Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 3 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. 08.04.2009 esitas OÜT Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 17.04.2009 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat R Riiberg’i. Kohtumäärus edastati TOÜ lepingulisele esindajale ja ajutisele haldurile elektronposti vahendusel, viimane kinnitas määruse kättesaamist 17.04.2009 elektronkirjaga ning asus oma kohustusi täitma. 17.04.2009 esitas OÜT Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avalduse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, märkides, et on pärast pankrotiavalduse kohtule väljasaatmist leidnud uue investori OÜR, mille tulemusel saab võlausaldajate nõuded rahuldada ilma pankroti protsessita. Kohus leiab, et võlgniku taotlus avaldus tagasi võtta kuulub rahuldamisele, sest võlgniku väidetel on ta leidnud investori, mis võimaldab äriühingu tegevuse jätkamist, seega ei ole pankrotiavalduse tagasivõtmine seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb avalduse tagasivõtmine vastu võtta ja pankrotiavaldus jätta läbivaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Pankrotiavalduse tagasivõtmise avalduse saabumisel Tartu mnt kohtumajja informeeris kohus R Riiberg’i pankrotiavalduse tagasivõtmisest, kusjuures ajutine haldur teatas kohtule, et on

2-09-15553 juba alustanud ajutise halduri ülesannete täitmist. 20.04.2009 teatas R Riiberg vastuseks kohtu päringule, et tal kulus ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks enne tagasivõtmise teadet tööaega kokku 2,5 tundi. Selle aja hulka kuulub: 1) ajutise halduri toimiku ettevalmistamine; 2) tütaräriühingut puudutava informatsiooni taotlemine EVK-st ja selle analüüs; 3) maksuametist maksusaldode taotlemine; 4) päringud äriregistrile, kinnistusregistrile, väljavõtete tegemine; 5) peamise võlausaldaja ja tema kontaktisiku väljaselgitamine; 7) päringute ettevalmistamine pankadele ja muudele registritele; 8) olemasoleva informatsiooni baasilt ajutise halduri aruande koostamise alustamine. Kokku on ajutine pankrotihaldur palunud välja mõista tasu 2,5 tunni eest 1 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks teinud kulutusi 420 krooni, mis koosneb kulutustest päringule EVK-st summas 300 krooni ja äriregistri teabesüsteemist summas 120 krooni. Ajutine pankrotihaldur palub kulutustele lisada käibemaksu. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma töötunni hinnaks 1 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 3 750 krooni. Tulenevalt TsMS § 146 lg 1 p 1 tuleb ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista OÜT. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 420 krooni. Nimetatud summa koosneb EVK, äriregistri ja kinnistusregistri päringutasudest. Kohus leiab, ajutise pankrotihalduri PankrS § 22 lõikest 2 tuleneva kohustuste täitmiseks pidi ajutine pankrotihaldur tegema eelnimetatud päringud, mistõttu on põhjendatud ajutise pankrotihalduri kulutused summas 420 krooni. Tulenevalt TsMS § 146 lg 1 p 1 tuleb ajutise pankrotihalduri tehtud kulutused välja mõista OÜT. Ajutine pankrotihaldur on palunud taotletud tasule ja kulutustele lisada käibemaksu. Ajutine pankrotihaldur ei ole kohtule avaldanud, et on füüsilisest isikust ettevõtja, kes on käibemaksukohuslane. Kuna ajutine pankrotihaldur on vandeadvokaat ja on palunud tasule ja kuludele lisada käibemaksu, järeldab kohus, et ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihaldur tasu ja kulutused välja mõista advokaadibüroole. Advokatuuriseaduse § 49 lõike 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Õigusteenus on kutsetegevuse raames toimuv õigusalane nõustamine, isiku esindamine kohtus või mujal, isiku kaitsmine kohtus või kohtueelses menetluses, teisele isikule dokumendi koostamine või tõestamine, samuti tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Ajutist pankrotihaldurit saab võrrelda eksperdiga, s.o isikuga, kes arvamust andes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, kuna ajutise pankrotihalduri PankrS § 22 lg-st 2 tulenevateks kohustusteks on võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine ja hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vandeadvokaadi tegutsemine pankrotihaldurina ei ole õigusabi andmine. Seetõttu ei saa kehtiva seaduse põhjal asuda seisukohale, et advokaadist pankrotihaldur tegutseb äriühingu kaudu ja saadav tulu on tema ettevõtlustuluks. Seega tuleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused välja mõista ajutisele pankrotihaldurile isiklikult, mitte advokaadibüroole. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu

2-09-15553 tuleneb PankrS § 23 lg-st 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 3 750 kroonilt maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 1 238 krooni. Sotsiaalmaksu tasub väljamakse tegija, s.o Trucks & Trailers osaühing. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Ajutine pankrotihaldur R Riiberg on PankrS § 56 lg 1 p-s 2 nimetatud vandeadvokaat, kellele on seadusest tulenev õigus tegutseda pankrotihaldurina. Tulenevalt TuMS § 4 lg 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %. 27.04.2009 teatas võlgniku esindaja et võlgnik on nõus tasuma ajutise halduri poolt enne tagasivõtmise teadet tehtud kulutused.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.