Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-1355

Tsiviilasi

K N (isikukood xxx, elukoht xxx) avaldus GÜ(registrikood xxx, registrist kustutatud) likvideerija määramiseks

Menetlustoiming

Likvideerija määramine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Algatada GÜ likvideerimiseks järelmenetlus. Määrata K N GÜ likvideerijaks. Kohustada K N pärast järelmenetluse lõppu esitama kohtule oma tegevuse aruanne. Menetluskulud jätta K N kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud K N esitas avalduse äriregistrist kustutatud GÜ likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt võttis garaažiühistu 15.12.2007 koosolekul vastu otsuse likvideerida GÜ ja alustada likvideerimismenetlust eesmärgiga asutada korteriühistu. Likvideerijaks valiti K N . 05.01.2009 kustutati GÜ registrist, kuid likvideerimismenetluse käigus jäi vara jaotamata. Vara jäi GÜ nimele ja seda ei olnud kantud garaažiühistu varajaotusplaani. Seoses eeltooduga palub avaldaja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks määrata teda likvideerijaks.

Kohus leidis Kohus peab võimalikuks antud tsiviilasja lahendada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 järgi kirjalikus menetluses istungit pidamata.

Registrikaardi kohaselt on GÜ 21.02.2008 registrist kustutatud. Ühistu oli registrisse kantud mittetulundusühinguna, likvideerijaks oli avaldaja. Avalduse kohaselt on garaažiühistul jaotamata vara – garaažiühistu nimel olev kinnistu. Seoses sellega on vajadus täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 95 lg 121 kohaselt kui pärast ühenduse lõppenuks lugemist ja registrist kustutamist ilmneb, et ühendusel on täiendavat vara, mida likvideerimismenetluses ei käsitletud, algatab kohus registrist kustutatud ühenduse liikme avalduse alusel likvideerimise järelmenetluse, millele rakendatakse likvideerimismenetluse kohta käivaid sätteid. Järelmenetluse algatamisel tuleb algatamise teates märkida, et tegemist on järelmenetlusega. Järelmenetluses ei ole registrist kustutatud ühenduse võlausaldajatel õigust esitada jagatava vara suhtes nõudeid. Kohus leiab, et algatada tuleb järelmenetlus. Registrikaardilt nähtub, et ühistul oli likvideerija, seega on läbi viidud likvideerimismenetlus ning kohaldamisele kuulub MTÜS § 95 lg 12‘. Kohus on välja selgitanud puudutatud isikud, s.o ühistu endised liikmed. Peale avaldaja on nendeks avaldaja andmetel R K , M U , T L , A L , H V OÜ, T M , I M , M M , T M , V S , V K ja P T . Kohus saatis avalduse puudutatud isikutele, puudutatud isikutel vastuväiteid avaldusele ei olnud. Kohus, tuginedes TsMS § 602-606, leiab, et likvideerijaks tuleb määrata avaldaja, kuivõrd vastuväiteid tema kandidatuurile ei ole ning ka varem on antud isik teostanud likvideerimismenetlust. Avaldaja on nõus likvideerimismenetlust läbi viima tasuta. Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 kui kohus on nimetanud hagita menetluses likvideerija, teostab kohus selle isiku üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab avaldajat esitama kohtule aruanne pärast käesoleva järelmenetluse lõppu. Käesoleva menetluse kulud moodustuvad riigilõivust. Kohus jätab need kulud TsMS § 172 lg 6 alusel avaldaja kanda. Avaldaja on tasunud riigilõivu, kohtu poolt täiendavaid kulusid ei ole.