Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad EuroAbi OÜ tegi 25.04.2008 OÜ-le Ristot-in viimase taotlusel hinnapakkumise nr 2848 „PRIA toetuste taotlusdokumentatsiooni koostamine“. Kostja volitatud esindaja Urmas Kink allkirjastas hinnapakkumise 29.04.2008. Hinnapakkumise kohaselt kohustus hageja koostama PRIA toetusmeetmete, meede 3.1. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine, nõuetele vastava taotlusdokumentatsiooni. Kostja kohustus tasuma hagejale tehtud töö eest. Hinnapakkumise punkt 3 kohaselt koosnes tasu püsitasust 30 000 krooni ja tulemustasust 5 % PRIA rahastamisotsuse toetussummast. Tasudele lisandus käibemaks 18 %. Tasude maksmisega viivitamise korral oli kostjal kohustus tasuda hagejale viivist 0,7 % päevas tasumata summalt. 29.04.2008 allkirjastasid pooled Töö üleandmise-vastuvõtmise akti nr 082848. Kostja volitatud esindaja võttis töö pretensioonideta vastu. 30.04.2008 esitas hageja kostjale arve summas 35 400 krooni maksetähtpäevaga 07.05.2008. Arve võttis vastu kostja volitatud isik. 19.05.2008 maksis kostja hagejale 15 000 krooni. Rohkem kostja kuni hagi esitamiseni hagejale tasunud ei olnud. 22.08.2008 esitas hageja kostjale arve tasumise nõude, andes tähtajaks 01.09.2008. Kostja nõudele ei vastanud ja arvet ei tasunud. 29.09.2008 esitas hageja kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, nõudes 43 794 krooni tasumist, millest 20 400 krooni oli põhivõlg ja 23 394 krooni viivis põhivõlalt. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväited ning kohus võttis hageja nõude hagina menetlusse. 10.11.2008 on PRIA avaldanud meetme 3.1. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine raames toetuse saajate otsuse, mille kohaselt kostjale määratud toetus oli 892 847 krooni. Hageja esitas 25.11.2008 kostjale tulemustasu saamiseks arve summas 52 675.20 krooni tasumise tähtajaga 7 päeva jooksul. Kostja ei ole hagejale kuni hagi esitamiseni tulemustasu maksnud. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõla 73 075.20 krooni (püsitasu 20 400 krooni + tulemustasu 52 675.20 krooni) ning viivised, mis on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, arvestusega 0,7 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Kostja hagiga nõus ei ole. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja materjalid kostjale üle andma hiljemalt 28.04.2008, tegelik üleandmine toimus 29.04.2008. Pärast dokumentide vastuvõtmist ilmnes, et hinnapakkumise aluseks oli kostjale tundmatu Jetline Service OÜ soov taotleda PRIA investeeringutoetust. Kuivõrd dokumendid oli vaja esitada PRIA-le hiljemalt 30.04.3008, siis ei olnud kostjal piisavalt aega kogu dokumendipaketiga tutvumiseks. Kõik dokumentides esinevad puudused ja lisadokumentide vajadus ilmnesid hiljem PRIA poolt tehtud kontrolli käigus. Ilmnesid mitmed olulised eksimused dokumentides: valed nimed ja isikukoodid osanike nimekirjas jne, mis kostja esindajal õnnestus kiiresti parandada. 2008.a. mais ilmnes, et ilma kohaliku omavalitsuse poolt väljaantava ehitusloata kostja taotlust ei rahuldata. Lisaks ehitusloale ilmnes, et vajalik on teha ka ehitusprojekt. Need tõid kostjale kaasa olulisi kulutusi ca

15 000 krooni ulatuses. Kostja ei ole dokumentide puudulikkuse ja uute dokumentide vajaduse tõttu käesoleva ajani PRIA-lt toetust saanud. Hagejal ei ole õigust tulemustasule. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Töö üleandmise tähtpäeva ei ole hinnapakkumises määratletud, seega ei saanud hageja olla viivituses töö üleandmisega. Töö on üle antud selle vastuvõtmiseks õigustatud isikule kostja esindaja poolt hinnapakkumise allkirjastamise päeval. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud töö üleandmist nõuda enne töö tegemise kokkuleppe, so hinnapakkumise allkirjastamist. Töö on üle antud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud töös esinenud puudusi, samuti ei ole nendest eelnevalt hagejale teatanud VÕS §-s 644 lg-s 1 sätestatud ajal ja täpsusega. Hageja ei ole andnud kostjale lubadusi, et temalt ei nõuta ehitusluba. Hinnapakkumise punktis 3 on märgitud, et hageja on informeerinud kostjat ehitusloa võimaliku vajalikkuse suhtes ning ei ole vastutav, kui ilmneb, et projekti ei võeta vastu või tehakse negatiivne otsus ehitusloa puudumise tõttu. Ehitusluba ja projekt kuulusid hinnapakkumise punkti 2 kohaselt nende dokumentide hulka, mille olemasolu pidi tagama tellija (kostja). Tulemustasu maksmise nõudeõigus tekkis hagejal vastavalt hinnapakkumise punktile 3 PRIA poolt positiivse rahastamisotsuse teadasaamisest kostja poolt. Kostja toetustaotlus on rahuldatud, raha reaalselt kättesaamine PRIA-lt ei ole hageja kontrolli all. Kostja tasus kohtumenetluse kestel hagejale 20 400 krooni, mille võrra hageja esindaja vähendas 14.04.2009 kohtuistungil põhivõla nõuet. Püsitasult nõutava viivise osas saavutati kohtuistungil esindajate vahel kokkulepe, et kostja tunnistab viivist põhivõla, so 20 400 krooni ulatuses ja hageja nõustub sellises suuruses viivise väljamõistmisega. Tulemustasu maksmise osas jäi hageja oma nõude ning kostja oma vastuväidete juurde. Hageja esindaja taotles tulemustasu maksmisega viivitamise tõttu kostjalt viivise väljamõistmist alates 02.12.2008 arvestusega 0,7 % viivitatud summalt päevas, kuid mitte rohkem kui on põhivõlg. Kostja esindaja taotles viivise määra vähendamist 0,2 %-ni päevas juhuks, kui kohus siiski tulemustasu välja mõistab. Kostja esindaja on seisukohal, et viivise määr on ebamõistlikult suur ning kohtul tuleks arvesse võtta käesolevat majanduslikku olukorda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, so kostja poolt kohtumenetluse kestel võla osalist tasumist arvestades ning hageja esindaja poolt vähendatud põhivõla nõude ulatuses ja vähendatud viivise määraga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on viivitanud poolte vahel 29.04.2008 sõlmitud Hinnapakkumise punktis 3 kokku lepitud projekti püsitasu osalise tasumisega summas 20 400 krooni ning tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist, mis võla tasumise ajaks, so 31.03.2009 ületas põhivõla suurust, kuid hageja vähendas kohtuistungil viivise nõuet põhivõla suuruseni. Kostjalt tuleb välja mõista 20 400 krooni projekti püsitasu maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 1. lause alusel: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista Hinnapakkumise punktis 3 kokkulepitud tulemustasu 5 % rahastamisotsuse toetussummast. Hinnapakkumise kohaselt pidi kostja tasuma tulemustasu hagejale peale PRIA taotluse rahuldamise otsusest teadasaamist ja EuroAbi OÜ-le teatamist EuroAbi OÜ arve alusel hiljemalt 7 päeva jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja toetusetaotlus rahuldati PRIA otsusega summas 892 847 krooni, millest hageja nõutav summa on 44 642.35 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %, kokku 52 675.20 krooni. Hageja koostas ja saatis selle summa saamiseks arve nr 226-2848 25. novembril 2008 (tl 60) ning arve tasumise kohustus oli kostjal lepingu, so Hinnapakkumise p 3 kohaselt 7 päeva jooksul. Kostjal ei ole alust keelduda hagejale tulemustasu maksmisest põhjendusega, et ta ei ole PRIA-lt toetust (terves ulatuses või osaliselt, selles osas on kostja esindaja väited vastuolulised) reaalselt kätte saanud. Pooled on Hinnapakkumises kokku leppinud tulemustasu maksmise sidumise PRIA otsuse avalikustamisega. Kohtule ei ole esitatud alust, mille kohaselt tuleks minna mööda poolte kokkuleppest ja lähtuda PRIA toetuse reaalsest laekumisest kostja kontole. Hinnapakkumise eesmärk oli Hinnapakkumise punkt 2 kohaselt aidata Tellijal (kostjal) koostada lähtuvalt PRIA toetusmeetmete nõuetele vastav taotlusdokumentatsioon. Hinnapakkumises ei ole pooled kokku leppinud lepingu eesmärgina toetuse laekumise kostja kontole. Kostja volitatud esindaja on hageja tehtud töö vastu võtnud 29.04.2008 (akt tl 55). Kostja ei ole tõendanud, et ta on avastanud hageja töös puudused ning on VÕS §-s 644 lg 3 kohaselt teatanud töö mittevastavusest lepingutingimustele. Tegemist on majandustegevuses sõlmitud lepinguga, mistõttu kostja pidi puudustest hagejale võimalikult kiiresti teatama ning neid võimalikult täpselt kirjeldama. Kostja ei ole sellist teatamist tõendanud, mistõttu ta on kaotanud õiguse tugineda vastuvõetud töö mittevastavusele lepingutingimustele. Kostja esindaja kohtus on väitnud, et puudused hageja poolt üle antud töös olid sellised, mida sai parandada ilma hagejaga ühendust võtmata ja kiiresti (kostja vastus tl 72-74). Kohus on seisukohal, et selline olukord ei ole vabanduseks teatamata jätmisele juhul, kui kostja kavatseb keelduda kogu tulemustasu maksmisest. VÕS § 644 lg 3 viimase lause kohaselt kui teatamata jätmine oli siiski vabandatav, võib kostja esitada ainult tasu vähendamise või kahjude hüvitamise nõude, seega ei saa kostja keelduda kogu tulemustasu maksmisest. Hinnapakkumises kokkulepitud tulemus on saavutatud: PRIA otsusega on kostja toetusetaotlus rahuldatud. Kostja saaks nõuda tulemustasu alandamist või kostja esindaja poolt väidetavalt dokumentide PRIA-le esitamisel tehtud paranduste kulutuste hüvitamist. Nimetatud summa ei saa aga olla märkimisväärne, sest kostja esindajal oli võimalik vajalikud parandused kohapeal ja aega viitmata sisse viia. Kostja vastuväited seoses projekti ja ehitusloa puudumisega ning nende saamiseks tehtud kulutustega ei ole asjakohased. Hinnapakkumises on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et Tellija (kostja) ülesandeks (tl 50) on organiseerida ehitamise puhul ehitusprojekt koos tehnilise spetsifikatsiooniga ning ehitusluba. Kostja esindaja väited selle kohta, et hageja teatas ehitusloa ja projekti mittevajalikkusest, on tõendamata. Kostja vastuväited seoses töö üleandmise tähtaja rikkumisega ei ole samuti asjakohased. Hinnapakkumise punktis 2 on pooled kokku leppinud, et Tellija (kostja) annab vajaliku dokumentatsiooni hageja käsutusse hiljemalt 28.04.2008. Lepingust ei nähtu ja mõistlik ei ole arvata, et hageja suudab samal päeval vormistada kõik vajalikud dokumendid PRIA-lt toetuse taotlemiseks. Nähtuvalt üleandmise-vastuvõtmise aktist andis hageja töö üle 29.04.2009, so järgmisel päeval. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

Kohus peab võimalikuks vähendada kostja poolt tasumisele kuuluvat viivise määra, sest on seisukohal, et Hinnapakkumises kokku lepitud viivise määr 0,7 % tasumata summalt päevas on ebamõistlikult suur ning ei arvesta valitsevat majanduslikku olukorda käesoleval ajal. Hageja nõue on suunatud tulemustasu saamisele, mitte tehtud töö ja otseste kulutuste hüvitamisele. Hageja võis taotluse rahuldamata jäämise korral tulemustasust ka ilma jääda. Samas on kostja pika aja jooksul täielikult keeldunud oma lepingulise kohustuse täitmisest, mistõttu viivise väljamõistmine on põhjendatud. Kohus vähendab kostjalt väljamõistetava viivise määra 0,2 %-ni päevas. Kostja pidi tasuma hageja esitatud 52 675.20 krooni suuruse arve hiljemalt 2. detsembriks 2008 Hinnapakkumise punkt 3 kohaselt, olles seega viivituses alates 03.12.2008. 14.04.2009 toimunud kohtuistungi ajaks on kostja viivitanud 52 675.20 krooni tasumisega (29+31+28+31+14) 133 päeva, viivis selle aja eest on 14 011.60 krooni. Kohtul ei ole teada, kas kostja on võla vahepeal tasunud või mitte. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja viivise alates 15. aprillist 2009 põhinõudelt 52 675.20 krooni arvestusega 0,2 % päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla ulatuses, arvestades ka kindla summana välja mõistetud viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on menetluse kestel tasunud osa põhivõlast, mistõttu TsMS § 168 lg 5 alusel kannab kostja hageja menetluskulud ka vabatahtlikult tasutud nõude eest. Kohus on seisukohal, et viivise määra vähendamine kostja taotlusel ei muutnud hageja nõuet põhjendamatuks, sest hageja lähtus lepingust ning kohus saab viivise määra vähendada ainult kohustatud isiku taotlusel, mida hageja nõude esitamisel ei pea ette nägema. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.