Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

31.12.2009 OÜH esitas Harju Maakohtule hagi KOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.11.2007.a. äriruumi üürilepingu nr P50131107, millega hageja kohustus andma kostja kasutusse Tallinnas asuvas Euromekka

kaubanduskeskuses asuva üüripinna suurusega 34,16 m ja kostja maksema hagejale üüripinna eest üürilepinguga kokkulepitud tasu. 13.11.2007 allkirjastasid pooled üürilepingu lisaks oleva üleandmise-vastuvõtmise akti üüripinna kostja valdusesse andmise kohta ja kostja asus alates 13.11.2007 kaubanduspinna sihtotstarbega üüripinda kasutama. Kostja on jätnud alates 2008.a. märtsist tasumata kõik hageja poolt üürilepingu alusel esitatud arved, rikkudes üürilepingust tulenevat kohustust. Üürilepingu punkti 1.5. kohaselt on kostjal kohustus tasuda üüri kokkulepitud suuruses koos käibemaksuga jooksva kalendrikuu eest hiljemalt sama kuu 10.kuupäevaks ning olenemata sellest, kas ta sai arve üüri tasumiseks kätte või mitte. Üürilepingu punkti 2.7.1. alusel hageja osutas või vahendas kostjale hoone ja üüripinna sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke lisateenuseid, mille eest on kostja vastavalt lepingu punktile 1.6. kohustatud tasuma kõrvalkulusid koos käibemaksuga hageja esitatavate arvete alusel 5 päeva jooksul vastava arve esitamisest. Üürilepingu punkti 2.8.4. kohaselt üüritasu ja kõrvalkulude tasumise kohustust ei mõjuta, kas ja kui suures ulatuses kostja üüripinda faktiliselt kasutab. Kostjal on tasumata arvete näol hageja ees põhivõlgnevus 38 622,73 krooni. Üürilepingu punkti 2.10.3. alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale viivist 0,25 % tähtaegselt tasumata summast iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Hagiavalduse 31.12.2008 esitamise seisuga on hageja arvestanud tasumata arvete eest viiviseid kokku 23 016,06 krooni. Hageja taotleb kostjalt põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivistena välja mõista 61 638,79 krooni ning alates 01.01.2009 viivised 0,25 % põhivõlast päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mis ei ületa põhisummat. Samuti taotleb hageja jätta kostja kanda menetluskulud. Vastuseks kostja vastusele hageja teatas 01.04.2009, et ei nõustu kostja seisukohaga, et leping lõppes lepingus märgitud tähtajal 01.12.2007. Üürilepingu punktis 1.9. on trükiviga üürilepingu kehtivuse osas. Reeglina sõlmib hageja 5-aastaseid üürilepinguid ja ka kõnealune leping oli tegelikult sõlmitud tähtajaga kuni 13.11.2012.a. Ka üürilepingu olemusest tuleneb, et leping on pikaajaline, mitte sõlmitud 19 päevaks: lepingus on sätestatud üüritasu maksmine iga jooksva kuu 10.kuupäevaks, üüripinna varjatud puudusest teatamiseks ja üüripinna suuruse ja asendiga seoses pretensioonide esitamiseks nähti ette 1 kuuline tähtaeg üüripinna üleandmisest arvates, samuti nähti ette üürisumma automaatne suurenemine üks kord aastas; nähti ette, et üürileping

lõpeb lepingu täitmist takistava vääramatu jõu esinemisel rohkem kui 3 kuud ning erakorralise ülesütlemise võimalus üürnikule, kui takistused kestavad kauem kui 30 päeva. Kostja jätkas üüripinna kasutamist ka pärast 01.12.2007. Üürilepingut ei ole kohaselt üles öeldud. Isegi juhul, kui lugeda üürileping sõlmituks tähtajaga 01.12.2007, siis on üürileping muutunud tähtajatuks, kuna kostja jätkas üürnikuna üüripinna kasutamist ja kumbki pool ei avaldanud teistsugust tahet. Kostja väide, et üürileping lõpetati 30.11.2007, on paljasõnaline. 29.08.2008 sõlmisid pooled kokkuleppe üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumises perioodi eest 02.01.2008 – 01.06.2008. Kostja rikkus pooltevahelist võla tasumise maksegraafikut. Kokkuleppe punktis 1.1. kostja tunnistas hageja nõuet põhisummas 74 622,73 krooni ja viivisesummas 2 483,82 krooni, Kostja tasus osa võlgnevusest, tasumata osa on haginõudeks. Kokkuleppega on tõendatud, et võlgnik tunnistab nõuet, sh arvete osas, mis on haginõude aluseks. Pooled on viivisemäära lepingus kokku leppinud ning kostja viidatud seadusjärgne intressimäär ei kohaldu.

KOSTJA VASTUS

05.03.2009 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja väidetel sõlmisid pooled 13.11.2007 üürilepingu kehtivusega kuni 01.12.2007. Vastavalt lepingu punktile 2.11.1.1. leping lõpeb tähtaja möödumisega ning lepingu punktile 2.14.1 vastavalt lepingut saab muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seega leping oli 30.11.2007 lõpetatud ning hageja viited lepingule on ebaselged ja põhjendamata ning kõik viited lepingule on paljasõnalised. Kostja leiab samuti, et viivised on liiga suured ja vastavalt VÕS § 94 viivis ei või olla suurem kui 11,5 % aastas perioodil kuni 01.07.2008 ja peale seda 9,5 % aastas. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata

KOHTUISTUNG

16.04.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et tähtaeg lepingus on ekslikult jäänud lepingu koostamisel aluseks võetud teisest lepingust. Kostja seisukoht, et põhjalik kirjalik üürileping sõlmiti 19 päevaks ning edasi kasutas kostja üüripinda igakuuliste suuliste lepingute alusel, on pahatahtlik ja põhjendamata. Kirjalikus vastuses hagile kostja suulisi lepinguid ei maininud. Kostja kohtuistungil jäi oma vastuväidete juurde. Lisaks kostja teatas, et pärast kirjaliku üürilepingu lõppemist selles märgitud tähtajal 01.12.2007, kasutas kostja üüripinda pooltevaheliste suuliste lepingute alusel, mida pooled sõlmisid igaks kuuks eraldi. Kostja selgituste kohaselt kostja vaatas oma käibe järgi, kas soovib järgmiseks kuuks üürilepingut sõlmida. Üüripind ja üüritasu olid suulistes kokkulepetes samad, mis varasemas kirjalikus lepingus. Alates 2008 juunikuust kostja üüripinda enam ei kasuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

tegelikult peeti silmas tähtaega 01.12.2012, kuid isegi tähtaja 01.12.2007 puhul on üürileping muutunud tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel, sest kostja kasutas üüritud ruumi edasi pärast tähtaja lõppu ning kumbki pool ei avaldanud teistsugust tahet.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.