Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-86825 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik OÜI esitas 17.12.2008 Harju Maakohtule hagi M V`e ja JT`e vastu solidaarselt 45 980 krooni nõudes. 29.04.2009 toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks kostja JT`e suhtes. 08.05.2009 määrusega jättis kohus hageja nõude JT`e vastu läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2007 laenulepingu nr 198, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 8 000 krooni, intressiga 120 % aastas ning viivisemääraga 1 % tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 5.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda igakordselt leppetrahvi 1 000 krooni, kui kostja lepingut ei täida. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Esialgses hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 45 980 krooni, millest põhivõlg on 8 000 krooni, intressid 9 600 krooni, viivise 13 880 krooni, leppetrahvi 12 000 krooni ning nõudekulu 2 500 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2 750 krooni. 29.04.2009 kell 11:00 toimus kohtuistung. Kostja jättis istungile ilmumata. Kostjale oli 21.03.2009 kohtukutse kättetoimetatud isikliku allkirja vastu selgitusega, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist. Samuti vähendas hageja hagis esitatud nõudeid õiguslikult põhjendatud suuruseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 8 000 krooni, intress 4 800 krooni, viivis 9 600 krooni, leppetrahv 1 000 krooni ning nõudekulu 2 500 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus ei pidanud asja arutamist kirjalikus menetluses võimalikuks ja määras kohtuistungi. Hageja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on 30.11.2007 sõlmitud laenuleping nr 198. Hagis toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi raha saamisest kuni 29.05.2008 lepingu p 1.3.1

2-08-86825 alusel, leppetrahvi lepingu p 5.1 kohaselt ning nõudekulusid lepingu p 1.6.1 kohaselt. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis tulenevalt VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest on viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (0.33% päevas). Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1§ 113 lg 1, § 158, lepingu p 1.3.1; 1.5.1; 1,6,1 ja 5.1 ning TsMS § 396 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt palub kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 2 750 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1 000 krooni (hagi esitamisel kehtinud riiglõivuseaduse lisa 1 kohaselt makstav riigilõiv kuni 15 000 kroonise tsiviilasja hinna puhul). Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.