SP hagi OÜ-u E vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
50 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja SP(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja OÜ E(registrikood xxx asukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, Kentmanni 24, 10116 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
24.03.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja SP Hageja lepinguline esindaja kuni 22.04.09 advokaat Gennadi Kull Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
RESOLUTSIOON
Jätta SP hagi OÜ-u E vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses (100%) välja SPlt OÜ-u E kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.24.03.2009 kohtuistungil hageja loobus hagist ABC TOÜ vastu. Kohus vormistas loobumise 25.03.2009 määrusega, määrus jõustus 29.04.09 (tl 101, 110). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista temale tekitatud hingeline ja füüsiline valu ja kannatused mittevaralise kahjuna 50 000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76, § 100, § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 1, § 866 lg 4, PS § 25 ja § 28.
3.Hageja ostis reisipaketi ABC TOÜ-lt, kes vahendas kostja reise (tl 8-12). Samuti ostis hageja ABC TOÜ-lt reisikindlustuse, reisikindlustusfirmaks oli BTA Kindlustus (tl 13,58). 08.02.2007 – 15.02.2007 viibis hageja kostja poolt korraldatud reisil Egiptuses kuurortlinnas Sharm El Sheikhis.
4.Lennuk Tallinnas Sharm El Sheikhi väljus 08.02.2007 kell 15.10 ja tagasi Tallinnasse 15.02.2007 kell 9.00 (tl 13). 15.02.2007 kell 7.20 paiku bussist väljudes takerdus hageja trepil ja kukkus vasakule käele ning kaotas korraks teadvuse. Hagejat abistasid hageja lähedal olnud reisikaaslased, kes aitasid hageja püsti ja hagejal lennujaama minna. Kukkumist nägid pealt ka kostja töötaja ja kostja koostööpartneri Egiptuse turismifirma Lucky Tours töötaja, kes hagejale abi ei osutanud, vaid lahkusid lennujaama registreerimisleti juurde. Lennujaama ooteruumis võttis Egiptuse turismifirma esindaja hageja käsipagasi ja hageja arvas, et esindaja läks hagejale arstiabi kutsuma, kuid hiljem selgus, et esindaja viis hageja käsipagasi tolli. Tagasi tulles tõi Egiptuse turismifirma esindaja hagejale käe peale panekuks jääd ja suunas hageja lennu registreerimisele. Hageja palvele kutsuda arstiabi Egiptuse turismifirma esindaja ei reageerinud. Reisiesindajad Marje ja Rita, kes seisid hageja kõrval väitsid, et arstiabi saab võib olla lennukis. Reisiesindaja Marje sõitis samuti Eestisse. Peale kukkumist valutas hageja käsi kohutavalt ning hageja ei olnud võimeline aru saama enda ümber toimuvast. Lennuki väljumist oodates sai hageja kaks valuvaigistit reisikaaslaselt ja hiljem veel lennukis lennukisaatjalt. Reisisaatjad ei tundnud huvi hageja tervisliku seisukorra kohta ega püüdnudki hagejat aidata. Samuti jäeti tähelepanu, et hageja on vanem naisterahvas, kelle kukkumise tagajärjed võivad olla tunduvalt tõsisemad.
5.Eestisse jõudes pöördus hageja koheselt erakorralise meditsiini osakonda, kus hagejal diagnoositi vasaku käe küünar- ja kodarluu distaalsete otsade murd (tl 14, 50-55). Hageja lasi teha etanooli uuringu tõendamaks, et ta oli juhtunu ajal kaine (tl 15).
6.Hageja on seisukohal, et hagejale tekitati mittevaralist kahju, mille põhjustas hageja esmaabist ilmajätmine Egiptuses reisikorraldaja tegevusetuse tõttu ning seega pidi hageja 9,5 tundi kannatama suurt valu ja teadmatust. Kostja ei täitnud endale tüüptingimustega võetud kohustusi.
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väited, et hagejale pakuti võimalust pöörduda lennuvälja arsti poole või kirurgi vastuvõtule Sharm El Sheikhis on valed. Hageja lennukipilet ja reisikindlustus olid MM käes, kes samuti käis uurimas reisiesindajatelt, kas on võimalik saada arstiabi, kuid ka MMt eatati, et kohapealt arstiabi ei ole võimalik saada. Hageja oli valmis isegi maksma ise arstiabi eest, aga hagejalt keegi ei küsinud, kas hageja on nõus tasuma ise arstiabi eest. Samuti sai hagejale teada Eestis, et hageja tehtud reisikindlustus ei kehtinud Egiptuses, vaid üksnes Euroopas (tl 59). ABC TOÜ oleks pidanud väljastama reisikindlustuse, mis oleks ka kehtinud Egiptuses. Hageja on kindel, et kostjale oli see teada muidu poleks kiirustanud lennukile.
8.Hageja ei pöördunud koheselt Tallinnas arstiabi poole, kuna oli sõltuvuses Malle Messingust, kes tellis lennujaama auto vastu ning sõidutas eelnevalt oma kodudesse teised inimesed.
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista.
2-07-18325
10.Kostja nõustub, et hageja libastus bussitrepil ja kukkus bussist väljudes, kuid ei nõustu, et esindajad ei pakkunud abi. Nii kostja kohapealsed esindajad kui ka kostja partnerfirma esindaja KH soovitasid hagejal pöörduda lennuvälja arsti poole või kirurgi vastuvõtule Sharm El Sheikhi haiglasse (tl 35, tõlge 40). Hageja aga keeldus pakkumistest põhjendusega, et mõlemal juhul ei jõuaks hageja väljuvale lennukile ja otselennuga Tallinnasse oleks võimalik saada alles nädala pärast. Samuti väitis hageja, et tunneb ennast normaalselt, mistõttu kohest arstiabi ei vaja. Seega puudus reisiesindajatel põhjus hagejale arstiabi kindlustada ja hagejat lennukist maha jätta. Kuigi hageja arstiabist keeldus, püüdsid esindajad teha omalt poolt kõikvõimaliku hageja abistamiseks, hagejale toodi jääd ja aidata viia pagas registreerimisleti juurde. Kuna reisiesindajad pidid korraldama kogu grupi äralendu ei saanud esindajad viibida kogu väljalennu aja hageja juures.
11.Väidetavad teadvusekaotust hagejal ei esinenud. Et hageja ei vajanud kiiret arstiabi tõendab ka asjaolu, et hageja pöördus arsti poole alles kaks tundi peale lennuki maandumist Tallinnas. Vajadusest saada kiiret arstiabi juba lennujaamas hageja lennuki meeskonda ei teavitanud. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused, tunnistajate ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ostis ABC TOÜ-lt reisi Egiptuse kuurortlinna Sharm El Sheikh, mida korraldas kostja (tl 13, 58). Vastavalt kostja reisitingimuste punktile 1.4 reisipakett sisaldab lendu marsruudil; hotellide broneerimist ja reisijate majutamist; reisijate vedu autobussidega lennujaamast hotellideni ja hotellidest lennujaama (tl 8-12). Eeltoodu reisipakett ei sisalda giidi teenust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja ostis reisi koos giidiga Tallinnast Sharm El Sheikhi ja tagasi Tallinna. Reisikorraldaja, kes võtab grupi lennujaamas vastu ja majutab tellitud hotelli ning pärast korraldab ärasaatmise ja abistab lennukipiletite registreerimisel ei ole samastatav giidiga.
15.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kukkus 15.02.2007 kell 7.20 bussist, millega reisijad sõitsid lennujaama, väljudes ja kukkus vasakule käele ning, et hagejal diagnoositi Ida-Tallinna keskhaiglas vasaku käe küünar- ja kodarluu distaalsete otsade murd (tl 14, 50-55). Tunnistajate ONja SPütlustest selgus, et kostja esindajad ei näinud vahetult hageja kukkumist pealt. Tunnistaja MM ütluste kohaselt oli bussi üks trepiaste lagunenud, millest kõvahäälselt vene keeles keegi teisi teavitas. Tunnistajad asusid koheselt abistama hagejat – kes aitas püsti, kes võttis hageja kohvri, mis lagunes ja mille tunnistaja MMlasi lennujaamas kiletada. Samas keegi teavitas ka reisiesindajat, kes tuli hageja juurde vaatama mis juhtus. Tunnistajad nägid, et keegi egiptlane tõi hagejale jääd, mida hageja pani käe peale. Sama isik (egiptlane) aitas ka hagejal pakke tassida. Hilisemalt selgus, et egiptlane oli kohapealse reisibüroo esindaja, kes on 12.03.2007 saatnud faksiga juhtunu kohta seletuse, seega enne hagi esitamist kohtule (tl 25, tõlge 40). Tunnistaja MM ütluste kohaselt ütles egiptlane, kes oli kohapealse reisibüroo esindaja hagejale, et arstiabi saab haiglas, mispeale hageja ütles, et ta üksinda maha ei jää. Eeltoodu vestlust tõlkis kostja esindaja, reisikorraldaja Rita. Tunnistajate ütluse kohaselt tegeles kostja esindaja lennukile kõikide Tallinnasse tagasisõitvate reisijate registreerimisega.
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja reisiesindajad osutasid hagejale Egiptuses vajalikku abi.
2-07-18325 Hageja on seisukohal, et reisikorraldajad ei osutanud hagejale piisavalt abi ega pakkunud võimalust arstiabiks, seoses millega kannatas hageja 9,5 tundi valusid ja teadmatust ja seega tekitati hagejale mittevaralist kahju. Kostja on seisukohale, et kostja esindajad osutasid abi mahus, mida nad said anda ja hageja ise keeldus minemast haiglasse.
17.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kahju olemasolu tõendamise koormus lasub hagejal. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et ajutise iseloomuga vaevused ei kuulu hüvitamisele mittevaralise kahjuna. Kohus leiab, et ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et luumurru korral kaasneb ka füüsiline valu. Tunnistaja MMütlustega on tõendatud, et hagejale pakuti Egiptuses haiglasse minekut, kuid hageja keeldus arstiabist, kuna ei tahtnud üksinda Egiptusesse jääda (tl 109). Seega on hageja ise vabatahtlikult ning omal valikul arstiabist keeldunud ja reisiesindajad on teinud kõik endast oleneva, et hagejale arstiabi pakkuda. Kohus leiab, et kostjale ei saa süüks panna, et Sharm El Sheikhi lennujaamas arstipunkt puudub. Reisikindlustuse olemasolu ei taga arstipunkti olemasolu teise riigi lennujaamas. Hageja tunnistab ka, et reisiesindajad tõid hagejale käele panekuks jääd ning aitasid pagasit tassida. Eeltoodu leidis kinnitamist ka tunnistajate ONja SPütlustega, kes ise abistasid hagejat pärast kukkumist. Hageja oli reisil koos kahe sõbrannaga, kes abistasid hagejat. Kuna reisiesindajatel tuli lennule registreerida terve grupp, siis ei saanud hageja eeldada, et terve grupi registreerimine lennule oleks tulnud tema pärast edasi lükata. Üldteada on, et lennuki väljalennu edasilükkamine ei ole reisikorraldaja pädevuses. Samas soovib kohus rõhutada, et Egiptusesse jäi maha reisikorraldaja, keda pärast pileti registreerimist lennujaama territooriumile edasi ei lastud, kuid kes oleks saanud hageja mahajäämise korral osutada abi arsti juurde minekul ja ka tõlkimisel. Tulenevalt eeltoodust ja hageja väitest, et kostja esindaja lennukis ei osutanud talle tähelepanu, leiab kohus, et kostja puhkusel olev töötaja ei pidanud täitma töökohustusi ajal, mil ta tööl ei olnud, samas puudus reisikorraldajal selleks võimalus, kuna ta jäi maha Egiptusesse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja töötajad omasid meditsiinilist haridust ning nad keeldusid andmast arstiabi. Seega puudus kostjal võimalus ja kohustus osutada hagejale vahetut arstiabi enne lennukisse asumist rohkem kui pakkuda võimalus minna haiglasse. Kostja ei saanud hagejat aidata arstiabiga ei lennukis ega maandumisel Tallinnasse. Samas ei ole tunnistajate poolt ega hageja poolt esile toodud asjaolu, et hageja oleks lennukis pöördunud stjuardessi poole oma probleemiga. Üldteada on, et lennukis peavad olema esmaabivahendid, millest oleks leidunud ka vajalikke vahendeid hageja valu leevendamiseks. Samuti oleks olnud võimalus kutsuda vastu kiirabi, et hageja oleks kiiremini saanud abi. Eeltoodu esmaseks eelduseks on hagejapoolne sooviavaldamine. Kohus leiab, et ei saa mõistlikuks pidada, et reisiesindajad oleks pidanud hageja juures viibima alates kukkumisest kuni käe kipsi panekuni. Kohus soovib eraldi rõhutada, et hageja pöördus Tallinnas arstiabi saama kell 16.11, mis on peaaegu kaks tundi hiljem peale lennuki maandumist. Tunnistaja MMütluste kohaselt pakkus tunnistaja hagejale võimalust tellida takso ning minna traumapunkti, kuid hageja soovis minna koos tunnistajaga pärast seda kui kohvrid ja kolmas sõbranna on koju viidud (tl 109). Seega hageja ise pikendas oma kannatusi ajal ja kohas, kus oli võimalik juba abi saada. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud lepingulist kohustust ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos, seega kostja käitumine ei ole põhjustanud hagejale kannatusi, hingelist ja füüsilist valu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
2-07-18325
18.25.03.2009 määrusega lõpetati menetlus kostja ABC TOÜ suhtes seoses hageja loobumisega hagist tema vastu. Seose eeltooduga leiab kohus, et ABC TOÜ reisitingimused ei ole käesolevas vaidluses asjakohane tõend (tl 18-24). Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.