2-24-132531 Aktiva Finance Group OÜ hagi N.E vastu põhivõlgnevuse 15966,41 eurot, intressi 858,97 eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja viivise nõudes
Hagihind
23 493,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, asukoht XXX, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja N.E, isikukood XXX, elukoht XXX kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi N.E vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 15 966,41 eurot, intress 858,97 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ja viivis 5080,28 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 08.11.2024 kuni põhinõude 966,41 euro täitmiseni viivis määras 15,8 % tagastamata põhinõudelt aastas.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 08.11.2024 kuni põhinõude 15 000 euro täitmiseni viivis määras 8,9 % tagastamata põhinõudelt aastas.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 2080 eurot.
7.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2080 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-24-132531
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8000,00 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 15.10.2024 määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.10.2024 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.07.11.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr. 21-004684-AL, millest alusel sai kostja laenu. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 01.12.2020 lepingu nr 2102026760, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lepingus nr. 21-004684-AL lepiti kokku intressi määr 8,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 10,10%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1. Lepingus nr 2102026760 lepiti kokku intressi määr 15,8% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,99%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Swedbank AS kostjale 21.05.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 08.06.2021. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis BB Finance OÜ 31.05.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 15.06.2021. Swedbank AS loovutas 16.08.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. BB Finance OÜ loovutas 17.06.2021 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas tõendina laenuandja selgituse, pangakonto väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud 2
2-24-132531 Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja sõlmis laenulepingu nr. 21-004684-AL, mille alusel sai kostja laenu summas 15000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja põhiosa katteks teostanud makseid teostanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 15000,00 eurot. Kostja sõlmis laenulepingu nr. 2102026760, mille alusel sai kostja laenu summas 1000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 33,59 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 966,41 (1000-33,5) eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 15 966,41 eurot (15000+966,41). Lepingus nr. 21-004684-AL on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 08.06.2021 summas 821,31 (196,63+228,68+237,60+150,48+7,92) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr. 2102026760 on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,8% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi vastavalt maksegraafikule. Kostjal on intressi võlgnevus alates 31.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 30.05.2021 osamakseni summas 37,66 (12,7+12,56+12,4) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 858,97 (821,31+37,66) eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja taotleb mõlema lepinguga seotud sissenõudekulude hüvitamist summas 50 eurot, kokku 100 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu nr. 21-004684-AL põhivõla summalt 15 000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 09.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras 8,9% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 4561,48 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu nr. 2102026760 põhivõla summalt 966,41 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 16.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras 15,8% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 518,80 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub kostjal viivisevõlgnevus kokku summas 5080,28 (4561,48 +518,80) eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. 21-004684-AL põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.11.2024 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 8,9% aastas. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. 2102026760 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,8% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 15966,41 (15000+966,41) eurot, intress 858,97 (821,31+37,66) eurot, sissenõudmiskulud 100,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5080,28 (4561,48 +518,80) eurot, mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 08.11.2024 kuni lepingu nr. 21004684-AL põhinõude summas 15000,00 eurot täitmiseni lepingu intressimääraga võrdses määras viivisemääras 8,9% aastas ja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 08.11.2024 kuni lepingu nr. 2102026760 põhinõude summas 966,41 eurot täitmiseni lepingu intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,8% aastas.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja väited, et teine isik sõlmis tema nimel tehinguid on paljasõnalised ja tõendamata. Ei ole tõendatud asjaolu, et kostja nimel on laenulepinguid sõlminud kolmas isik. Hageja on tõendanud, et laenuandja on lepingud sõlminud just kostjaga. Isegi, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et on kolmas isik on kostja teadmata kostja nimel laenu võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Lepingu on digitaalselt allkirjastanud kostja, samuti pangakonto väljavõtte. Tuginedes eeltoodule on lepingud sõlmitud arvutivõrgu abil ID-kaarti ja PIN- koode kasutades. ID-kaardi ja selle PINkoodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal.
KOSTJA VASTUVÄITED
3
2-24-132531
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel tema pole laene võtnud ja ta pole neist teadlik olnud. Kostja isikuandmeid on kuritarvitatud I.K poolt kelle kohta on ka paar aastat tagasi politseiga koostööd tehtud ning kohtus käidud selle aasta jaanuaris. Kui kohus läbi sai ja ta 2 aastat tingimisi sai arvas, et see lugu on lõppenud. Nüüd ilmneb, et neid laene ja pangakontosi on veel kostja nimele tehtud. Kostja ei ole isiklikult võlanõudest teadlik olnud kuna dokumendid on saadetud selle inimese poolt esitatud valedele meilidele. Samuti ei oma kostja ka OP pangas pangakontot mille väljavõtted saadeti, kus on välja toodud laekumised kellegi M N.E nimele, kostjal puudu täielik seos selle pangaga. Kostjale on arusaamatu kuidas said laenuandjad anda nii kergekäeliselt laene isikule kellel puudub täielikult sissetulek , kas selliste tehingute tegemisel ei kontrollita inimese krediidi võimekust ja olukorda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab omaalgatuslikult kontrollima ka tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14, 3-2-1-40-10). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmist, samuti edasiulatuva viivise väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus selgitas 03.07.2025 määruses, et 01.12.2020 BB Finance OÜ-ga sõlmitud laenuleping ja 26.01.2021 Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. Hagiavaldusest nähtuvalt rikkus kostja oma kohustusi, mille tõttu ütlesid laenuandjad lepingud üles. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema laenuandjatega lepinguid sõlminud.
7.Hagi rahuldamise eelduseks on see, et poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe ja kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Arvestades kostja vastuväiteid, tuleb kohtul esmalt kindlaks teha lepingu sõlmimine laenu andjate ja kostja vahel ning seejärel hinnata tehingu kehtivust, sh võimalikke tehingu tühisuse aluseid.
8.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). 4
2-24-132531
9.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu BB Finance OÜ-ga 27.11.2020 (dtl 198-199). Hageja on tõendanud, et kostja pangakontole kanti 01.12.2020 sõlmitud lepingu alusel laen summas 1000 eurot ja kostjale edastati lepingu sõlmimisel tutvumiseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 51-74, 200). Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et kostja on 26.01.2021 digiallkirjastanud ka Swedbank AS-ga laenulepingu nr 21-004684-AL ja kostjale on väljastatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 28-35, 36-38). Samuti nähtub hagiavaldusele lisatud tõenditest, et lepinguprojekt on eelnevalt Swedbanks AS poolt saadetud kostjale tutvumiseks koos teabelehega (dtl 39-46, 47-49). Hagiavaldusele lisatud Swedbank AS väljavõttest nähtub, et laen summas 15 000 eurot on 26.01.2021 välja makstud kostja pangakontole (dtl 97). Seega käesoleval juhul sõlmisid laenuandjad ja kostja lepingu sidevahendite abil (VÕS § 52) ja seadus ei sätesta selliselt sõlmitud lepingutele tahteavalduste avaldamiseks mingit kindlat viisi.
10.Tulenevalt kostja vastuväidetest selgitas kohus 03.07.2025 määruses, et Riigikohtu seisukoha kohaselt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Kohus selgitas kostjale, et vastupidist tuleb tõendada kostjal, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Kostja on enda vastuväited eeltoodud selgitustele vaatamata tõendamata jätnud.
11.Seega on kohtu hinnangul menetluses tõendamist leidnud, et BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmiti 27.11.2020 laenuleping, millega laenuandja andis kostjale laenu summas 1000 eurot ja 26.01.2021 sõlmis kostja Swedbank AS-ga laenulepingu mille alusel anti kostjale laenu summas 15 000 eurot.
12.Riigikohus on korduvalt märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.
13.Järgnevalt kontrollibki kohus seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
14.BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingu nr. 2102026760 krediidi kulukuse määraks on 19,99% aastas ja Swedbank AS-ga sõlmitud lepingu nr 21-004684-AL krediidi kulukuse määraks on 10,100% aastas. 01.12.2020 ja 26.01.2021 krediidilepingute sõlmimiste ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (alates 30.11.2020 31.05.2021). Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa kummagi lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
15.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. VÕS § 4034 lg 5
2-24-132531 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi.
16.Krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 märkinud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 6
2-24-132531
17.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandasid mõlemad esialgsed võlausaldajad infot muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud andmete alusel ning kontrollisid sissetulekute ja kohustuste suurust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks Esitatud tõenditest nähtuvalt märkis kostja 01.12.2020 väljastatud laenu taotlemisel oma igakuiseks sissetulekuks 3850 eurot, mis kattus pangakontolt nähtuvaga (dtl 78, 79-96). Lisaks märkis kostja küsimustikus kulude suuruseks 400 eurot ja finantskohustused tal puuduvad. 26.01.2021 laenu taotlemisel märkis kostja esitatud tõenditest nähtuvalt enda sissetulekute suuruseks 3850 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks 400 eurot ja finantskohustused küsimustiku järgi puudusid (dtl 195-197). Swedbank AS-ile esitas kostja pangakonto väljavõtted perioodi kohta 01.07.2020-24.01.2021 (dtl 177-194). Kohus leiab, et mõlema taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjatele andmed, millest saab järeldada, et laenuandjatele ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandjad on kontrollinud kostja esitatud teavet lisaks kostja pangakontodelt, avalikke andmebaase kasutades, mille järgi kostja igakuine sissetulek oli selline, mille arvelt oli võimalik katta võetud laenukohustusi.
18.Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16913). Kohus asub seisukohale, et krediidiandjad on käesolevalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teostanud kõik vajalikud toimingud kostja majandusliku seisundi hindamiseks. Kohus leiab, et mõlemad krediidilaenu lepingud on eeltoodust tulenevalt kehtivad.
19.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
20.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses 7
2-24-132531 vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
21.BB Finance OÜ saatis kostjale 31.05.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 14.06.2021 võlgnevuse tasumiseks (dtl 75). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 15.06.2021. Swedbank AS saatis kostjale 21.05.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 07.06.2021 (dtl 50). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 08.06.2021. Kohus leiab, et lepingud on esialgsete võlausaldajate poolt öeldud kehtivalt üles. Ülesütlemise hoiatused on edastatud kostja poolt lepingutes avaldatud aadressile ja e-posti aadressile, mis on ühtlasi rahvastikuregistris märgitud kostja kehtivaks e-posti aadressiks, samuti on nõuded loovutanud hagejale ja sellest on teavitatud ka kostjat (dtl 201, 202).
22.Hageja nõudeks on põhinõue kokku summas 15 966,41 eurot. Lepingu nr. 2102026760 alusel on kostjale väljastatud laen summas 1000 eurot, millest kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 33,59 eurot, mistõttu on kostjal lepingust nr. 2102026760 tulenev põhivõlg summas 966,41 eurot (dtl 98). Lepingu nr. 21-004684-AL alusel on kostjale väljastatud laen summas 15 000 eurot, millest kostja põhiosa katteks ühtegi makset teostanud ei ole (dtl 97). Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta on võlgnevuse tasunud. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 15 966,41 eurot (15000+966,41).
23.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus nr 2102026760 on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,8 % aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal intressi võlgnevus alates 31.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 30.05.2021 osamakseni summas 37,66 (12,7+12,56+12,4) eurot. Lepingus nr. 21-004684-AL on pooled kokku leppinud intressimääraks 8,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.03.2021 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 08.06.2021 summas 821,31 (196,63+228,68+237,60+150,48+7,92) eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja intressi tasunud ei ole. Hageja on toonud kohtu ette intressi kujunemise arvestuse. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 858,97 eurot (821,31+37,66) on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 858,97 eurot.
24.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist leping nr. 21-004684-AL alusel 50 eurot ja leping nr. 2102026760 alusel samuti 50 eurot, kokku palub hageja välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis 100 eurot.
25.VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja sissenõudekulude 50 eurot kujunemine: esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot ja kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Sarnaselt on hageja põhjendanud nõude kujunemist ka lepingu nr leping nr. 2102026760 alusel. Kohus rahuldab
8
2-24-132531 kolme meeldetuletuskirja saatmise kulu hüvitamise nõude summas 35 eurot mõlema lepingu puhul, kokku 70 eurot.
26.VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks vajalik eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kohus selgitas hagejale vastavat tõendamis kohustust 03.07.2025 määruses. Kohus leiab, et hageja ei ole sissenõudmiskulusid ülejäänud ulatuses tõendanud. Asjaolus, et kostjaga on järjepidevalt püütud kontaktis olla, ei tulene, et hagejal tegelikkuses ka seonduvalt e-kirjade ning SMS sõnumite saatmisega kulusid tekkis.
27.Kohtu hinnangul ei ole hageja mingilgi määral tõendanud, et tal oleksid tekkinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud ega ole hageja tõendanud väidetavate kulude suurust. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud muude makseviivitusega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, jätab kohus ülejäänud osas hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.
28.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
29.Hageja nõuab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja nõuab viivist lepingu nr. 2102026760 põhivõla summalt 966,41 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 16.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras 15,8% aastas ning lepingu nr. 21-004684-AL põhivõla summalt 15000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 09.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras 8,9% aastas. Hageja nõuab viivist kokku summas 5080,28 eurot (518,80+4561,48). Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. 2102026760 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 07.11.2024 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,8% aastas ja lepingu nr. 21-004684-AL põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.11.2024 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 8,9% aastas.
30.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See 9
2-24-132531 tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu lahend nr 32-1-120-08 ja 3-2-1-170-13). Riigikohus leidis, et vastasel korral oleksid laenulepingut rikkuvad võlgnikud paremas olukorras kui seda täitvad võlgnikud (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098). Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist, mille suurus on samane lepingus kokkulepitud intressiga.
31.Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 518,80 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 966,41 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.11.2024 määras 15,8% aastas ning viivise summas 4561,48 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 15 000 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.11.2024 määras 8,9% aastas
32.Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja võlgnevuse 15 966,41 eurot, intressi 858,97 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ja viivise 5080,28 eurot, viivise alates 08.11.2024 kuni põhinõude 966,41 euro täitmiseni määras 15,8 % tagastamata põhinõudelt aastas ning viivise alates 08.11.2024 kuni põhinõude 15 000 euro täitmiseni määras 8,9 % tagastamata põhinõudelt aastas. Kuna kohus leidis, et leping on kehtiv ja üles öeldud, ei vaata kohus läbi hageja alternatiivseid nõudeid. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
33.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi peaaegu täies ulatuses, rahuldamata jääb hageja sissenõudmiskulude nõue 30 euro ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13).
36.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 1260 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 326 eurot ja maakohtu menetluses 934 eurot). Riigilõivu kulu on põhjendatud.
37.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. 10
2-24-132531 Hageja 09.01.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 1372 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:
2.nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduste ettevalmistamine. Hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 4 h 676,00 eur;
5.hageja 08.01.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine, 0,5 h, 84,50 eur Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 1372 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
38.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja – magistrikraadiga jurist. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatu. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
39.Kohus möönab, et kuigi pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-124 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
40.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja ajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. Kohus võtab lepingulise esindaja ajakulu arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Ühtlasi kohus märgib, et menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiir ei ole rangelt seotud tsiviilasja hinnaga, vaid need tuleb välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses (Riigikohtu lahend nr 2-19-10324). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 8 tundi. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu lepingulisele esindajale kokku 820 eurot (8 tundi × 100 eurot + 20 eurot).
41.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2080 eurot (1260 + 820), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud 11
2-24-132531 menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.