2-07-18325/16 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas hagi OÜ Estour ja ABC Travel OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 50 000 krooni. 24.03.2009 toimunud kohtuistungil hageja loobus hagist ABC Travel OÜ vastu ning kohus lõpetas menetluse 25.03.2009 määrusega. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju temale tekitatud hingelise ja füüsilise valu ja kannatuste hüvitamiseks 50 000 krooni. Hageja tugines oma nõudes VÕS § 76, § 100, § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 1, § 866 lg 4, PS § 25 ja § 28. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja ABC Travel OÜ-lt, kes vahendas kostja reise, reisipaketi ja reisikindlustuse, reisikindlustusfirmaks oli BTA Kindlustus. 08.02.2007 – 15.02.2007 viibis hageja kostja poolt korraldatud reisil Egiptuses kuurortlinnas Sharm El Sheikhis. Lennuk Tallinnast Sharm El Sheikhi väljus 08.02.2007 kell 15.10 ja saabus tagasi Tallinnasse 15.02.2007 kell 9.00. 15.02.2007 kella 7.20 paiku bussist väljudes takerdus hageja trepil ja kukkus vasakule käele ning kaotas korraks teadvuse. Hagejat abistasid lähedal olnud reisikaaslased, kes aitasid hagejat püsti ja edasi lennujaama minna. Kukkumist nägid pealt kostja töötaja ja kostja koostööpartneri Egiptuse turismifirma Lucky Tours töötaja, kes hagejale abi ei osutanud, vaid lahkusid lennujaama. Lennujaama ooteruumis võttis Egiptuse turismifirma esindaja hageja käsipagasi ja hageja arvas, et esindaja läks hagejale arstiabi kutsuma, kuid hiljem selgus, et esindaja viis hageja käsipagasi tolli. Tagasi tulles tõi Egiptuse turismifirma esindaja hagejale jääd käe peale panekuks ja suunas hageja lennu registreerimisele. Egiptuse turismifirma esindaja ei reageerinud hageja palvele kutsuda arstiabi. Reisiesindajad Marje ja Rita, kes seisid hageja kõrval, väitsid, et arstiabi saab võib olla lennukis. Peale kukkumist valutas hageja käsi kohutavalt ning hageja ei olnud võimeline aru saama enda ümber toimuvast. Lennuki väljumist oodates sai hageja kaks valuvaigistit reisikaaslaselt ja hiljem veel lennukis lennukisaatjalt. Reisisaatjad ei tundnud huvi hageja tervisliku seisukorra kohta ega püüdnudki teda aidata. Samuti jäeti tähelepanuta, et hageja on vanem naisterahvas, kelle kukkumise tagajärjed võivad olla tunduvalt tõsisemad. Eestisse jõudes pöördus hageja koheselt erakorralise meditsiini osakonda, kus tal diagnoositi vasaku käe küünar- ja kodarluu distaalsete otste murd. Hageja laskis teha etanooli uuringu tõendamaks, et ta oli juhtunu ajal kaine. Hageja on seisukohal, et talle tekitati mittevaralist kahju, mille põhjustas esmaabist ilmajätmine Egiptuses reisikorraldaja tegevusetuse tõttu ning seetõttu pidi hageja 9,5 tundi kannatama suurt valu ja teadmatust. Kostja ei täitnud endale tüüptingimustega võetud kohustusi.

Kostja väited, et hagejale pakuti võimalust pöörduda lennuvälja arsti poole või kirurgi vastuvõtule Sharm El Sheikhis, on valed. Hageja lennukipilet ja reisikindlustus olid M. M. käes, kes samuti käis uurimas reisiesindajatelt, kas on võimalik saada arstiabi, kuid ka temale teatati, et kohapeal arstiabi ei ole võimalik saada. Hageja oli valmis maksma ise arstiabi eest, aga hagejalt keegi seda ei küsinud. Samuti sai hageja Eestis teada, et tehtud reisikindlustus ei kehtinud Egiptuses, vaid üksnes Euroopas. ABC Travel OÜ oleks pidanud väljastama reisikindlustuse, mis oleks kehtinud ka Egiptuses. Hageja on kindel, et kostjale oli see teada muidu poleks kiirustanud lennukile. Hageja ei pöördunud koheselt Tallinnas arstiabi poole, kuna oli sõltuvuses M. M., kes tellis lennujaama auto vastu ning sõidutas eelnevalt oma kodudesse teised inimesed. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning ei nõustunud, et esindajad ei pakkunud abi. Nii kostja kohapealsed esindajad kui kostja partnerfirma esindaja Karam Hafez soovitasid hagejal pöörduda lennuvälja arsti poole või kirurgi vastuvõtule Sharm El Sheikhi haiglasse. Hageja keeldus pakkumistest põhjendusega, et mõlemal juhul ei jõuaks ta väljuvale lennukile ja otselennuga Tallinnasse oleks võimalik saada alles nädala pärast. Samuti väitis hageja, et tunneb ennast normaalselt, mistõttu kohest arstiabi ei vaja. Seega puudus reisiesindajatel põhjus hagejale arstiabi kindlustada ja hagejat lennukist maha jätta. Kuigi hageja arstiabist keeldus, püüdsid esindajad teha omalt poolt kõikvõimaliku hageja abistamiseks, hagejale toodi jääd ja aidati viia pagas registreerimisleti juurde. Kuna reisiesindajad pidid korraldama kogu grupi äralendu, ei saanud nad viibida kogu väljalennu aja hageja juures. Väidetavat teadvusekaotust hagejal ei esinenud. Et hageja ei vajanud kiiret arstiabi, tõendab ka asjaolu, et ta pöördus arsti poole alles kaks tundi pärast lennuki maandumist Tallinnas. Vajadusest saada kiiret arstiabi juba lennujaamas, hageja lennuki meeskonda ei teavitanud. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ostis ABC Travel OÜ-lt reisi Egiptuse kuurortlinna Sharm El Sheikhi, mida korraldas kostja. Vastavalt kostja reisitingimuste p-le 1.4, sisaldab reisipakett lendu, hotellide broneerimist ja reisijate majutamist, reisijate vedu autobussidega lennujaamast hotellideni ja hotellidest lennujaama. Reisikorraldaja, kes võtab grupi lennujaamas vastu, majutab tellitud hotelli ning pärast korraldab ärasaatmise ja abistab lennukipiletite registreerimisel, ei ole samastatav giidiga. Maakohus tuvastas, et 15.02.2007 kell 7.20 kukkus hageja reisijad lennujaama sõidutanud bussist väljudes vasakule käele ning hagejal diagnoositi Ida-Tallinna Keskhaiglas vasaku käe küünar- ja kodarluu distaalsete otste murd. Tunnistajate O. N. ja S. P. ütlustest selgus, et kostja esindajad ei näinud vahetult hageja kukkumist pealt. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt oli bussi üks trepiaste lagunenud, millest kõvahäälselt vene keeles keegi teisi teavitas. Tunnistajad asusid koheselt hagejat abistama – kes aitas püsti, kes võttis hageja kohvri, mis lagunes ja mille tunnistaja M. M. laskis lennujaamas kiletada. Keegi teavitas ka reisiesindajat, kes tuli hageja juurde vaatama, mis juhtus. Tunnistajad nägid, et keegi egiptlane tõi hagejale jääd, mida hageja pani käe peale, ning sama isik aitas ka hagejal pakke tassida. Hilisemalt selgus, et egiptlane oli kohapealse reisibüroo esindaja, kes on 12.03.2007 saatnud faksiga seletuse juhtunu kohta, seega enne hagi esitamist kohtule.

Hageja tunnistas, et reisiesindajad tõid hagejale käele panekuks jääd ning aitasid pagasit tassida. Eeltoodu leidis kinnitamist ka tunnistajate O. N. ja S. P. ütlustega, kes ise abistasid hagejat pärast kukkumist. Hageja oli reisil koos kahe sõbrannaga, kes abistasid samuti hagejat. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja reisiesindajad osutasid hagejale Egiptuses vajalikku abi. Hageja on seisukohal, et reisikorraldajad ei osutanud hagejale piisavalt abi ega pakkunud võimalust arstiabiks, seoses millega kannatas hageja 9,5 tundi valusid ja teadmatust, millega tekitati hagejale mittevaralist kahju. Kostja on seisukohal, et tema esindajad osutasid abi mahus, mida nad said anda ja hageja ise keeldus minemast haiglasse. Kohus leidis, et ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, et luumurru korral kaasneb füüsiline valu. Tunnistaja M. M. ütlustega on tõendatud, et hagejale pakuti Egiptuses haiglasse minekut, kuid hageja keeldus arstiabist, kuna ei tahtnud üksinda Egiptusesse jääda. Eeltoodud vestlust tõlkis kostja esindaja, reisikorraldaja Rita. Seega on hageja ise vabatahtlikult ning omal valikul arstiabist keeldunud ja reisiesindajad on teinud kõik endast oleneva, et hagejale arstiabi pakkuda. Kohus leidis, et kostjale ei saa süüks panna, et Sharm El Sheikhi lennujaamas arstipunkt puudub. Reisikindlustuse olemasolu ei taga arstipunkti olemasolu teise riigi lennujaamas. Kuna reisiesindajatel tuli lennule registreerida terve grupp, siis ei saanud hageja eeldada, et terve grupi registreerimine lennule oleks tulnud tema pärast edasi lükata. Üldteada on, et lennuki väljalennu edasilükkamine ei ole reisikorraldaja pädevuses. Egiptusesse jäi maha reisikorraldaja, keda pärast pileti registreerimist lennujaama territooriumile edasi ei lastud, kes oleks saanud hageja mahajäämise korral osutada abi arsti juurde minekul ja ka tõlkimisel. Kohus asus seisukohale, et kostja puhkusel olev töötaja ei pidanud täitma töökohustusi ajal, mil ta tööl ei olnud, samas puudus reisikorraldajal selleks võimalus, kuna ta jäi maha Egiptusesse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja töötajad omasid meditsiinilist haridust ning nad keeldusid arstiabi andmast. Seega puudus kostjal võimalus ja kohustus osutada hagejale vahetut arstiabi enne lennukisse asumist rohkem, kui pakkuda võimalust minna haiglasse. Kostja ei saanud hagejat aidata arstiabiga ei lennukis ega maandumisel Tallinnas. Tunnistajate ega hageja poolt ei ole esile toodud asjaolu, et hageja oleks lennukis oma probleemiga pöördunud stjuardessi poole. Üldteada on, et lennukis peavad olema esmaabivahendid, millest oleks leidunud ka vajalikke vahendeid hageja valu leevendamiseks. Samuti oleks olnud võimalus kutsuda vastu kiirabi, et hageja oleks kiiremini saanud abi. Eeltoodu esmaseks eelduseks on hagejapoolne sooviavaldamine. Ei saa mõistlikuks pidada, et reisiesindajad oleks pidanud hageja juures viibima alates kukkumisest kuni käe kipsi panekuni. Hageja pöördus Tallinnas arstiabi saamiseks kell 16.11, mis on peaaegu kaks tundi hiljem pärast lennuki maandumist. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt pakkus ta hagejale võimalust tellida takso ning minna traumapunkti, kuid hageja soovis minna koos tunnistajaga pärast seda, kui kohvrid ja kolmas sõbranna on koju viidud. Seega hageja ise pikendas oma kannatusi ajal ja kohas, kus oli võimalik juba abi saada. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud lepingulist kohustust ja kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos, seega kostja käitumine ei ole põhjustanud hagejale kannatusi, hingelist ja füüsilist valu. 25.03.2009 määrusega lõpetati menetlus kostja ABC Travel OÜ suhtes seoses hageja loobumisega hagist tema vastu. Apellatsioonkaebus

Apellant Silvia Palosaar palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, rikkunud kohtumenetluse normi ning hinnanud tõendeid ebaõigesti ning see on toonud kaasa ebaõige ja põhjendamatu kohtuotsuse. Vaidlus puudub asjaolus, et poolte vahel kehtis pakettreisileping. Reisikorraldajaks oli kostja. VÕS § 877 lg 1 kohaselt reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Pooled ei vaidle selle üle, et teel Egiptuses Sharm El Sheikhi lennujaama kukkus hageja bussist väljudes ning tal diagnoositi kukkumise tagajärjel vasaku käe küünar- ja kodarluu distaalsete otste murd. Vaieldav ei ole ja tõendamist ei vaja asjaolu, et luumurru korral kaasneb füüsiline valu. Vaidlus käib selle üle, kas reisikorraldaja tagas hagejale vajaliku arstiabi saamise. Kui hagejale arstiabi saamist ei tagatud, kas kostja põhjustas sellega hagejale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Reisikorraldaja kasutas pakettreisilepingu alusena tüüptingimusi. Pakettreisi eest väljastas hagejale ABC Travel OÜ 02.02.2007 arve nr RR-89. Reisipaketi müüki vahendanud ABC Travel OÜ viitas lepingu sõlmimisel ABC Travel OÜ tüüptingimustele, mis olid avaldatud ABC Travel OÜ kodulehel www.abctravel.ee. Lepingu sõlmimisel kehtinud reisitingimuste punkti 6.1.5 kohaselt reisikorraldaja vastutab selle eest, et reisija haigestumisel reisi ajal, või kui reisijaga juhtub õnnetus, ta satub kuriteo ohvriks vms, tema saaks kiirelt arstiabi ja vajaduse korral – oleks korraldatud ennetähtaegne tagasisõit, kusjuures reisija kohustub täies ulatuses hüvitama reisikorraldaja poolt kantud lisakulud hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates Eestisse tagasijõudmise kuupäevast. Kostja kehtestatud reisitingimustes sellist vastustuse tingimust ei ole sätestatud, kuid kostja reisitingimusi ei ole ka hagejale VÕS § 869 lg-s 1 sätestatud korras tutvustatud. VÕS § 877 lg 4 kohaselt kui reisikorraldaja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, peab ta tegema kõik endast oleneva, et anda reisijale raskuste korral viivitamata abi. Sellist kohustust ei ole, kui rikkumine toimus reisija süü tõttu. Apellant leiab, et nimetatud säte sätestab üldise reisikorraldaja kohustuse reisijat reisi ajal aidata, sh abistada arstiabi saamisel. Selline tõlgendus on kooskõlas Nõukogu 13.06.1990 direktiivis nr 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta kehtestatud põhimõtetega. Nimetatud direktiivi artikkel 4 lõige 1 taande b punkt ii kohaselt korraldaja ja/või vahendaja annab tarbijale kirjalikult või muus sobivas vormis aegsasti enne reisi algust ka järgmise teabe korraldaja ja/või vahendaja kohaliku esindaja nimi, aadress ja telefoninumber või selle puudumise korral kohaliku asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole tarbija raskuste korral võib pöörduda. Kui sellist esindajat või asutust ei ole, tuleb tarbijale igal juhul anda hädaabitelefoni number või muu teave, mis võimaldab tal korraldaja ja/või vahendajaga ühendust võtta. Seega eeldatakse nimetatud direktiivis, et abi saamiseks pöördub tarbija korraldaja või vahendaja kohaliku esindaja poole ning nimetatud esindajal lasub kohustus tarbijat pöördumise korral aidata. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et reisikorraldaja esindajad viibisid Egiptuses, nad olid teadlikud kukkumise tagajärjel hagejale tekkinud vigastustest ja nende poole pöörduti arstiabi saamiseks. Asjas kogutud tõenditest saab järeldada, et reisikorraldajad olid vigastuste iseloomust tulenevalt arstiabi vajadusest teadlikud või pidid sellest teadlikud olema sõltumata hageja sellekohasest tahteavaldusest. Apellant leiab, et reisikorraldaja või tema esindaja

kohustus on aidata abivajavat või raskustesse sattunud reisijat. Sellist järeldust kinnitab VÕS § 6 tulenev hea usu põhimõte ja VÕS § 7 tulenev mõistlikkuse põhimõte. VÕS-i kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse alati võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Võib pidada mõistlikuks, et kohapeal reisikorraldaja või tema esindaja aitab abivajavat reisijat või korraldab ja tagab tema abistamise. Nimetatud kohustus sisaldus reisipaketti müünud ABC Travel OÜ reisitingimustes ning pidi laienema ka kostjale. Samuti ei saa kehaliste vigastustega isikut jätta abita. Viga saanud isiku abistamine tuleb ühiskonnas kehtivast üldisest hoolsuse määrast. Reisikorraldaja poolt tavalise hoolsuse määra mittejärgimine võib olla käsitatav ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega, mida võib pidada õigusvastaseks kahju tekitamiseks. Kostja pidi hageja vigastuste korral hoolitsema vajaliku arstiabi saamise eest. Kohus leidis, et kostjal puudus võimalus ja kohustus osutada hagejale vahetut arstiabi enne lennukile asumist rohkem, kui pakkuda võimalust minna haiglasse. Kohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et hagejale pakuti haiglasse minekut, kuid hageja keeldus sellest. Apellant leiab, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ja jõudnud seetõttu valele järeldusele. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Apellant leiab, et kohus ei ole nimetatud põhimõtet järginud. Kohus ei ole tõendeid hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Apellant on kohtumenetluse kestel väitnud, et ta avaldas soovi minna haiglasse, kuid reisikorraldajad ei võtnud teda kuulda ning ei korraldanud tema arsti juurde minekut ega kutsunud arsti kohapeale. Kohtuotsusest nähtub, et kohtu järeldused põhinevad eeskätt tunnistaja M. M. ja kostja poolt esitatud kirjalikul kinnitusel hagejale arstiabi pakkumise kohta. Otsusest ei nähtu, miks kohus jätab kõrvale tunnistajate O. N. ja S. P. ütlused toimunu ja reisikorraldaja tegevusetuse kohta. Samuti ei selgu otsusest, miks kohus ei nõustu hageja väitega, et ta soovis arsti, kuid seda talle reisikorraldaja või tema esindajate poolt ei võimaldatud. 24.03.2009 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja S. P., kes kinnitas, et pärast kukkumist hageja karjus, et käsi väga valutab ning käsi hakkas silmnähtavalt paiste minema. Tunnistaja ütlustest ilmneb, et pärast kukkumist ei olnud hageja suuteline oma kohvreid tassima ning vajas selleks teiste isikute abi. Tunnistaja ei olnud märganud, et hageja oleks kukkumisest kuni ootesaalini reisikorraldajaga suhelnud. Ootesaalis tõi egiptlane hagejale jääd. Samal kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud O. N. ütluse kohaselt pärast hageja kukkumist asuti otsima reisiesindajaid, kuid esindajaid ei leitud. Samuti kinnitab tunnistaja oma ütlustes, et pärast kukkumist käsi paistetas ja hageja teatas, et vajab arstiabi. Tunnistaja kinnitas, et esindaja teatas, et peale tollitsooni läbimist antakse talle lennujaamas arstiabi. Tunnistaja ütluse kohaselt lennujaamas oli hageja käsi siniseks tõmbunud ja paiste läinud. Kogu selle aja jooksul keegi talle abi ei osutanud. Lennujaama ootesaalis istus esindaja oma mehega tunnistaja läheduses ega võtnud midagi ette hageja abistamiseks. Eeltoodud tunnistajate ütlusega ei riimu kostja tunnistaja M. M. ütlused, kes on kinnitanud, et haiglasse minekut hagejale pakuti, kuid hageja keeldus sellest. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus eelistab M. M. ütlusi teiste tunnistajate ütlustele. TsMS § 442 lg 8 järgi peab kohus kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab kohus seda otsuses

põhjendama. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks püüdnud tõenditest tulenevaid vastuolusid analüüsida ega selgita, miks ta rajab oma järelduse just nendele tõenditele ning peab neid teistest tõenditest usaldusväärsemaks. Apellant märgib, et kostja esitas tunnistaja M. M. ülekuulamise taotluse alles 24.03.2009 toimunud kohtuistungil. TsMS § 237 lg 1 kohaselt kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku § 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks tõendi vastuvõtmisel hinnanud TsMS § 331 lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemist. Samuti ei ole kohus otsuses märkinud, miks saab kostja nimetatud tõendile tugineda, vaatamata selle esitamist pärast tõendite esitamise tähtaja möödumist. Apellant märgib, et tunnistaja M. M. usaldusväärsus on kaheldav, seetõttu tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus järgis tunnistaja ülekuulamisel TsMS § 262 lg-s 1 sätestatud tunnistaja ülekuulamise korda. Kohus ei ole selgitanud välja tunnistaja seost menetlusosalistega. Kohtuistungi protokollist tulenevalt kuulati tunnistaja üle enne hageja loobumist nõudest ABC Travel OÜ vastu. Seega tunnistaja ülekuulamisel oli ABC Travel OÜ menetlusosaline. Apellandile sai teatavaks, et M. M. on seotud ABC Travel OÜ-ga. Seega oli tunnistajal huvi anda ütlusi ABC Travel OÜ vastutusest vabanemise eesmärgil ja hageja vastu. Tunnistaja seotus ABC Travel OÜ-ga väljendub selles, et ABC Travel OÜ kontaktaadress langeb kokku tunnistaja elukoha aadressiga. Apellant leiab, et usaldusväärseks tõendiks ei saa pidada ka kostja partnerite kinnitust arstiabi pakkumise ja sellest keeldumise kohta, sest nimetatud isikute huvides on eeskätt vastutusest vabaneda. Samuti ei olnud apellandil võimalust nimetatud dokumendile allakirjutanud isikuid vahetult kohtus üle kuulata. Nimetatud dokument ei ole dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Apellant leiab, et kohus ei ole tõlgendanud pooltevahelist lepingut. Kohus oleks pidanud tõlgendama pooltevahelist lepingut, arvestades seejuures VÕS § 29 sätestatut ning võtma seisukoha, kas kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud reisilepingut, kui jättis täitmata võlaõigusseadusest, sh hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevad ja reisitingimustes sätestatud kohustused. Samuti oleks kohus kostja abi sisu ja ulatuse hindamisel pidanud arvestama asjaoluga, et kostja oli sõlminud lepingu hagejaga, kes oli tarbija VÕS § 34 tähenduses. Reisikorraldaja abi ulatuse määratlemisel tuleb arvestada peale eeltoodut ka tarbijate huvidega ja asjaoluga, et isikud viibivad võõras riigis ning ei valda võõrkeelt. Samuti tulnuks kohtul kostja tegevuse ja abi ulatuse hindamisel võtta arvesse hageja vigastuse iseloomu. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kõrvalised isikuid said aru, et hageja vigastused on tõsised. Apellant leiab, et asjaolu, et lepingut ei ole rikutud või kostja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud, tõendamiseks pidi kostja esitama objektiivsed tõendid selle kohta, et arstiabi tagati, st et arst (kiirabi) kutsuti kohale ja hageja keeldus arsti ettepanekul haiglasse

minemast. Tunnistaja O. N. andis ütluse selle kohta, et lennujaamast lubati algselt reisikorraldajate poolt hagejale arstiabi, kuid pärast selgus, et lennujaamas puudus arst ja arstiabi saamise võimalus. Apellant märgib, et kostja tegevusetus ja huvi puudumine arstiabi andmise vastu võis tuleneda asjaolust, et ABC Travel OÜ poolt apellandile müüdud AS BTA reisikindlustus ei laienenud Egiptusele, kindlustuskaitse kehtis vaid Euroopas. Poliis on kohtule tõendina esitatud. Kui hageja oleks arsti juurde pöördunud, oleks ilmnenud, et kindlustuskaitse puudub. ABC Travel OÜ huvides oli seda asjaolud varjata ja sellise olukorra tekkimist ära hoida. Hageja on kohtus väitnud, et poliis oli hoiul M. M. käes, tema oli aga seotud ABC Travel OÜ-ga. Apellant leiab, et kostja tegevusetuse ja mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos. Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-53-06, 3-2-1-78-06, 3-2-1-121-08, 3-2-1-45-08) asunud seisukohale, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma isiku väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. Praegusel juhtumil oli arstiabi mittesaamise tagajärjeks pikaajaline füüsiline ja hingeline valu, rasked üleelamised ja kannatamine. Nimetatud tagajärg oleks jäänud saabumata, kuid kostja oleks arstiabi kättesaadavuse eest hoolt kandnud, st vähemalt arsti kohale kutsunud. Kostja pidi aru saama, et saadud kehalise vigastuse korral hagejale arstiabi mitteandmine võib põhjustada hagejale pikaajalist füüsilist ja hingelist valu, kannatusi ja raskeid üleelamisi. Apellant on seisukohal, et alusetud ja põhjendamatud on kohtu viited tema käitumisele pärast Tallinnasse saabumist. Kohus ei ole arvestanud tõendatud asjaoludega, et apellant tarvitas tagasilennul ohtralt valuvaigisteid, mistõttu tema käitumine võis olla mitteadekvaatne. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normide rikkumist, seda ka tõendite hindamisel. Kolleegium ei tuvastanud kohtu poolt pooltevahelise lepingu ebaõiget tõlgendamist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõuet järgides. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid motiive. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: - Poolte vahel oli pakettreisilepingust tulenev õigussuhe, milles kostja oli reisikorraldaja. - Lepingu kehtivusel ajal 15.02.2007 leidis hagejaga aset õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus, so vasaku käe küünar-ja kodarluu distaalsete otste murd. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, mis seisnes arstiabi mitteandmises, mille tagajärjel tekkis hageja väidetel mittevaraline kahju hingelise ja füüsilise valu ja kannatuste näol. Kolleegium nõustub apellandiga, et õnnetusjuhtumi tekkimise korral peab reisikorraldaja osutama reisijale abi, seda ka arstiabi saamiseks.

Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas hagejale pakuti arstiabi või mitte. Maakohus, tuginedes tunnistajate O. N., S. P.i, M. M. ütlustele, asus seisukohale, et hagejat ei jäetud hädas üksi ning teda aidati võimaluste kohaselt: kaasreisijad aitasid pagasit kanda, Egiptuse esindaja tõi valu leevendamiseks jääd, hageja registreeriti väljaspool järjekorda lennureisiks. Samuti pakuti hagejale arstiabi, kuid selleks tuli sõita Sharm El Sheikhi haiglasse koos reisikorraldajaga, kuid sellisest võimalusest hageja loobus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Egiptuse lennujaamas arstiabi andmise võimaluse puudumise eest, ei saa vastutada kostja. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt reisikorraldaja Rita koos kohapealse reisikorraldajaga selgitasid hagejale, et arstiabi saab üksnes haiglas, millest hageja ehmus ning ta ei tahtnud lennukist maha jääda (lk. 109), kuivõrd järgmine reis Tallinna pidi toimuma nädala pärast. Apellandi väidetel tunnistaja M. M. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd ta on seotud ABC Travel OÜ-ga. Kolleegium leiab, et ainuüksi seotus teise reisfirmaga ei anna alust seada kahtluse alla tunnistaja M. M. ütlused. Tunnistaja kirjeldas üksikasjalikult, mis toimus Egiptuse lennujaamas ning oli juures, kui toimus vestlus Egiptuse ja kostja esindajatega. Ka ei anna alust tunnistaja M. M. ütlustega mittearvestamiseks asjaolu, et taotlus tema ülekuulamiseks tehti alles 24.03.2009. Kui hagejal tekkis soov M. M. ütluste ümberlükkamiseks esitada omapoolset tõendit, siis tuli vastav taotlus esitada kohtule. 24.03.2009 kohtuistungi protokolli kohaselt ei esitanud hageja vastuväiteid tunnistaja M. M. ülekuulamise suhtes. Ka ei tuvastanud kolleegium tunnistaja M. M. ütluste andmisel sellist menetlusõiguse normi rikkumist, mille puhul ei saa seda kasutada tõendina. Tunnistaja M. M. ütlusi kinnitab ka 15.02.2007 koostatud akt kliendi keeldumise kohta meditsiinilisest abist, mis on koostatud klientide transfeeri teenindanud isikute poolt, kes kinnitasid oma allkirjadega, et hageja keeldus Sharm El Sheikhi haiglasse minekust (t.lk. 40). Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eelnimetatu ei ole dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 ja 2 tähenduses. 24.03.2009 kohtuistungil ABC Travel OÜ esindaja kinnitas, et peale arsti juures käimist tuli hageja büroosse ja ütles, et tal ei olnud raha, et sinna jääda. Seega hinnates kogutud tõendeid kogumis, on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et arstiabi andmine Egiptuses oli võimalik üksnes Sharm El Sheikhi haiglas, kuid sellest hageja keeldus, mis on ka arusaadav, sest ta ei soovinud jääda reisikaaslastest maha võõrale maale. Kolleegium ei tuvastanud ka tunnistajate O. N. ja S. P.i ütluste ebaõiget hindamist. Seega toimikus olevad tõendid ei tõenda kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumist, mis tõi kaasa hagejale mittevaralise kahju tekkimise. Apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Liidu 13.06.1990 direktiiv nr. 90/314/EMÜ artikli 4 lg 1 p ii kohaselt peab reisikorraldaja/vahendaja andma teabe, kelle poole tarbija saab raskuste korral pöörduda. Käesoleval juhul selline teave oli hagejale antud ning ka pakuti abi haiglasse sõitmiseks. Seega ei ole kostja rikkunud nimetatud õigusaktis olevat sätet. Ka ei tuvastanud kolleegium kostja poolt hoolsuskohustuse nõude rikkumist. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et Tallinnasse saabudes pikendas hageja ise oma kannatusi, kui koheselt arstiabi saamise asemel nõustus sellega, et M. M. poolt tellitud auto viis eelnevalt koju teised reisijad ja alles seejärel hageja haiglasse. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha teistsugust otsust, kui on seda teinud maakohus.