Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-09-3573
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag Sekretär: Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.mai 2009a. Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-3573
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi Axxxxx Oxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja. AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); Esindaja: Silva Kark(asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxx Oxxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.aprill 2009a
AS Hansapank hagi Axxxxx Oxxxxxxvastu rahuldada. Mõista välja Axxxxx Oxxxxxxx AS-i Hansapank kasuks 139 721,43( ükssada kolmkümmend üheksa tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni 43 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast laenulepingust nr 08-119907-KE tulenev võlgnevus kokku 10 979,13 eek( põhiosa 10 740,09eek, intress 10.74 eek, põhiosa viivis 13,13 eek, leppetrahv 215,17 eek) ja laenulepingust nr 07-057997-VL tulenev võlgnevus kokku 128 742,30 eek( põhiosa 112 593,85 eek, intress 7179,21 eek, põhiosa viivis 7689,10 eek, leppetrahv 1201,89 ja leppetrahvi viivis 78,16 eek) Välja mõista Axxxxx Oxxxxxxx AS-i Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudelt 124 751,09 eek alates 29.01.2009a kuni põhinõude täitmiseni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras( EKP intress, millele lisandub 7% aastas. Hetkel määr 0,026%). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxxxx Oxxxxxxkanda.
1 (4)
Välja mõista Axxxxx Oxxxxxxx AS-i Hansapank kasuks 12 500 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Hansapank esitas 29.01.2009.a kohtule hagiavalduse Axxxxx Oxxxxxvastu võlgnevuse 139 721,43 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 19. märtsiks 2009.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on 12.03.2009a kostja poolt vastu võetud( tl 21). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Kohtuistungile 16.04.2009a Axxxxx Oxxxxx ei ilmunud, ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Hageja esindajana osales kohtuistungil Kxxxx Txxxxxxx. Hageja jääb nõude juurde, kostja poolt tasumisi ei ole olnud. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg.1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 ja § 413 lg.3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendava osa ja võib piirduda vaid õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 09.02.2007a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-021065-EG( edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud kostja nimel oleva arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiiti 10 000 eek ulatuses.
2 (4)
26.03.2007a sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr 07-057997-VL( edaspidi leping 2) summas 148 00 eek, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.04.2009a. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. 25.08.2008a sulges hageja laenuprogramm lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-119907-KE alla. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja oma võlgnevust hageja ees kustutanud. 28.01.2009a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 139 721,43 eek, millest laenulepingust nr 08-119907-KE tulenev võlgnevus kokku 10 979,13 eek( põhiosa 10 740,09eek, intress 10.74 eek, põhiosa viivis 13,13 eek, leppetrahv 215,17 eek) ja laenulepingust nr 07-057997-VL tulenev võlgnevus kokku 128 742,30 eek( põhiosa 112 593,85 eek, intress 7179,21 eek, põhiosa viivis 7689,10 eek, leppetrahv 1201,89 ja leppetrahvi viivis 78,16 eek). Hagi tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 401 lg 1, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole maksnud hagejale intresse ega tagastanud krediidisummat. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
3 (4)
Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 138 lg 2; § 139; § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 410; § 413 lg 1, 2; § 435; § 436; § 444 lg 4; § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397, § 401 lg 1.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.