Võlaõigus › Töövõtulepingud

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 5-10) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Wiira Ehitus ja OÜ Greenland Haljastus 12.05.2008 töövõtulepingu nr 05.08-2, mille kohaselt tellija andis ja töövõtja võttis teha Tartu linnas, Vanemuise 35 kivimüüride taastamise ehituse. 09.06.2008 anti tehtud tööd kostjale üle ja kostja allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Samal kuupäeval esitati kostjale tööde eest arve nr 3/09.06.2008, mille kostja allkirjastas. Kostja jättis arve tasumata summas 120 360 krooni, esitamata kauba kvaliteedi vms võimaliku mittevastavuse osas tööde teostajale mistahes pretensioone. 28.07.2008 loovutas OÜ Wiira Ehitus eelnimetatud kohustusest tulenevad nõuded kostja vastu OÜ-le ProInkasso, millest kostjat teavitati. Hageja esitas kostjale kirjalikke võlateatisi, millele ei ole järgnenud täitmist. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 120 360 krooni ning viivis 23.06.2008-22.12.2008 summas 6440,97 krooni ja alates 22.12.2008 viivis 0,0305556% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud, s.h riigilõiv 6750 krooni, jätta kostja kanda. Hageja esitas tõenditena koopiad töövõtulepingust nr 05.08-2 (tl 11-14), üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 15), arvest nr 3 (tl 16), nõude loovutamise lepingu nr 01872807-0908L lisast 1 (tl 17), teatisest nõude loovutamise kohta (tl 18). Kostja vastuväited (tl 39-42) Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagi tõendatud, kuna töövõtulepingu punkti 6.1 kohaselt on töö lepinguliseks maksumuseks 75 520 krooni (käibemaksuga), üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt anti üle tööd koguväärtuses 75 520 krooni (käibemaksuga) ja arve kohaselt kuulub tasumisele 75 520 krooni (käibemaksuga). Põhinõue on tasaarvestuse tõttu lõppenud. Hageja ei täitnud töövõtulepingu punktist 3.2.14 tulenevat garantiikohustust nõuetekohaselt, millega tekitas hageja kostjale kahju. Hageja pidi töövõtulepingu sõlmimisel ette nägema, et temapoolne garantiikohustuse rikkumine sunnib kostjat tellima tegemata garantiitööd kolmandalt isikult. Samuti pidi hageja ette nägema, et temapoolne garantiikohustuse rikkumine põhjustab kostja ja kolmandast isikust tellija vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumise kostja kui peatöövõtja poolt ja et kohustuse rikkumisele järgneb õiguskaitsevahendite kasutamine kahjustatud lepingupoole poolt. Eeltoodu tõttu tekkis hagejal kahju hüvitamise kohustus. Kostja esitas 03.09.2008 hagejale tasaarvelduse avalduse ja tasaarvelduse nõuded 42 480 krooni ulatuses. Samuti tasaarveldas kostja viimase ja kolmandast isikust tellija vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tuleneva nõude, mille kolmandast isikust tellija esitas kostja vastu. 2(5)

Kuna hageja põhinõue on tõendamata ja tasaarvelduse tõttu lõppenud, ei ole põhjendatud ja tõene ka viivisnõue summas 6440,97 krooni. Hageja väide kostjale kirjalike võlateatiste edastamise kohta on tõendamata. Kostja esitas tõendina tasaarvelduse avalduse (tl 44). Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 50-52) Hageja taotles toimikusse ekslikult lisamata jäänud järgmiste tõendite lisamist: Töövõtulepingu nr 05.08-2 lisa nr 1 (tl 54), mille alusel on kostja tellinud lisatööd maksumuses 18 000 krooni (käibemaksuta), töövõtulepingu lisa 1-ga kokkulepitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (20.06.2008) (tl 55), vastavalt kokkuleppele arve nr 6 koopia (tl 56). Need dokumendid kinnitavad, et kostja võlgnes OÜ-le Wiira Ehitus veel lisaks 75 520 kroonile ka 21 240 krooni, mis on jäänud tasumata. Töövõtulepingu nr 05.08-2 lisa nr 2 (tl 57), mille alusel on kostja tellinud teist korda lisatööd ja siis summas 20 000 krooni (käibemaksuta). Töövõtulepingu lisas 2 ära toodud tööde üleandmisevastuvõtmise akt (30.06.2008) (tl 58) ja vastavalt kokkuleppele arve nr 7 (tl 59). Eeltoodud tõenditega on tõendatud võlasumma 120 360 krooni ulatuses. Garantiikohustuse kohta märkis hageja, et hinnapakkumises ära toodud tööd said teostatud, 09.06.2008 kostjale üle antud ja aktile ei ole märgitud ühtegi kostja poolset pretensiooni tööde kohta. Hageja andis garantii teostatud töödele, kuid kostja ei ole hagejalt nõudnud asja parandamist, vaid asus koheselt ise tellima kolmanda isiku käest lisatöid ehk töö puhastamist, andmata eelnevalt võimalust hagejale. Tulenevalt Ehitusseaduse § 4 lg 1 saab ehitusettevõtja tagada, et tema poolt teostatud ehitustööd vastavad lepingule. Hageja ei saa nimetada vaidlusobjekti enam enda poolt teostatud ehitustööks, kuna seda on kolmas isik juba ümber teinud, sellega seoses ei saa hageja kinnitada garantiikehtivust. Kuna garantii ei kehti seoses tööde vastuvõtja „omaalgatusliku parandusega“, ei saa ka nõuda garantii täitmist rahalise kuluna. Garantiikohustuse rikkumine on kostja poolt tõendamata. Kostja oleks pidanud koostama reklamatsiooni, kirjeldama praaki üksikasjalikult ning võimalikult detailselt. Kostja seda teinud ei ole, vaid esitas arve millegi eest. Võlateatiste kohta selgitas hageja, et kostja on ise vastanud pretensioonidele, võlateatistele. 28.07.2008 loovutas OÜ Wiira Ehitus oma võlanõude OÜ-le ProInkasso, 03.08.2008 vastas kostja hageja võlateatisele teatisega (tl 60), 15.08.2008 saatis kostja hageja korduvatele helistamistele vastuseks pretensiooni (tl 61), 22.08.2008 esitas OÜ Priaal arve kostjale, 03.09.2008 esitas kostja arve esialgsele võlausaldajale. Teatises ja pretensioonis väitis kostja, et pidi kasutama teisi töövõtjaid. Kostja ei ole kordagi nõudnud, et esialgne võlausaldaja teostaks garantiikohustusest tulenevaid töid või likvideerinud ehitusvigu. Kostja esitatud tasaarvelduse akt ei vastanud tegelikele oludele ning esialgne võlausaldaja ei saanud sellega nõustuda. Kostja oli OÜ Wiira Ehitus käest tellinud ja saanud tööd summas 120 360 krooni: arve nr 3 75 520 krooni, arve nr 6 21 240 krooni ja arve nr 7 23 600 krooni. Kostja tasaarveldab ainult arvega 3 ja jätab teised tasumata arved tähelepanuta. Tasaarvelduse avalduse esitamise ajaks oli nõue juba loovutatud OÜ-le ProInkasso ning OÜ Wiira Ehitus ei oleks kuidagi saanud tasaarveldada võlanõudega, mis talle enam ei kuulunud. Hageja ei ole saanud sellist tasaarvelduse akti ega ettepanekut võlanõuet kuidagi tasaarveldada. Vaatamata tasaarvelduse soovile ei ole kostja täitnud ka ülejäänud summa ulatuses endale võetud kohustusi.

3(5)

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 lg 1 lahendab kohus hageja taotlusel tsiviilasja sisuliselt, kuna kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning ei esine TsMS § 414 lg 2 nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Wiira Ehitus ja kostja sõlmisid 12.05.2008 töövõtulepingu, mille kohaselt tellis kostja OÜ-lt Wiira Ehitus Tartu linnas, Vanemuise 35 kivimüüride taastamise ehituse. Kostja vaidles vastu töövõtulepingust tuleneva nõude suurusele selle tõendamatuse tõttu ning luges põhinõude lõppenuks tasaarvestuse tagajärjel, seega puudub alus ka viivisenõudeks. Kohus leiab, et hageja nõue 120 360 krooni on tõendatud hageja esitatud töövõtulepinguga (summas 64 000 krooni ilma käibemaksuta) (tl 13), töövõtulepingu lisadega 1 ja 2 (vastavalt summas 18 000 krooni ja 20 000 krooni ilma käibemaksuta) (tl 54, 57), teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega (tl 15, 55, 58) ning esitatud arvetega (tl 16, 56, 59). Pärast hageja poolt täiendavate tõendite esitamist ei esitanud kostja nendele ühtegi vastuväidet. Kohus peab põhjendamatuks kostja vastuväidet selle kohta, et põhinõue on lõppenud selle tasaarvestamise tõttu hageja poolt garantiikohustuse rikkumisega kostjale tekitatud kahjuga. Kohus selgitab kõigepealt, et teatise (tl 60) põhjal ei saanud selles kirjeldatud puuduste näol olla tegemist töövõtugarantii raames tehtavate töödega, kuna VÕS § 650 lg 1 mõtte kohaselt katab garantii selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtulepingu punkti 3.2.14 kohaselt algas garantii kogu objekti üleandmisest tellijale. Nimetatud teatisest aga nähtub, et väidetav töö lepingutingimustele mittevastavus (lubjakivi karboniseerumise kestusest tulenevalt oli maakivimüür tööde üleandmise-vastuvõtmise aja seisuga puhastamata ning visuaalselt ebakorrapärane) pidi kostjale olema teada juba tööde üleandmise-vastuvõtmise ajal, s.o enne garantii algust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele vastavusest teada sai või pidi teada saama. Lisaks oleks pidanud kostja tulenevalt VÕS § 644 lg 2 oma majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijana (kostja tegevusalaks oli kuni 10.12.2008 mh ehitustööde teostamine) lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Käesolevas asjas ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkuleppe kõrvaldada eelnimetatud puudused töös pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist või et kostja teatas lepingutingimustele mittevastavusest tööde teostajale hiljem ja nõudis töö parandamist. Kohtule esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktidel ja arvetel puudub samuti viide sellele, et tööd võeti vastu puudustega. VÕS 76 lgs 4 sätestatu kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtumaterjalidest ei nähtu asjaolusid, mille alusel lugeda teatamata jätmine vabandatavaks VÕS § 644 lg 3 teise lause järgi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud tõenditega ei ole tõendatud OÜ Wiira Ehitus poolt teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavus ja isegi taoliste puuduste esinemisel on kostja kaotanud õiguse nendele tugineda. Kuna tuvastamist ei leidnud kostja õigus nõuda teostatud tööde parandamist, puudub kohtul vajadus hinnata kostjal tasaarvestatava nõude olemasolu ja tasaarvestamise lubatavust. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhinõudele 120 360 krooni seadusjärgse viivise välja mõistmist alates 23.06.2008 kuni 22.12.2008 0,0305556% põhinõudelt päevas, kokku summas 6440,97 krooni. Kohus korrigeerib hageja arvutatud viivist, võttes VÕS § 113 lg 1 ettenähtud seadusjärgse viivise arvutamise aluseks 365 päeva pikkuse aasta (11% : 365 päeva = 0,03%). Viivis eelnimetatud perioodide eest on seega ajavahemikus 23.06.2008-04.07.2008 250,35 krooni (75 520 krooni × 11% × 11 päeva/365 päeva), 05.07.2008-13.07.2008 262,44 krooni (96 760 krooni × 11% × 9 päeva/365 päeva) ja 4(5)

14.07.2008-21.12.2008 5839,93 krooni (120 360 krooni × 11% × 161 päeva/365 päeva), kokku 6352,72 krooni. Hageja palub kostjalt ühtlasi välja mõista viivis alates 22.12.2008 viivisemääras 0,0305556% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, kuid kuna taotletud viivisemäär ei vasta seadusest tulenevale hetkel kehtivale määrale (0,026% päevas) ning ei arvesta VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära muutusi, tuleb kostjalt mõista ajavahemikul 22.12.2008-31.12.2008 välja viivis 362,73 krooni ja alates 01.01.2009 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Tartu Maakohtu 08.01.2009 määrusega arestiti hagi tagamiseks OÜ Greenland Haljastus arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustest kokku põhinõude 120 360 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõude ulatuses täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.