Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank

AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-14682, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

02.04.2009.a esitas MM Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 048/2009/121 täitmise ajatamiseks. Avaldaja palub võimaldada talle maksegraafikut täiteasjas täitekulude väljanõudmise 2744,50 krooni osas. Avalduse kohaselt ei ole avaldaja võimeline täitekulusid ühes osas maksma, kuna sissetulek ei võimalda. Avaldaja nelja viimase kuu keskmine sissetulek on 14 099 krooni, igakuised väljaminekud 14 086 krooni. Avaldaja soovib tasuda igakuiselt kohtutäituri tasu 100 krooni. Avaldaja esitas 17.04.2009.a kohtule menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Menetlusabi taotluse ning majandusliku seisundi teatise kohaselt elab avaldaja koos elukaaslase GP’ga ja lapse C M’ga aadressil XXX ning töötab müügijuhina R OÜ-s. Taotlusest nähtuvalt on igakuiseks netosissetulekuks 18 399 krooni. Teatisest nähtuvalt puudub avaldajal igasugune vara. Kohustusteks on märgitud Sampo Pangast kodulaen 7 786 krooni ja Swedbank Liising 1 700 krooni. Igakuisteks püsikulutusteks on eluasemekulud 9 086 krooni, kulutused toidule 3 000 krooni, transpordikulud 1 000 krooni, sidekulud 500 krooni, tervishoiukulud 300 krooni, kulud lapsele 1 000 krooni, elatisrahad 3 000 krooni, kulutused riietele 500 krooni. Menetlusabi taotluse ning teatise läbivaatamisel tuvastas kohus, et kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale peale elukoha veel korteriomand aadressil XXX. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuulub avaldajale peale liisingus oleva sõiduauto (BMW XXX S T, registreerimismärk XXX) veel sõiduauto BMW 318I registreerimismärgiga XXX. Kohtule ei olnud veenev ka avaldaja kinnitus, et pangakontod puuduvad, kuna avaldaja töötab R OÜ-s müügijuhina ja igakuiseks netosissetulekuks on 14 099 krooni. Samuti nähtub avaldaja poolt kohtule esitatud Sampo Panga konto väljavõttest, et avaldajale kuulub veel teine pangakonto (vt 17.03.2009.a ülekanne teiselt arvelt summas 8 393 krooni). Kuna kohtul tekkis kahtlus, et menetlusabi taotluses ning teatises esitatud kinnitused avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekute ning muude varade kohta ei kajasta avaldaja tegelikku majanduslikku seisundit, kohustas kohus 27.04.2009.a kirjaga avaldajat esitatud andmeid kohtule põhistama ning esitama täiendavaid dokumente ja andmed 15 päeva jooksul alates kirja kättetoimetamisest. 05.05.2009.a esitas avaldaja täiendavad selgitused ja tõendid. Avaldaja kinnitab, et talle kuulub üks eluase, mis koosneb kahest kokkuehitatud korterist (s.o korter nr 5 ja korter nr 6 aadressil XXX). Kodulaenu maksab avaldaja kahe kokkuehitatud korteri pealt. Sõiduauto BMW 318i registreerimismärgiga XXX on müüdud. Avaldaja esitas kohtule järgmised dokumendid: tõend R OÜ-s töötamise kohta, tõend BIGBANK AS-ilt, Danske Bank A/S Eesti filiaali kontoväljavõtted, tõend Maksu- ja Tolliametilt 2008.a ja 2009.a maksustatava tulu kohta, tõend Eesti väärtpaberite keskregistrist, Swedbank AS-i konto väljavõte, AS-i SEB Pank pangatehingud, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali konto väljavõte ning 2009.a jaanuari, veebruari ja märtsi palgateatised.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et avaldaja menetlusabi taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-09-14682

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 p-st 2, tuleb riigilõivu tasuda muu hulgas avalduselt hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 22 kohaselt tasutakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestamata hagita asjas riigilõivu 1000 krooni. Käesoleval juhul ei ole tegemist RLS § 56 lg-s 2 nimetatud hagita asjaga. Seega tuleb avaldajal tasuda esitatud avalduselt riigilõivu 1000 krooni. Avaldaja taotleb riigipoolset menetlusabi avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p-dele 1 võib kohus menetlusabi saaja taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest või võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi järgmistel tingimustel: menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 järgi eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. TsMS § 182 lg 2 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kui menetluskulud ületavad viidatud sättes nimetatud piiri, ei saa kohus keelduda menetlusabi andmisest ning peab otsustama, kas taotleja tuleb vabastada täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või tuleb määrata menetluskulude tasumine osamaksetena. Tulenevalt TsMS § 186 lg-st 1 arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Kohus leiab, et nimetatud sätte mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis avaldaja endale võtnud on. Seaduse mõtteks ei ole arvestada soovilaenu ja väikelaenu olemasolu muude tähendust omavate asjaoludena. Ka eluasemelaenu olemasolu korral tuleb hinnata seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega, kuna TsMS § 186 lg 1 võimaldab arvestada majanduslikku seisundit hinnates taotleja eluasemele tehtavaid mõistlikke, mitte ebamõistlikult suuri kulutusi. Kohus märgib, et eluasemele tehtavate mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna suuruse ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulusid (tasud vee, elektri, kütte jms eest). Kohtu arvates võib eluasemele tehtavaks mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus ulatuses. Kohus leiab, et põhimõtteliselt saab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestada ka auto liisingumakseid mõistlikus ulatuses juhul, kui on tõendatud taotleja ja tema perekonna vajadus autot kasutada. Siinjuures tuleks nii nagu eluaseme puhul kaaluda, kas liisitav auto vastab taotleja ja tema perekonna mõistlikele

vajadustele. Kohtu arvates ei ole seaduse mõtteks arvestada menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates kallite autode liisimisel makstavaid ebamõistlikult suuri liisingumakseid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohtu arvates tuleb TsMS § 186 lg-s 1 nimetatud perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid kontrollida üksnes siis, kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest TsMS § 182 lg 2 p-de 1-3 alusel. Nii ei anta TsMS § 182 lg 2 p 1 järgi füüsilisele isikule menetlusabi, kui „...menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut...“ Järelikult tuleb menetlusabi andmisest keeldumisel TsMS § 182 lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja enda sissetulekuid, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut. Kui pole TsMS § 182 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, siis on TsMS § 186 lg 1 järgi võimalik menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid arvestada selleks, et otsustada, kas vabastada taotleja täielikult või osaliselt menetluskulude kandmisest või määrata menetluskulude tasumine osamaksetena. Samuti märgib kohus, et kui kohtuvaidlus toimub perekonna huvides, s.t puudutab kogu perekonna huve, tuleb perekonnaliikmete sissetulekuid arvestada suuremal määral. Hinnates avaldaja menetlusabi taotlustes ja selle juurde kuuluvates teatistes esitatud andmeid, asub kohus seisukohale, et esinevad TsMS §-s 181 sätestatud alused avaldajale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Samas leiab kohus, et menetlusabi taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna menetlusabi taotleja majanduslik seis eeldatavalt võimaldab tal kõnealust menetluskulu tasuda igakuiste osamaksetena. Seega on antud juhul võimalik kohaldada TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 2 koostoimes, rahuldades taotluse osaliselt ja määrata riigilõivu tasumine osamaksetena. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus avaldajat tasuma avalduselt riigilõivu summas 1 000 krooni osamaksetena. Osamakse tuleb tasuda alates 5. juunist 2009.a iga kuu 5. kuupäeval. Osamakse suurus on 500 (viissada) krooni. Makseperioodi pikkus on 2 (kaks) kuud. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900072123. Maksekorraldused riigilõivu tasumiste kohta või maksekorraldustel olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Kohus hoiatab, et riigilõivu ettenähtud määras tasumata jätmise korral võib kohus vastavalt TsMS § 423 lg 1 p-le 11 jätta avalduse läbi vaatamata. Kohus juhib tähelepanu TsMS § 189 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt võib kohus tühistada menetlusabi andmise, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid; menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi; menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud; menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise

2-09-14682 kohta või ei esita nõutavaid tõendeid. Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.