lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-76210/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 05.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-76210/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2572
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-76210

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-08-76210

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. mai 2009, Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

OÜ Valsnera hagi OÜ Ida-Virumaa Kinnisvara vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

147 000 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2009

Menetlusosalised

Hageja:

OÜ Valsnera (RK xxx)

Hageja esindaja:

V. S. (juhatuse liige)

Kostja:

OÜ Ida-Virumaa Kinnisvara (RKxxx)

Kostja esindaja:

T. V. (juhatuse liige)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Ida-Virumaa Kinnisvara OÜ Valsnera kasuks 147 000 (ükssada nelikümmend seitse tuhat) krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses OÜ Ida-Virumaa Kinnisvara kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 1(7)

2-08-76210 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Viru Maakohtule 14. novembril 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30. märtsil 2006 töövõtulepingu nr 1/2006.Töövõtulepingu p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu alusel teostatud töö eest kokku 3 700 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja ja kostja poolt oli 24. augustil 2006 koostatud ja allkirjastatud „Teostatud tööde vastuvõtu akt nr 1“, millega kostja võttis vastu hageja poolt töövõtulepingu nr 1/2006 alusel teostatud tööd. Hageja esitas 14. mail 2007 kostjale faktuurarve nr 6/05, mille alusel peab kostja tasuma hageja pangakontole 147 000 krooni. Hagiavalduse aja seisuga kostja nimetatud summat tasunud ei ole. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 147 000 krooni tasumata tööde eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: töövõtuleping nr 1/2006 (t.l.-717); teostatud tööde vastuvõtu akt 24. augustist 2006 nr 1 (t.l.-18); faktuurarve nr 6/05 (t.l.-19); Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldus (t.l.-53); teostatud tööde akt 30. aprillist 2006 nr 1 (t.l.-54); üleandmise-vastuvõtu akt 21. augustist 2007 (t.l.-55). Kostja vastus Kostja vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et hageja ja kostja vahel 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtuleping nr 1/2006 jäi poolte vahel teostamata, kuna hageja ei alustanud töödega tähtaegselt ning teatas kostjale suutmatusest lepingut täita. Kostja sõlmis tööde teostamiseks 30. mail 2006 lepingu kolmanda isikuga. Hageja avaldas kostjale soovi teostada korterelamu katusetöid ning pooled sõlmisid katusetööde tegemise kohta suulise lepingu, mille kohaselt kokkulepitud tasu katusetööde eest moodustas 184 000 krooni koos käibemaksuga. Kostja tasus hagejale 24. mail 2006 summa 50 000 krooni, 27. mail 2006 summa 9000 krooni ja tööde lõppedes 15. mail 2006 summa 125 000 krooni. Kostja on seisukohal, et ta on kõik kohustused hageja ees 24. augusti 2006 vastu võetud tööde osas täitnud. Kostja poolt kohtule 09. aprillil 2009 esitatud kirjalikus seisukohas on kostja märkinud, et kostja ei mäleta kokkulepet hagejaga, millest tulenevalt oleks katusetööde maksumuseks kokku lepitud hageja nimetatud summa 354 668 krooni. Samuti ei mäleta kostja, et sellises summas kokkuleppe kohta oleks ta allkirja andnud. Kostja mäletab, et kokku lepiti hind 184 000 krooni ja selle on kostja hagejale tasunud. Kostja selgitab, et kostja esindaja on küll allkirjastanud teostatud tööde vastuvõtu akti nr 1 30. aprillist 2006, kuid siinkohal pidas kostja esindaja silmas tööde osalist vastuvõtmist, mitte kokkulepet tööde kogumaksumuse kohta. Kostja väitel ei saa hageja nimetatud 354 668 krooni olla poolte vahel katusetööde osas kokku lepitud hind, kuna sellisel juhul oleks kostjal tasumata 170 668 krooni, mitte 147 000 krooni, nagu seda nimetab hageja ning mille kohta on esitatud hagi aluseks olev faktuurarve nr 6/05. Kostja arvutuste kohaselt moodustavad hageja nõue 147 000 krooni ja kostja poolt tasutud 184 000 krooni katusetööde kogumaksumuseks kokku 331 000 krooni, mitte 354 668 krooni, nagu see on 2(7)

2-08-76210 märgitud 30. aprilli 2006 teostatud tööde vastuvõtu aktis nr 1. Kostja leiab, et teostatud tööde vastuvõtu akt nr 1 30. aprillist 2006 ei tõenda poolte vahel kokku lepitud katusetööde hinda. Kostja väitel on hageja faktuurarve nr 6/05 osas koostanud kreeditarve nr 6/05 summas 147 000 krooni ja seetõttu ei tule kostjal faktuurarve nr 6/05 alusel hagejale mitte midagi maksta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: 30. mai 2006 töövõtuleping nr 1 (t.l.-27-36); faktuurarve nr 10/05 (t.l.-37); pangakonto väljavõte (t.l.-38); faktuurarve nr 13/08 (t.l.39); pangakonto väljavõte (t.l.-40); kreeditarve 6/05 (t.l.-61). Kohtuistung Kohtuistungil hageja selgitas, et katus võeti vastu 2006. aastal ning selle eest tasus kostja vaid 124 000 krooni. Kostja palus tööde eest tasumiseks pikendust ning hageja arveid koheselt ei esitanud. Hageja võtab omaks, et kostjale 25. mail 2006 esitatud arve nr 10/05 summas 59 000 krooni, 17. augustil 2006 esitatud arve nr 13/08 summas 125 000 krooni, s.o. kokku 184 000 krooni on tasutud. Hageja väitel oli kostjale kokku esitatud arveid summas 331 000 krooni, millest tasumata on arve nr 6/05 summas 147 000 krooni. Hageja palus hagi rahuldada. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja nõustub, et tööd lõpetati aprillis 2006, sealjuures terves ulatuses olid tööd lõpetatud juunis 2006. Puudused kõrvaldati augustis 2007. Tööde kvaliteedi osas kostja pretensioone hagejale ei esita. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 147 000 krooni tasumata tööde eest, mis tuleneb poolte vahel 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtulepingust nr 1/2006. Kostja hagi ei tunnista ja on seisukohal, et ta on hagejale kõik lepingust tulenevad summad tasunud. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtuleping nr 1/2006 ehitustööde teostamiseks ehitusobjektil aadressiga xxx (t.l.-7-17). Pooled muutsid suulisel kokkuleppel lepingut selliselt, et hageja kohustus tegema ehitusobjektil aadressiga Salu 13 Kohtla-Järve vaid katusetöid. Lepingust tulenevad tööd võeti terves ulatuses vastu juunis 2006. Puudused kõrvaldati augustis 2007. Kostja on hagejale tasunud 25. mail 2006 esitatud arve nr 10/05 summas 59 000 krooni ja 17. augustil 2006 esitatud arve nr 13/08 summas 125 000 krooni, s.o. kokku on kostja tasunud hagejale 184 000 krooni. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel oli katusetööde maksumuseks kokku lepitud summa 354 668 krooni ning kostjale oli esitatud arveid kokku summas 331 000 krooni, millest tasumata on 14. mai 2007 faktuurarve nr 6/05 summas 147 000 krooni. Kostja esitas vastuväite, et kokku lepiti hind 184 000 krooni ja selle on kostja hagejale tasunud täies ulatuses. 3(7)

2-08-76210 Kohus nõustub hageja väitega selles osas, et katusetööde maksumuseks kokku lepitud summa moodustas 354 668 krooni. Vaidlust ei ole, et pooled muutsid suulisel kokkuleppel poolte vahel 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtulepingut nr 1/2006 ning leppisid kokku, et hageja teostab objektil Salu 13 Kohtla-Järve vaid katusetöid. Hageja esitatud tõendist - teostatud tööde akt 30. aprillist 2006 nr 1 (t.l.-54) – selgub, et katusetööde kogumaksumus (leppehind) moodustab koos käibemaksuga 354 668 krooni. Nimetatud aktile on alla kirjutanud nii tellija kui ka töövõtja esindajad. Vaidlust ei ole, et dokument on ehtne. Kostja esitas vastuväite, et kokku lepiti katusetööde maksumuseks 184 000 krooni. Kostja väitel allkirjastas kostja esindaja küll teostatud tööde vastuvõtu akti nr 1 30. aprillist 2006, kuid siinkohal pidas kostja esindaja silmas tööde osalist vastuvõtmist, mitte kokkulepet tööde kogumaksumuse kohta. Kostja tõendeid katusetööde maksumuse kokkuleppe kohta kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Dokumendi allkirjastamisel tuleb allkirjastajal veenduda dokumendi õigsuses. Juhul, kui dokumendis märgitud summad ei ole õiged, tuleb koostada kas uus dokument või teha dokumendis vastavad parandused, mis allkirjastatakse mõlema poole esindaja poolt. Samuti on võimalik, et dokumendile märgitakse selgitus, mille kohta poolte allkirjastatud kokkulepe kehtib. Teostatud tööde 30. aprilli 2006 akti nr 1 (t.l.-54) osas on pooled allkirjastanud dokumendi algsel kujul ning seeläbi tingimusteta nõustunud dokumendis sisalduva kokkuleppega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt, kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuna pooled vaidlevad teostatud tööde 30. aprilli 2006 aktiga nr 1 väljendatud kostja tahteavalduse tähenduse üle, järeldab kohus, et hageja kui tahteavalduse saaja kostja kui tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma ja seega tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Teostatud tööde 30. aprilli 2006 aktis nr 1 parandusi või märkuseid ei sisaldu ning seega tuleb asuda seisukohale, et tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik mõistis kostja tahteavaldust selliselt, et kogu dokumendis esitatud informatsioon vastab tegelikkusele ja kostja tahtele, mis muuhulgas kehtib ka katusetööde hinna kokkuleppe osas. Kohus jõuab järeldusele, et hageja väide on tõendatud ning katusetööde kogumaksumuseks tuleb lugeda 354 668 krooni (koos käibemaksuga). Kostja vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale kokku 184 000 krooni katusetööde eest objektil Salu 13 Kohtla-Järve. Hageja väitel on kostjal tasumata 14. mai 2007 faktuurarve nr 6/05 summas 147 000 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja on faktuurarve nr 6/05 osas koostanud kreeditarve nr 6/05 summas -147 000 krooni ja seetõttu ei tule kostjal faktuurarve nr 6/05 alusel hagejale mitte midagi maksta. 4(7)

2-08-76210 Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja lg 3, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 kohaselt, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28. aprilli 2004 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-43-04 asunud seisukohale, et „Kreeditarvel, mille esitamist reguleerib käibemaksuseadus (KMS), on eelkõige maksuõiguslik ja raamatupidamisarvestuslik tähendus. /---/. Kuigi hageja esitatud kreeditarvest tulenevad muudatused pidi kostja kajastama kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis (KMS § 13 lg 4), ei lõpeta kreeditarve iseenesest pooltevahelist võlasuhet.“.

Kohus asub seisukohale, et kreeditarve on võlausaldaja koostatud raamatupidamisdokument, mis ei loo ega lõpeta tsiviilkohustusi. Kreeditarve esitamisega annulleeritakse vastav deebetarve ning loetakse, et arvet võlausaldajale esitatud ei ole. Kreeditarve poolte vahelisest lepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi ei lõpeta ega muuda. Seega ei anna hageja 14. mai 2007 faktuurarve nr 6/05 osas koostatud 14. mai 2007 kreeditarve nr 6/05 summas -147 000 krooni alust kostjal keelduda poolte vahel 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtulepingust nr 1/2006 tuleneva kohustuse täitmisest. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nimetatud 354 668 krooni ei saa olla poolte vahel katusetööde osas kokku lepitud hind, kuna sellisel juhul oleks kostjal tasumata 170 668 krooni, mitte 147 000 krooni nagu seda nimetab hageja ning mille kohta on esitatud hagi aluseks olev faktuurarve nr 6/05. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt, hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja esitatud nõude suuruseks on 147 000 krooni. Tsiviilasja menetluses on hagejal vaba valik otsustada, millises suuruses ta oma nõude kostja vastu esitab ning kohus ei saa otsustada, kas hageja nõue katab kogu kostja võlgnevuse või teeb seda osaliselt. Seega ei saa ka võlgnevuse tegelikku suurust tuletada hageja poolt kohtule esitatud nõude alusel. Samuti ei saa hageja nõude põhjal otsustada poolte lepingust tulenevate kohustuste suuruse üle. Kohus jõuab järeldusele, et katusetööde kogumaksumusest summas 354 668 krooni (koos käibemaksuga) on hageja esitanud kostjale arveid summas 184 000 krooni - 25. mai 2006 arve nr 10/05 summas 59 000 krooni ja 17. augusti 2006 arve nr 13/08 summas 125 000 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja on nimetatud arved tasunud. Arve nr 6/05, esitatud 14. mail 2007, summas 147 000 krooni, tühistas hageja sama kuupäeva (14. mai 2007) kreeditarvega summas -147 000 krooni (arvetel märgitud summad näidatud koos käibemaksuga). Lähtuvalt VÕS § 637 lg 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. 5(7)

2-08-76210

Poolte vahel 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 1/2006 p 6.5. kohaselt kohustub tellija võtma lepingule vastava töö töövõtjalt vastu kooskõlas kehtivate seadustega ja p 8.3. kohaselt tellija tasub vastavuses käesoleva lepinguga esitatud arved 21 päeva pärast, arvates töövõtjalt arve saamise päevast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07. novembri 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 asunud seisukohale, et „...ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist.“.

Kohus jõuab järeldusele, et hageja poolt arvete esitamata jätmine ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, kas ja kuidas võis hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist mõjutada. Vaidlust ei ole, et hageja poolt 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 1/2006 alusel teostatud katusetööd objektil Salu 13 Kohtla-Järve on kostja vastu võtnud. Tööde maksumuseks oli kokku lepitud 354 668 krooni (koos käibemaksuga). Kostja on tasunud 184 000 krooni. Seega on kostjal hagejale tasumata 170 668 krooni. Hageja on esitanud nõude 147 000 krooni osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust jättes hagejale tasumata 30. märtsil 2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 1/2006 alusel teostatud katusetööde eest objektil Salu 13 KohtlaJärve ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 147 000 krooni. Hageja tõendid - teostatud tööde vastuvõtu akt 24. augustist 2006 nr 1 (t.l.-18); Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldus (t.l.-53) ja üleandmise-vastuvõtu akt 21. augustist 2007 (t.l.-55) - ei vaja analüüsimist, kuna objektil Salu 13 Kohtla-Järve hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmise üle vaidlus puudub. Kostja tõend - 30. mai 2006 töövõtuleping nr 1 (t.l.-27-36) – ei ole asjassepuutuv, kuna on sõlmitud menetlusvälise isikuga ning tõendis kajastatud õigussuhe ei ole hagi alusega seotud. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe katusetööde teostamiseks objektil Salu 13 Kohtla-Järve. Kostja tõendid - faktuurarve nr 10/05 (t.l.-37), pangakonto väljavõte (t.l.-38), faktuurarve nr 13/08 (t.l.-39), pangakonto väljavõte (t.l.-40) – ei vaja analüüsimist, kuna nimetatud arvetel näidatud summade tasumise üle vaidlus puudub. Hagihind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus summas 147 000 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. 6(7)

2-08-76210 Hagihind on seega määratud hageja nõude suurusega, s.o 147 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja