Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 11.05.2009.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.01.2009.a. esitas K V Harju Maakohtusse hagi T S vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 21.07.2008.a. 125 000 krooni. Kostja pidi raha tagastama hiljemalt 21.10.2008.a. Pooled leppisid kokku intressi ja viivise tasumises. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja hageja ees oma kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 125 000 krooni, intress 5% kuus põhinõudelt alates 21.10.2008.a. iga viivitatud kuu eest kuni põhinõude täitmiseni ja viivise 9,5% aastas põhinõudelt alates 21.10.2008.a. iga viivitatud kuu eest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista välja kostjalt menetluskulud. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kohus loeb dokumendid kostja T S`le kättetoimetatuks 13.03.2009.a. TsMS § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub osaliselt rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 94 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 367 ja § 396 alusel. Kohus leiab, et kuna intressi tasumise kohustus tekkis hagiavalduse kohaselt lt juhul, kui võlga ei tagastata kokkulepitud tähtajaks, on sisuliselt tegemist viivisintressiga. Kuna pooled on kokku leppinud viivisintressi s.t. viivise määras 5% kuus, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 94 ja 113 sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Kohus ei saa ühelt summalt viiviseid välja mõista mitmekordselt, seega jätab kohus hagiavalduses hageja 4 nõude rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud

ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja palub välja mõista kostjalt kokku 24 300 krooni, millest 12 500 krooni on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 11 800 krooni õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Arvestades hagi mahtu ja keerukust on põhjendatud välja mõista õigusabikulud pooles ulatuses s.t. 5900 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kokku 18 400 krooni.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.