Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

09.10.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt oli kahju suurus 32’592.- krooni. Kindlustusfirma tunnistas hageja liiklusõnnetuse põhjustajaks ja kahju ei kompenseerinud. Samas kahjukäsitleja kirjutab kahjutoimikus, et ristmikkuliiklust reguleeriv märk 221 (anna teed) on varjatud põõsastega ja ei ole pimedas vihmasajus nähtav. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja 01.12.2008.a kohtusse laekunud vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Hageja lähenes ristmikule ja pidi olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Kui hagejale ei olnud liikluskorraldusvahend nähtav, oli hageja kohustatud andma teed võimalikule sõidukile, mis võis läheneda paremalt. See eeldab sobiliku ohutu olukorra kiiruse valikut, et paremalt tulevale autole teed anda. Nähtavus antud ristmikul oli piiratud paremalt sõidusuunalt. Selleks, et paremalt tulevatele sõidukitele teed anda, oli hageja kohustatud vähendama kiiruse selliseks, et tee andmine olnuks ohutult võimalik. Hageja on kindlustusele teatanud, et sõitis ristmikule maksimaalse asulas lubatud kiirusega 50 km/h. Seega ei valinud hageja sobivat sõidukiirust, mis oleks ohutu peatumise võimaldanud. Hageja oleks pidanud arvestama sellega, et asub kõrvalteel ja olema valmis peatumiseks. Kui hageja oleks täitnud LE § 96, 123 ja 162 nõudeid, poleks ta põhjustanud kokkupõrget. Hageja õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses autole tekkinud kahjuga. Fotodelt nähtub, et liiklusmärk anna teed on nähtav ristmikule lähenedes. Lisaks eeltoodule asub ristmik hageja elukoha läheduses. Hageja oleks pidanud antud liiklusmärke enne ristmikku nägema. Hageja abikaasa ei ole hagi esitanud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt sõiduki juhtumise tõttu on tekkinud hageja kasutuses olnud autole kahju summas 32’592.- krooni (tl 18-19, 32-39). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vaidlusalune liiklusõnnetus toimus 05.09.2008.a õhtul kella 9 paiku vihmasajus (tl 22), hageja poolt juhitud sõiduauto sõitis kiirusega 50 km/h (tl 25) ette kõrvalasuvalt teelt sõitnud sõidukile. Teatega liiklusõnnetusest (tl 8) loeb kohus tõendatuks, et kummalgi liiklusõnnetuses osalenud juhil oli kõrvaltee ja nagu nähtub jooniselt, oleks hageja pidanud andma teed teisele ristmikule lähenenud autole Audi A 6. Hageja selgitas kohtuistungil, et märkas teise auto jaoks kehtivat „anna teed” märki, kuid oma märki ei näinud, mistõttu järeldas, et temal on peatee. Vaidlus on selles, kas kahju on tekkinud kostjast sõltuvatel asjaoludel või kas kostja on süüdi liiklusõnnetuses, kuna märki ei olnud näha (tl 26). Vaidlust ei ole selles, et sõiduki omanikuna on registrikaardile kantud hageja abikaasa (tl 27), hageja selgitas, et tegemist on ühisvaraga. Ja vaidlust ei ole selles, et kindlustus ei hüvitanud hagejale tekkinud kahju (tl 28-30). Poolte vahel on vaidlus selles, kas Tallinna linn oli süüdi liiklusõnnetuses ja hagejale kahju tekkimises ning kas kostjal on kohustus selles tulenevalt hüvitada hagejale kahju. Kostja kohustus hoida tee liiklusohutuseks korras ja varustada see märkidega tuleneb teeseaduse § 37 lg 1 p-dest 1-3. Vaidlus on selles, kas kostja jättis oma kohustuse täitmata ja kas tekkinud kahju on sellega põhjuslikus seoses. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et tema elukoht asub vaidlusaluse ristmiku lähedal. Nimetatust tulenevalt saab järeldada, et hageja pidi olema tuttav juba varasemast kehtiva liikluskorraldusega. Kohtuistungil vaidlesid pooled esitatud fotode põhjal, kas märk pidi olema

hagejale nähtav või mitte. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja poolt tl 20 esitatud foto on tehtud selliselt kauguselt ja rakursi alt, et sellelt jääb nähtamatuks liiklusmärk. Kostja poolt esitatud fotodelt (tl 77-79) nähtub, et ristmikule lähemale sõites on liiklusmärk näha. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud fotodelt, et need on tehtud küll ajal, kui ilm on vihmane ja hakkab hämarduma, kuid ajal kui puud on raagus. Hageja poolt esitatud fotod on tehtud sellise nurga alt, et näha on kõrvalteelt ettesõitnud autole kehtiv liiklusmärk. Kui analüüsida kostja poolt esitatud fotosid, siis need on tehtud auto tegelikust lähenemissuunast ja nendelt ei ole näha kõrvalteelt lähenenud autole kehtinud „anna teed” märki. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud fotod kajastavad õigemini liiklussituatsiooni. Fotodelt saab teha järelduse, et hageja ei saanud märgata enne kõrvalteelt lähenejale mõeldud liiklusmärki ja pidi eelnevalt märkama hagejale mõeldud „anna teed” ja peatee suunda osutavat liiklusmärki. Seega lükkavad kostja poolt esitatud fotod ümber hageja nimetatud väiteid. Kausaalsuse puhul tuleb arvestada selle topeltfunktsiooni: riski realiseerumine peab kõigepealt põhjustama kahju, käesoleval juhul hageja autole. Selline esmane tagajärg peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mida kannatanu nõuab. Kahju tekkimisega on käesoleva juhul põhjuslikus seoses hageja enda poolt vajaliku hoolsuse mitteilmutamine ja valesti valitud sõidukiirus (VÕS § 127 lg 4). Asjakohased on ka kostja vastuväited, et tulenevalt LE § 96, 123 ja 162, mis sätestavad liikluses osaleva juhi hoolsuskohustuse ristmikule lähenedes, eriti kui juht ei ole kindel, kas ta asub peavõi kõrvalteel, oli hageja kohustatud kiirust vähendama. Kui isegi nõustuda hageja seisukohaga, et märk oli halvasti märgatav ja sellega oli kostja pannud toime õigusvastase teo (VÕS § 1045 lg 2 p 7), on hageja ise süüdi endale kahju tekkimises (VÕS § 127 lg 5). Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale liiklusõnnetusega tekkinud kahju, ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.