Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-64674
Tsiviilasi
AS M(registrikood XXX asukoht XXX) hagi OÜ W(registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 935 540 krooni ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagi hind
935 540 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
31. märts 2009.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat T Laanemaa Kostja lepinguline esindaja M Sorga
isikud
esitas hageja kostjale teate, et kavatseb lepingust taganeda, kuna oli ilmne, et kostja ei täida lepingulisi kohustusi – ehitusega ei oldud veel alustatud. 27.06.2008 teatas kostja, et lepingu rikkumine oli vabandatav, kuna kohustusi ei saanud täita Rae valla tõttu, kes ei väljastanud ehitusluba. Hageja ei pea seda vabandatavaks. Kostja pidi vabandatavusest teatama, vabandatavus ei oma antud juhul üldse tähendust. Hageja leiab, et lepingust taganeda võib ka enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Hageja ei pidanud kostjale täiendavat tähtaega andma, kuna hageja kaotas töö vastu huvi. 10.12.2007 sõlmis hageja lepingu D. K. Ltd-ga, kes kohustus hagejalt ostma kinnistuid kui hiljemalt 25.06.2008 on välja ehitatud kinnistute kommunikatsioonidega varustamine. Nimetatud isik taganes viidatud lepingust. Hageja palub kostjalt välja mõista 935 540 krooni, intress 20 295,80 krooni ja viivis 23 935,15 krooni. Alates 04.10.2008 palub hageja kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et leping kehtib. Hageja ei ole esitanud selget tahteavaldust lepingust taganemiseks ega andnud mõistlikku tähtaega lepingu täitmiseks. Hageja pidi kostjale tasuma 3 742 160 krooni 10 päeva pärast ehitusloa saamist, kostjal polnud kohustust enne seda lepingut täita. Ehitusluba väljastati 08.07.2008. Kostja leiab, et rikkumine on vabandatav: tegemist on vääramatu jõuga, Rae Vallavalitsus nõudis kostjalt üllatuslikult täiendavat projekti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 21.12.2007 liitumislepingu , mille kohaselt kohustus kostja välja ehitama ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni koos seadmete ja ehitistega ning looma 42 kinnistule liitumispunktis võimaluse veega varustamiseks ühisveevärgist ja kanalisatsioonist. Tööde teostamise tähtaeg oli 180 päeva lepingu sõlmimisest, s.o 18.06.2008 ja hind 9 355 400 krooni, mida tuli tasuda kolmes osas (t lk 8-13). Hageja tasus ettemaksu 935 540 krooni (t lk 14-15) ja andis üle projektdokumentatsiooni. Selle lepingu järgi ei ole kostja töid teostanud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhtena. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Poolte vahel on vaidlus, kas leping kehtib või mitte. 02.06.2008 on hageja saatnud kostjale teate liitumislepingu lõpetamise kohta, milles märgib, et lõpetab liitumislepingu kostja lepingu süülise rikkumise tõttu ja teeb ettepaneku tagastada tasutud ettemaks (t lk 16). Hageja on oma seisukohtades olnud ebajärjekindel – kirjalikes dokumentides on hageja seisukohal, et lepingust taganeti 02.06.2008 kirjaga, istungitel on hageja esindaja väitnud, et see kiri oli sooviavaldus lepingu lõpetamiseks, lepingust taganeti 11.07.2008 kirjaga (t lk 18); alternatiivselt on hageja välja pakkunud lepingust taganemise hagiavalduse esitamisega. Kuivõrd hageja on esitanud mitmeid seisukohti, siis kohus käsitleb neid alternatiivsete seisukohtadena – hageja ei ole loobunud oma väitest, et ta taganes 02.06.2008 kirjaga lepingust, mistõttu tuleb kohtul ka seda väidet analüüsida. Kostja on leidnud, et lepingust taganeda pole hagejal õigust ning samuti ei ole lepingust taganemise tahteavaldus ega selle tegemise aeg kostjale selge. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 117 „kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise,
eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.“ 02.06.2008 kirjas teatab hageja, et lõpetab liitumislepingu. Selleks ajaks ei olnud kohustus sissenõutavaks muutunud ning kohalduvad VÕS § 117 sätted. VÕS § 117 lg 2 kohaselt tuleb aga taganemisest esmalt teisele lepingupoolele teatada. Tegemist on absoluutse eeldusega, millest erandiks on vaid VÕS § 117 lg 3 sätestatud juhtum – teine pool on teatanud, et ta ei täida oma kohustusi. Seda kostja teatanud ei ole. Kui aga üks lepingupool ei ole taganemisest eelnevalt teavitanud, ei ole täidetud taganemise üks eeldus ning taganemist ei saa lugeda toimunuks. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei saanud 02.06.2008 kirjaga lepingust taganeda. Samas oli hageja soov lepingut ühepoolselt lõpetada kostjale mõistlikult arusaadav ning seda võib kohtu hinnangul vaadelda lepingust taganemise teatena VÕS § 117 lg 2 tähenduses. Kostja vastas hageja 02.06.2008 kirjale 27.06.2008 kirjaga (t lk 17), milles selgitab kohustuse täitmise venimisega seotud asjaolusid ning leiab, et rikkumine on vabandatav. 11.07.2008 kirjas hageja kostja seisukohaga ei nõustu ning jääb oma arvamuse juurde, et lepingu rikkumine oli süüline tegevus ja teatab, et pöördub võla sissenõudmiseks inkassofirmasse või kohtusse. Järgnevalt tõusetub küsimus, kas hageja taganes 11.07.2008 kirjaga lepingust. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kas hageja tahteavaldus oli piisavalt selge ja teiseks, kas hagejal oli taganemiseks õiguslik alus. 11.07.2008 kirjas ei märgi hageja otsesõnu midagi lepingust taganemise kohta, vaid jääb oma arvamuse juurde, et lepingu rikkumine oli kostja süüline tegevus ja teatab, et pöördub võla sissenõudmiseks inkassofirmasse või kohtusse. Kohus leiab, et lepingust taganemiseks piisab sellest, et lepingupoole tahe lepingut ühepoolselt lõpetada oleks teisele lepingupoolele arusaadav. VÕS § 188 lg 1 ei sätesta taganemisavaldusele vorminõudeid, samuti ei pea kirjas olema taganemise põhjus. Kohus leiab, et hageja tahe lepingut ühepoolselt lõpetada pidi kostjale olema arusaadav. Kostjale pidi olema arusaadav hageja viide oma varasemale arvamusele, s.o 02.06.2008 kirjale, sest hageja 11.07.2008 kiri oli vastus kostja 27.06.2008 kirjale, mis omakorda oli vastus hageja 02.06.2008 kirjale. 02.06.2008 kirjas on selgesõnaliselt märgitud hageja soov leping lõpetada. Seetõttu leiab kohus, et hageja tahteavaldus leping ühepoolselt lõpetada pidi kostjale arusaadav olema. Järgmisena tuleb lahendada küsimus millisel õiguslikul alusel on hageja taganenud. 11.07.2008 oli kohustuse täitmise tähtaeg juba möödunud, mistõttu oli hagejal õigus taganeda VÕS § 116 järgi, millele hageja on viidanud. Vastavalt VÕS § 116 lg 1 ja 2 p 2 lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja huvi lepingu täitmise suhtes seisnes järgnevas. Hageja sõlmis 10.12.2007 kruntide ostu-müügi eellepingu nr 3.3.97 D. K. Ltd-ga, mille kohaselt hageja müüs nimetatud isikule
krundid, mille suhtes kostja töid tegi. Ostja võttis endale kohustuse osta krundid pärast kommunikatsioonide ehitustööde aktide allakirjutamist. Kui need tingimused ei ole 25.06.2008 täidetud, kaotab leping kehtivuse (t lk 52-63). Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust tähtaegselt, muutus kehtetuks hageja leping kolmanda isikuga ning põhjendatud on seetõttu hageja väide, et ta kaotas huvi kostjaga sõlmitud lepingu suhtes. Kohus leiab, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud jättes lepingujärgsed tööd tegemata. VÕS § 116 lg 4 järgi võis hageja lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Tähendust ei oma kostja väited oma kohustuste täitmata jätmise vabandatavusest, sest hageja võis nimetatud alusel lepingust taganeda sõltumata sellest. Tähendust ei oma ka kostja väide, et tal oli õigus kohustusi mitte täita, sest hageja ei tasunud 3 742 160 krooni 10 päeva pärast ehitusloa saamist, mis väljastati 08.07.2008 (t lk 33-35), kuna selle kohustuse täitmise ajaks oli hageja lepingust juba taganenud. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja vastavaid vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja on 11.07.2008 lepingust taganenud VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 188 lg 2 ja 3 kohaselt „kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist.“ Vastavalt VÕS § 189 lg 1 „lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. /.../“ Hageja on tasunud kostjale ettemaksu 935 540 krooni. VÕS § 189 lg 1 alusel on hagejal õigus seda raha tagasi nõuda. Kohus rahuldab selle nõude. Vaatamata lepingust taganemisele jäävad kehtima lepingutingimused kõrvalnõuete kohta. Lepingu p-s 4.2 on kokku lepitud leppetrahvis 0,07% liitumistasust (9 355 400 krooni) iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% liitumistasust. Hageja soovib kostjalt VÕS § 94 järgset intressi perioodi 21.01.2008-10.07.2008 eest summas 20 295,80 krooni (arvestusega 4% aastas e 0,011% päevas) ja alates 11.07.2008-03.10.2008 viivis VÕS § 113 sätestatud määras summas 23 935,15 krooni. Hagi on esitatud kohtule 03.10.2008. Alates 04.10.2008 palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hageja arvestustele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldab hageja nõude, kuid kohaldab viivistele lepingust tulenevat piirmäära 10% liitumistasust, s.o kostja kohustub viiviseid maksma kokku mitte rohkem kui 935 540 krooni. Väljamõistetavad viivised võivad küündida seega kuni (935 540 – 23 935,15) 911 604,85 krooni. Seega rahuldab kohus hagi. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.