1215). Hageja abikaasa tasus AS-le SEB Ühisliising graafiku alusel kokku 163 428,92 krooni (29 x 5635,48), kuigi maksjaks oli hageja abikaasa, oli laen abikaasade ühisvara. Tasumata jäi veel graafikujärgselt 174 699,88 krooni (488 128,80 – 163 428,92). Perioodi mai 2003 – september 2005 tasusid hageja ja hageja abikaasa intresse 36 056,39 krooni. Kui lepingut ei oleks lõpetatud oleks tulnud AS-le SEB Ühisliising tasuda intresse veel 14 370,73 krooni (50 753,05-36 056,39). Hageja sõlmis 26.09.2005 laenulepingu 190 000 krooni saamiseks AP, et maksta ära kapitalirendilepingu jääk, mis oli eeltingimuseks pangalaenu saamiseks (tl 20-21). Saadud laenust pidi 30 000 minema käsiraha maksmiseks kostjale ja 160 000 kapitalirendilepingu lõpetamiseks. 27.09.2005 esitas AS SEB Ühisliising hagejale ja hageja abikaasale arve 157 742,24 krooni tasumiseks, milline tasuti saadud laenust ja kapitalirendilepingu lõpetamisele kirjutati alla 29.09.2005.
5.Peale kapitalirendilepingu lõpetamist oli kostjal võimalik saada Hansapangast laenu tingimusel, et ostetava korteri peale seatakse hüpoteek, seega lasi hageja hinnata korteri asukohaga Xxx, Tallinn, millise teenus läks maksma 2100 krooni (tl 23-24). Laenuleping kirjutati alla 07.10.2005 (tl 25-31) ja notariaalseks tehinguks määrati aeg 14.10.2005 (tl 35). 12.10.2005 saatis kostja hagejale avalduse käsirahalepingu lõpetamise kohta lubadusega tagastada 30 000 krooni (tl 32). Kostja tagastas käsiraha hagejale kuu aega hiljem 30.10.2005.
6.Hageja tahteks oli käsirahalepingut sõlmides broneerida ostetav korter, kuni omandi üleandmiseni, tagamaks, et müüja müügiobjekti selle aja jooksul kolmandatele isikutele ei müüks. Kuivõrd hageja on õigusteadmisteta isik, ei teadnud hageja siis, et sõlmitud käsirahaleping on tühine. Hageja käsitles käsirahalepingut pooltevahelise võlaõigusliku lepinguna ja hageja arusaama kohaselt pidi notari juures sõlmitama ainult asjaõigusleping. Hageja leiab, et kuigi käsirahaleping on tühine oli poolte tahe suunatud siiski tulevase müügilepingu sõlmimisele ning seega tuleb käsirahalepingut hinnata kui pooltevaheliste lepingueelsete läbirääkimistena ja kuivõrd maaklerleping oli sõlmitud kostja poolt ning 26.09.2005 käsirahaleping oli sõlmitud kinnisvaramaakleri poolt ettevalmistatud blanketile, siis tuleb eeldada et käsirahalepingu sõlmimise ettevalmistamine oli pandud kostja ülesandeks ja järelikult pidi kostja teavitama hagejat käsirahalepingu vorminõuete puudustest, seega peab kostja ka vastutama kahju hüvitamise sätete alusel.
7.Kui kostja oleks õigeaegset täitnud oma informeerimiskohustust, siis ei oleks hageja pidanud sõlmima laenulepingut AP, selleks, et lõpetada kapitalirendileping, hagejale ebasoodsatel tingimustel. Kui hageja ei oleks kapitalirendilepingut lõpetanud oleks hageja pidanud maksma AS-le SEB Ühisliising veel intresse 14 370,73 krooni, selle asemel pidi hageja, aga maksma AP intresse 50 666,67 krooni, millise vahe 36 295,94 krooni (50 666,67 – 14 370,73) on käsitletav kahjuna. Samuti kui ei oleks sõlmitud laenulepingut Hansapangaga, siis ei oleks pidanud hageja tellima kinnisvarahinnangut, mis läks maksma 2100 krooni. Kokku kahju 38 395,94 krooni.
8.Viimase kulutuse seoses kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaoluga tegi hageja oktoobris 2006, maksis tagasi AP intressid. Seega tuleb kulutuste tegemise päevaks lugeda 15.10.2006, millisest kuupäevast alates võib hageja nõuda kostjalt seaduslikku viivist. Seadusliku viivise määraks
2-07-10839/34 oli kuni 31.12.2005 9,75% aastas ja perioodil 01.01.2007-30.06.2007 10,5% aastas. Perioodil 156.10.2006-31.12.2006 so 77 päeva jooksul kogunes seaduslikku viivist 789,75 krooni ja perioodil 01.01.2007-21.03.2007 so 80 päeva jooksul 883,63 krooni, kokku 1673,38 krooni.
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et võlasuhe võib tekkida ka muust seadusest tulenevast alusest ehk ka lepingueelsetest läbirääkimistest. Hageja arvates võib lepingueelseid läbirääkimisi lõpetada üksnes selliselt, et pooled ei jõua tingimustes kokkuleppele. Käesoleval juhul ei olnud lepingu sõlmimisest keeldumise aluseks kokkuleppele mittejõudmine. Käsirahalepingu sõlmimine tõendab, et pooled said kõiges kokkuleppele, kuid kostja keeldus lepingu sõlmimisest, seega tuleb eeldada, et kostja pidas läbirääkimisi pahauskselt. Hageja aga oli jõudnud teha olulisi kulutusi ja sõlminud lepinguid kolmandate isikutega, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata.
11.Kostja tunnistab, et pooled sõlmisid 26.09.2005 käsirahalepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale müüma korteri asukohaga XXX, Tallinn hiljemalt 30.10.2005. Käsirahalepingu järgi sai kostja hagejalt käsiraha 30 000 krooni. 12.10.2005 saatis kostja hagejale kirjaliku teate, et soovib käsirahalepingut lõpetada ja tagastada saadud 30 000 krooni käsiraha kas sularahas või panga ülekandega. Hageja keeldus kostjaga kohtumast, mistõttu edastas kostja hagejale teate postiga. Kuna saadud 30 000 krooni varastati kostjalt ei saanud kostja pangaülekannet koheselt teostada ja teostas selle hiljem ehk 31.10.2005. Kohtuistungil kostja selgitas, et hageja ei saatnud talle sõlmitava lepingu projekti, mistõttu kaotas ta usalduse.
12.Kostja leiab, et kuna käsirahalepingu näol oli tegemist tühise lepinguga algusest peale, siis ei ole pooltel tekkinud ka mingeid õigus ega kohustus ja poolte vahel ei ole kehtivaid võlasuhteid. Seega ei ole kostja kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama.
13.Hageja poolt tehtud kulutused olid laenu saamiseks ja korteri ostmiseks kohustuslikuks tingimuseks, mis oleks kehtinud ka iga teise isiku puhul. Hageja oli teadlik, et kinnisvara soetamiseks, peab hageja kustutama kapitalirendilepingust tulenevad kohustused. Kostja on ka seisukohal, et hageja oli teadlik, et pooltevaheline leping on tühine. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus, kuulanud ära poolte ja poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Vaidlust ei ole, et poolte vahel sõlmiti 26.09.2005 käsirahalepingu, mille kohaselt hageja maksis kostjale 30 000 krooni ja kostja kohustus hagejale müüma korteri asukohaga Xxx, Tallinn 998 000 krooni eest (tl 16-19). Lepingu kohaselt pidi notariaalne leping sõlmitama hiljemalt 30.10.2005. Lepingule on alla kirjutanud pooled ja kostja abikaasa. Hageja kohtuistungil selgitas, et allkirjastamine toimus samal ajal st kõik allakirjutajad olid kohal samal ajal. Seega pooltel oli võimalus vahetult suhelda sh hagejal selgitada kostjale probleeme laenusaamisel. Vaidlust ei ole, et 12.10.2005 saatis kostja hagejale avalduse käsirahalepingu lõpetamise kohta lubadusega tagastada 30 000 krooni (tl 32). Kostja tagastas käsiraha 31.10.2005. Kohtuistungil poolte selgituse kohaselt kostja soovis hagejaga kokku saada varem, et tagastada käsiraha, kuid hageja keeldus kokkusaamast põhjusel äkki kostja pärast ütleb, et hageja ei ole raha saanud. Hageja eeltoodu selgitus jäi kohtule arusaamatuks.
2-07-10839/34
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandamise tehing olema tõestatud notariaalselt, siis peab VÕS § 33 lg 2 järgi ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Seega on kõnealune leping sõltumata pealkirjast „käsirahaleping” kui eelleping kinnistu ostu-müügitehingu tegemiseks vorminõude järgimata jätmise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine ning sellest ei tekkinud pooltele kohustusi. Kuna leping on tühine, siis ei oma tähtsust ka lepingu lõpetamine ja selle lõpetamise asjaolud.
18.VÕS § 15 lg 1 sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustatud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 15 reguleerib juhtumeid, kus poolte läbirääkimised on lõppenud ja pooled on lepingu sõlminud, kuid leping on tühine. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli hageja lepingule esitatavast vorminõudest teadlik, hageja eitab seda. Hageja väitel on hageja õigusteadmisteta isik, ega teadnud käsirahalepingu sõlmimisel, et sõlmitud käsirahaleping on tühine. Kohus on seisukohal, et seaduse mittetundmine ei ole aluseks kahju hüvitamiseks. Hageja sõlmis vabatahtlikult kostjaga käsirahalepingu, hagejal oli võimalus seaduse mittetundmisel pöörduda õigusteadmistega isiku poole enne lepingu sõlmimist. Samuti ei saa eeldada, et kostja kui füüsiline isik pidi teadma lepingu tühisusest ning teavitama hagejat lepingu vorminõuete puudusest. Hilisem teadasaamine, et leping on tühine, ei tee kostjast õigusteadmistega isikut. Lepingust ei nähtu, et tehingut vahendas maakler. Samas kostja ei eita, et üks maakler teda abistas, kuid käsirahalepingu koostas hageja maakler (tl 68). Kohtul ei õnnestunud tuvastada, kumb pool esitas käsirahalepingu. Samas leiab kohus, et see käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kuna pooled ise on lepingule alla kirjutanud. Seega pooled pidid olema teadlikud lepingu sisust. Lepingus puudub märge, kelle kohustuseks jäi lepingu ettevalmistamine. Kostja väidetel tema lepingut ette ei valmistanud ning vahetult enne notari aja määramist, mida tehti korduvalt hageja poolt, soovis kostja lepingu projektiga tutvuda, kuid hageja talle seda ei esitanud. Hageja sellele väitele omapoolseid selgitusi kohtuistungil ei esitanud. Kohus leiab, et kuna kostja ei olnud isikuks, kes võttis endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimise, siis oli ta õigustatud saama enne notari juurde minekut lepinguga tutvuda. Kuna kostjale lepingut ei esitatud ja notari aeg korduvalt lükati edasi, siis on vabandatav lepingu ülesütlemine. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal puudub kohustus kahju hüvitada.
19.Seoses käsirahalepingu lõpetamisega tekkis hagejal väidetavalt kahju. Hagejale tekkis kahju asjaoluga, et kui hageja ei oleks kapitalirendilepingut lõpetanud oleks hageja pidanud maksma AS-le SEB Ühisliising veel intresse 14 370,73 krooni, selle asemel pidi hageja, aga maksma AP’ile intresse 50 666,67 krooni, millise vahe 36 295,94 krooni (50 666,67 – 14 370,73) on käsitletav kahjuna. Samuti kui ei oleks sõlmitud laenulepingut Hansapangaga, siis ei oleks pidanud hageja tellima kinnisvarahinnangut, mis läks maksma 2100 krooni. Kokku kahju 38 395,94 krooni. Hageja ei teavitanud kostjat enne hagi esitamist, et kostja oleks hagejale kahju põhjustanud, mistõttu sai kostja esitatud nõudest teada alles hagi kättesaamisel so.1,5 aastat hiljem ei saa VÕS § 7 sätte kohaselt lugeda mõistlikuks.
20.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja väide, et leping sõlmiti pahauskselt, kuna kostja soovis saada käsiraha 30 000 krooni kasutada on paljasõnaline väide. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 15.01.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06 märkinud, et: „Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt võib käsitada näiteks olukorda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku tahet ei läbirääkimiste pidamiseks ega lepingu
2-07-10839/34 sõlmimiseks ning läbirääkimisi peetakse eesmärgil, mis pole kooskõlas hea usu põhimõttega (näiteks on läbirääkimiste pidamise eesmärgiks saada teada olulisi andmeid teise poole tootmistegevuse või klientide kohta või takistada teist poolt lepingu sõlmimisel oma konkurendiga vms). Läbirääkimiste katkestamisena pahauskselt võib käsitada näiteks sellist käitumist, kus pool on esitanud teisele poolele valeandmeid lepingu sõlmimisega seonduvate asjaolude kohta ning teise poole pahausksest käitumisest teada saanud pool juhib rikkuja tähelepanu lepingu korrigeerimise vajadusele, mille peale rikkuja lõpetab pooltevahelised läbirääkimised, tuginedes iseenda rikkumisele.“ Antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks pidanud läbirääkimisi pahauskselt. Kostja sõlmis käsirahalepingu samuti eesmärgiga müüa hagejale korter asukohaga XXX, Tallinn, kuid kostjast mitte olenevatel põhjustel oli kostja sunnitud käsirahalepingu lõpetama ja tagastas hagejale hageja poolt tasutud käsiraha summas 30 000 krooni. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et oktoobris 2005 teavitati kostjat korduvalt notari juures tehingu vormistamisest, kuid hageja poolt ei saanud notari juurde minek võimalikuks, kuna ei olnud saadud veel laenu. Seega ei saa kostja käitumist pidada pahauskseks. Kostja mõistliku inimesena ei pidanud ette nägema olukorda, et hageja soovides korterit osta ei oma selleks raha. Hageja ei teavitanud kostjat, et ta võttis juba käsiraha maksmiseks laenu ja et tal on laenu saamisel probleemid, kuna tal on kapitalirendilepingust tulenevad kohustused. Hageja selgitustest ilmnes, et ta ei teavitanud kostjat sellest isiklikult. Laenusaamise probleemidest teavitas hageja sõnul maaklerit. Kostja selgituste kohaselt ei olnud ta teadlik. Hageja keerulised rahalised suhted ei ole tingitud kostja käitumisest, vaid hageja enda käitumisest. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja ei tagastanud eraisikult võetud laenu pärast käsiraha lepingu ülesütlemist vaid aasta hiljem. Eeltoodu käitumine on hageja valik, mille eest ei saa kostjat vastutama panna. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et temale tekkinud kahju on põhjustatud kostja käitumisest ja tagajärg on põhjuslikus seoses lepingu ülesütlemisega. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.