Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

1(5)

Tsiviilasi nr 2-07-28415

Hageja ja kostja panid toime kuriteo ning nad mõisteti süüdi 19.10.2004 kohtuotsusega. Kriminaalasjas 1-1017/04 tehtud otsuse kohaselt on mõlemalt kohtualuselt solidaarselt välja mõistetud menetluskulu ja kannatanu tsiviilhagi summad ja nende summade laekumine on toimunud kohtutäitur U Tärno poolt kohtuotsuse sundtäitmisega. Kriminaalasjas solidaarvastutuse alusel väljamõistetud ja täitmisele antud summa koosneb alljärgnevatest osadest: - kohtukulu teostatud ekspertiiside eest 34 570 krooni; - kannatanu VA’i kasuks tsiviilhagi katteks välja mõistetud summa 286 830.65 krooni; - täitekulud ülalnimetatud summade sundtäitmise eest 12 190 krooni, seega kokku 333 590.65 krooni. Hageja omas korteriomandit asukohaga Xxx, Tallinn. Kriminaalasjas kohtuotsus kui täitedokument oli pööratud sundtäitmisele ja hageja antud vara realiseeriti 19.09.2005 täitemenetluse käigus sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguga kõikide kriminaalasjas välja mõistetud ja lisandunud täitekulude katteks. Kuriteoga põhjustatud kahju eest vastutavad kahju põhjustajad solidaarselt, kohus on pooltelt kahjusumma ja menetluskulud solidaarselt välja mõistnud. Kohtuotsus täideti sundtäitmise korras, millega kaasnesid täitekulud. Hageja, kui üks kahes solidaarvõlgnikust on tasunud 333 590.65 krooni. Arvestades, et süüdi mõisteti nii hageja kui kostja sama kuriteo toimepanemise eest, siis mõlemale langev võrdne osa nii kahju korvamise kui kulutuste suurusest. Hagejale kuulub nõudeõigus sellele poolele tasutust, mida kostja ei tasunud, s.o summale 166 795.30 krooni.

Kostja vastuväited Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Vastuväidete kohaselt otsustas Tallinna Linnakohus 19.10.2004 otsusega, et kriminaalasjas 11017/04 tuleb tsiviilhagi katteks EL’ilt ja T Ke’lt välja mõista solidaarselt VA’i kasuks 286 830.65 krooni, mis sisaldab lammutatud sõiduauto Xxx maksumuse, samuti R.A’i matusekulusid ja autos olnud tööriistade maksumust. 15.12.2004 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega otsustati muu hulgas, et ülalviidatud sõiduauto demonteeritud osad pöörata tsiviilhagi katteks. 29.11.2005 a kohtumäärusega tagastati EL’ile sõiduauto Xxx demonteeritud osad, mis olid hoiul PPP Lõua PO territooriumil, seoses tsiviilhagi täieliku hüvitamisega. Põhjusel, et omaniku pärija ei nõustunud auto tagastamisega, kuna see ei olnud sõidukorras, nõudis isik kompensatsiooni auto maksumuse ulatuses. Kostja märgib, et seoses asjaoluga, et EL’ile tagastati sõiduauto osad on sisuliselt toimunud ostu-müügitehing. Kannatanu esindajad said raha ja hageja sai makstud raha eest auto omanikuks. Kostja leiab, et osadeks võetud auto võõrandamisel tulnuks pool müügist saadud tulu minema kostja vastu esitatud tsiviilhagi summast maha. Kuna hageja omandas auto, siis sai kostja hinnangul hüvitatud ka tema osaks langenud pool sõiduki maksumusest. Lisaks sellele jäid hagejale ka hagisummas kajastunud sõiduautos olnud tööriistad. 19.10.2004 otsusega oli kohtu poolt kindlaks tehtud, et kannatanule kuulunud sõiduauto Xxx maksumuseks on 180 000 krooni, pool auto maksumusest seega 90 000 krooni. Muu hulgas

2(5)

Tsiviilasi nr 2-07-28415

vaidleb kostja vastu täitekuludele, kuna puuduvad kostjale teadaolevad põhjendused summa suuruse osas. Kostja tunnistab võlgnevust summas 68 850.35 krooni. Kostja palub esitatud haginõudest maha arvata täitekulud, samuti hagejale kompenseeritud osana määratud sõiduauto Xxx maksumusest pool s.o 90 000 krooni. Muu hulgas märgib kostja, et 19.10.2004 otsusega mõistetud tsiviilhagi katteks 286 830.65 VA’i kasuks sisaldas muu hulgas matusekulusid. 03.10.2007 vormistatud kohtuotsusega on isikutelt solidaarselt välja mõistetud matusekulutuste kompensatsioon summas 3 700 krooni. Kostjale kuulub sama lahendi alusel tasumiseks 1 850 krooni, mistõttu tuleb see summa kostja hinnangul haginõudest maha arvata. Samuti ei nõustu kostja hageja esitatud täitekulude nõudega.

Kohtuotsuse põhjendused Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-07-28415 kirjaliku menetlusega. Kohus tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 67 lg 1 alusel kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. VÕS § 69 lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on esitanud kostja vastu solidaarkohustuse täitmisest tuleneva nõude kokku summas 333 590.65 krooni. Hageja nõudeks on muu hulgas kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks välja mõistetud 286 830.65 krooni kohtukulud teostatud ekspertiisi eest 34 570 krooni ning täitekulud summas 12 190 krooni. Kostja on nõude osaliselt omaks võtnud, tunnistades nõuet summas 68 850.35 krooni. Kostja on leidnud, et haginõudelt tuleb maha arvestada täitekulud summas 6 095 krooni, samuti sõiduauto Xxx maksumus 90 000 krooni, kuna see on hagejale demonteeritud osade näol kompenseeritud, samuti palub kostja maha arvata matusekulud 1 850 krooni.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-07-28415

Kohus on edastanud, kostja kirjalikud seisukohad hagejale ning küsinud seisukohta, käesoleva ajani ei ole hageja omapoolset arvamust avaldanud. Vastavasisuline teade on kostja vastusega hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 24.04.2008. Muu hulgas vormistas kohus 07.04.2009 määruse, mille alusel määras poolte nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses, andes täiendava tähtaja asjas tähtsust omavate dokumentide esitamiseks, kõnealune määrus on menetlusosalistele kätte toimetatud vastavalt 09.04.2009 ja 13.04.2009. Menetlusosalised ei ole täiendavalt kohtule midagi esitatud. Esitatud materjalide põhjal nähtub, et 19.10.2004 otsusega on hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja mõistetud VA’ i kasuks 286 830.65 krooni ning kohtukulu teostatud ekspertiiside eest summas 34 570 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse põhjal kuulub kostjalt välja mõistmisele 160 700.30 krooni. Kohus leiab, et kostja on esitanud asjakohase vastuväite, et nimetatud summalt kuulub maha arvamisele sõiduauto Xxx maksumusest pool s.o summa 90 000 krooni. Kriminaalasjas 11017/04 on tuvastatud, et ülalnimetatud sõiduauto väärtus on 180 000 krooni. Kuna 29.11.2005 määrusega on tagastatud EL’ile Xxx demonteeritud osad seoses tsiviilhagi täieliku hüvitamisega, asub kohus seisukohale, et 90 000 krooni ulatuses on põhjendatud teha tasaarveldus ning selle võrra vähendada tekkinud solidaarkohustust kostja vastu, arvestades, et hageja on demonteeritud osade saamise näol rikastunud. Hageja on esitanud muu hulgas nõude täitekulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud täitekulusid summas 12 190 krooni, seega solidaarvastutusest tulenev nõue on hagejal kostja vastu summas 6 095 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue täitekulude välja mõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole hageja esitanud ühtki tõendit, millest nähtub, et nimetatud ulatuses on tõepoolest kulusid kantud. Kostja on palunud vähendada nõuet muu hulgas 1 850 krooni võrra, tuginedes asjaolule, et kõnealune summa on 03.10.2007 ts. asjas nr 2-07-24308 lahendiga kostjalt välja mõistetud ning sellega on matusekulud kantud. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et asjakohatu on kostja taoline väide ning puudub alus kõnealuse summa esitatud haginõudest maha arvamiseks. Tsiviilasjas 2-07-24308 toimunud vaidluse aluseks oli ohvriabi seadusest tulenevad sätted, mille alusel esitati hagi EL’i ja T K vastu, tuginedes riigi, kes tasus kannatanutele matusetoetust, regressiõigusele. Kõnealust nõuet ei saa samastada 19.10.2004 lahendis pooltelt väljamõistetud tsiviilhagi nõudega üldsummas 286 830.65 krooni, mis sisaldab endas muu hulgas kannatanute poolt kantud matusekulusid. Nimetatud matusekulud on kohtualustelt välja mõistetud kannatanu kasuks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kokku 70 700.30 krooni. Menetluskulude jaotus

4(5)

Tsiviilasi nr 2-07-28415

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi ligikaudselt 42% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.