Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Ülejäänud

2-08-25946 olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, hageja nõue

2-08-25946 Viivise suurus seisuga 16.02.2009.a. on 11 087.65 krooni, mis moodustub järgmiselt: 1) ajavahemikul 22.04.2008.a. - 14.09.2008.a., s.o. 146 päeva eest viivis 6956. 90 krooni (158 822. 10 x 0,03% x 146) ehk viivis iga viivitatud päeva eest kuni 15.09.2008.a. 47,65 krooni; 2) ajavahemikul 15.09.2008.a. - 16.02.2009.a., s.o. 155 päeva eest 4130. 75 krooni (88 822. 10 x 0,03% x 155) ehk viivis iga viivitatud päeva eest alates 15.09.2008.a. 26,65 krooni. Hagejal on käesoleva asja menetlusega seonduvalt tekkinud järgmised kulud: 1) TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel hagilt tasutud riigilõiv summas 8750 krooni (maksekorraldus nr 11408 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 2) TsMS § 141 lg 1 alusel tasutud hagi tagamise kautsjon summas 8096 krooni (maksekorraldus nr 11409 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 3) TsMS § 139 lg 2 p 3 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 200 krooni (maksekorraldus nr 11503 14.07.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni, kõik eelnimetatud maksekorraldused asuvad käesoleva tsiviilasja toimikus; 4) TsMS § 144 lg 1 alusel hageja õigusabikulud summas 6372 krooni (arve nr 961041) ja ülekandetasu 2.50 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi menetlemisega kantud kulud kokku summas 23 428 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 407 lg 1 ja 162 palub hageja:

2-08-25946 Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt viivis, mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, kostjalt välja mõista protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, mitte kindla summana päevas nagu hageja seda hagis taotleb. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub 17.02.2009.a. esitatud taotluses jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on järgmised: 1) TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel hagilt tasutud riigilõiv summas 8750 krooni (maksekorraldus nr 11408 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 2) TsMS § 141 lg 1 alusel tasutud hagi tagamise kautsjon summas 8096 krooni (maksekorraldus nr 11409 25.06.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni; 3) TsMS § 139 lg 2 p 3 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 200 krooni (maksekorraldus nr 11503 14.07.2008.a.) ja ülekandetasu 2.50 krooni, kõik eelnimetatud maksekorraldused asuvad käesoleva tsiviilasja toimikus; 4) TsMS § 144 lg 1 alusel hageja õigusabikulud summas 6372 krooni (arve nr 961041) ja ülekandetasu 2.50 krooni.

2-08-25946 Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi menetlemisega kantud kulud kokku summas 23 428 krooni. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 8750 krooni /t.l 14/. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi esitamise ajal s.o kuni 01.01.2009.a. kehtinud TsMS § 149 lg 5 sätestas, et hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. 01.01.2009.a. kehtima hakanud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jäetakse rahuldamata. Kuna maakohus jättis 01.07.2008.a. määrusega hageja hagi taotluse rahuldamata ja arvas kautsjoni riigituludesse, ei saa hageja eeltoodu alusel sõltumata sellest, et kohus hagi rahuldab, nõuda kostjalt kautsjoni hüvitamist. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2008.a. määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 01.07.2008.a. määruse hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise kohta muutmata /t.l 77-80/, tuleb eeltoodu alusel jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata ka riigilõiv 200 krooni määruskaebuse esitamise eest. Vastavalt TsMS §-le 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulu 6372 krooni väljamõistmist. Advokaadibüroo Tark & Co 17.02.2009.a. arve kohaselt on hageja õigusabikulu 5400 krooni, millele lisandub käibemaks 972 krooni, seega kokku 6372 krooni. Nimetatud arvest ei nähtu, millest arve koosneb (sh puudub hageja esindaja õigusteenusele kulutatud aja arvestus). Kohus leiab, et tegemist on kohtupraktikas sageli esineva ja lihtsa tsiviilasjaga - võla ja viivise väljamõistmise nõudega. Esitatud ei ole tavapärasest rohkem tõendeid. Asjas pole toimunud ühtegi kohtuistungit, ka määruskaebuse menetlemine Ringkonnakohtus toimus kirjalikus menetluses ja kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagiavalduse ning taotlusele tagaseljaotsuse tegemiseks ühes menetluskulude taotlusega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 3 tundi. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks vajalikus ulatuses õigusabitasu summas koos käibemaksuga 4500 krooni. Kohus leiab eelneva alusel, et kostja peab kandma hageja menetluskulud milleks on riigilõiv 8750 krooni ja õigusabitasu 4500 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 13 250 krooni. Ülejäänud hageja taotletud menetluskulusid ei pea kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt ja seega jäävad need hageja enda kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.