Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused AS Hansapank ja Dmitri Golovenko sõlmisid 25.02.2005 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, 29.09.2005 käenduseta väikelaenulepingu nr 05-213489-VL ja 12.12.2005 käenduseta väikelaenulepingu nr 05-254686-VL, kostja ühestki lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, hageja on lepingud üles öelnud. Seisuga 27.10.2008 on kostja võlgnevus hageja ees kokku 7777,38 krooni, sellest vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tasumata põhiosa 1125,50 krooni, intress 34,50 krooni ja viivis 144,16 krooni; väikelaenulepingust nr 05-213489-VL tasumata põhiosa 2274,78 krooni, intress 218,25 krooni, viivis 328,99 krooni, leppetrahv 24,93 krooni ja viivis leppetrahvilt 4,19 krooni ning väikelaenulepingu nr 05-254686VL tasumata põhiosa 2849,09 krooni, intress 97,84 krooni, viivis 362,85 krooni, leppetrahv 29,47 krooni ja viivis leppetrahvilt 4,19 krooni. Seoses maksekäsu kiirmenetlusega kandis hageja kulu 278,64 krooni. Hageja palus mõista kostjalt välja 7777,38 krooni ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Dmitri Golovenkolt AS-i Hansapank kasuks välja põhiosa võlgnevuse 6249,37 krooni, intressi 350,59 krooni, viivise 844,38 krooni, leppetrahvi 54,40 krooni ja viivised alates 30.10.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhiosalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud Dmitri Golovenko kanda ja mõistis Dmitri Golovenkolt välja menetluskulud 2850 krooni AS-i Hansapank kasuks. Kohus jättis rahuldamata AS-i Hansapank taotluse 710,64 krooni väljamõistmiseks menetluskuluna. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. 06.11.2008 sai dokumendid kätte kostja eluruumis kostja vend. Kohus luges dokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostja vastust 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulud ei ole osa põhinõudest, tegemist on osaga menetluskuludest. Kuna hageja arvestas maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu põhinõude osaks, jättis kohus selles osas haginõude rahuldamata ning käsitles nõutavat summat lahendi osas, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist. Hagi oli hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulus rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 158 ning TsMS § 367. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude hüvitamise nõude esitas hageja hagiavalduses. Hageja palus

2(5)

välja mõista kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud postikulu 28,64 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni ja hageja esindaja kulud 2832 krooni, sh käibemaks 432 krooni. Maakohus leidis, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks oli põhjendatud osaliselt ning tuli TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 ning p 7 alusel rahuldada osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja menetluskulud summas 2850 krooni. Lepingulise esindaja kulu mõistis kohus kostjalt välja käibemaksuta, kuna hageja ei toonud esile käibemaksu lisamise aluseks olla saavaid asjaolusid. Samuti ei tõendanud hageja, et esitas hagi samas nõudes, milles esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, varem kui ühe kuu möödumisel maksekäsu kiirmenetluse lõpust. Maksekäsu kiirmenetlus lõppes 26.09.2008 määrusega, hagi esitati 30.10.2008. Seega ei mõista kohus kostjalt menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluse kulu ja hageja esindaja õigusabikuludelt käibemaksu. Apellatsioonkaebuse põhjendused Swedbank AS palus apellatsioonkaebuses tagaseljaotsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 loetakse menetluskuludeks menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, v.a, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui 1 kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluses tehtav lahend kohtumäärus, mis vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 307 lg 1 kohaselt loetakse, et menetlusdokument on kätte toimetatud dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 313 lg-le 1 tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Eeltoodust järeldub, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus jõustub, kui see on üle antud isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja suhtes jättis maakohtus 26.09.2008 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus toimetati hagejale tähitult väljastusteatega. Vastavalt väljastusteatele sai hageja määruse kätte 23.10.2008. Kostjale eelduste kohaselt nimetatud määrust kätte ei toimetatuid, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata põhjusel, et kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ela tema poolt hagejale teatatud aadressil ega rahvastikuregistris märgitud aadressil, saab mõistlikult eeldada, et antud asjas ei olnudki võimalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrust kostjale teatavaks teha ja üle anda. Järelikult jõustus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrus päeval, mil see anti üle hagejale ehk 23.10.2008, mis oli ühtlasi maksekäsu kiirmenetluse lõppemise kuupäevaks. Kuivõrd hageja esitas hagiavalduse 28.10.2008, s.o 5 päeva pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemise kuupäeva, oleks kohus vastavalt TsMS § 144 p-le 7 pidanud lugema kohtuväliseks kuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud ning mõistma need kostjalt välja. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse normi, tõlgendades vääralt TsMS § 144 p 7. Ükski

3(5)

määrusega lõpetatud menetlus ei saa lõppeda enne menetlust lõpetava määruse jõustumist. Järelikult jättis kohus otsust tehes kohaldamata TsMS § 478 lg 2, mis sätestab, et hagita menetluses tehtud määrus jõustub, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Kohus luges ebaõigesti maksekäsu kiirmenetluse lõpuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse tegemise kuupäeva. Kohus ei tuvastanud menetluses, millal maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrus jõustus. Hageja ei esitanud koopiat kohtule tagastatud väljastusteatest, arvates, et seoses maksekäsu menetlemisega samas maakohtus saab kohus ise tuvastada maakohtule tagastatud väljastusteate alusel määruse kättetoimetamise kuupäeva. Paraku lähtus kohus TsMS § 144 lg 7 kohaldamisel alusetult maksekäsu kiirmenetluse määruse tegemise kuupäevast, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele, jättes hageja kasuks välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 278,64 krooni. Hageja palus võtta asja juurde Harju Maakohtule adresseeritud väljastusteate koopia. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on käesolevas asjas kohtuvälised kulud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi samas nõudes esitati TsMS § 144 lg 7 sätestatud tähtaega arvestades, so varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Vastus apellatsioonkaebusele Dmitri Golovenko apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskuludeks on kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja hagi sama nõudega on esitatud ühe kuu jooksul arvates maksekäsu kiirmenetluse lõppemisest. TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluses tehtav lahend kohtumäärus, mis vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 307 lg 1 kohaselt loetakse, et menetlusdokument on kätte toimetatud dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 313 lg-le 1 tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostjalt võla saamiseks jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Määrus toimetati hagejale kätte 23.10.2008. Kolleegiumi arvates on apellant õigesti leidnud, et maksekäsu kiirmenetluses tehtud avalduse rahuldamata jätmise määrus jõustub selle teatavaks tegemisel isikule, kelle kohta määrus tehti. Järelikult jõustus maksekäsu kiirmenetluses tehtud avalduse rahuldamata jätmise määrus 23.10.2008. Kolleegium leiab, et määruse jõustumise päev on kiirmenetluse lõppemise päevaks ja alates sellest 1 kuu jooksul hagi esitamisel loetakse makskäsu kiirmenetluse kulu TsMS § 144 p 7 järgi kohtuväliseks kuluks, mis kuulub hagimenetluses väljamõistmisele. Hagi on esitatud 30.10.2008, seega ühe kuu jooksul arvates maksekäsu kiirmenetluse lõppemisest. Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja poolt eelnevalt kantud maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 278,64 krooni kostjalt tagaseljaotsusega välja mõistmata.

4(5)

TsMS § 657 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Seega olenemata sellest, kui suures osas on tagaseljaotsus vaidlustatud, tuleb otsuse tühistamisel saata tsiviilasi täies ulatuses läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.