Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 15.05.2008.a esitas V G hagi M T vastu kokku 393 870 nõudes, millest põhivõlgnevus 300 000 krooni ja viivis 93 870 krooni. Hageja on andnud kostjale 2005.a jooksul laenu kokku summas 300 000 krooni. Kostja pidi võla hagejale tagastama 07.06.2005.a, kuid ei ole seda teinud. Seoses sellega palub hagejal kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 300 000 krooni ning kohustuse täitmisega viivitamise eest viivised summas 93 870 krooni. 10.02.2009.a esitas hageja vastuse kostja vastusele, mille kohaselt jääb hageja esitatud nõude juurde. Hageja on seisukohal, et kostja vastus on põhjendamatu ja paljasõnaline. Hageja selgitab, et 14.05.2008.a hagiavaldusega esitatud kostja omakäelises võlakirjas peegelduvad nii võlgnevused eluaseme üüri eest kui ka rahasummas, mida oli paari aasta jooksul antud kostjale laenudena. Osa võlast koosneb kostja poolt eluruumi eest tasumata üürist. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu kokku summas 30 250 krooni. Kostja seisukoht Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja koos oma lastega üüris korterit aadressil xxx, mis teadaolevalt oli vormistatud hageja tütre nimele. Seoses kostja raske materiaalse olukorraga tekkis viimasel üürivõlgnevus ja hageja nõudis korteri vabastamist. Kuna kostjal ei olnud kuhugi koos kahe lapsega minna, hageja nõudis võlakirja kirjutamist summale 300 000 krooni ja sellisel juhul oli nõus väljakolimise nõudest loobuma. Üürivõla tasumisel hageja lubas võlakirja hävitada. Kostja nõustus hageja surve all võlakirja allkirjastamisega, kuna oli sattunud ääretult raskesse olukorda. Kostja mõistab, et käitus valesti ning ei pidanud võlakirja allkirjastama, kuna mingit raha üleandmist tegelikult ei toimunud. Seda kaudselt kinnitab ka võlakirja tekst, millest ilmneb, et see oli allkirjastatud 01.07.2005.a ja väidetavalt pidi raha olema tagastatud kõigest 6 päeva möödudes. Hagiavaldusest ei ilmne millal väidetav raha üleandmine võis toimuda. Kostja kinnitab, et võlakiri on rahatu, kuna temal ei ole kunagi võlakirjas väidatud rahasummasid saanud. Kostja arvates on võlakiri tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale kohtukutse kättetoimetanud 25.02.2009.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja 20.04.2009.a toimunud korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

2 (3)

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 393 870 nõudes, millest põhivõlgnevus 300 000 krooni ja viivis 93 870 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, s.o tasutud riigilõivu ning õigusabikulu kokku summas 30 250 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 15 250 kroon. Õigusabikulu on kohtu arvates liialt suur, arvestades antud tsiviilasja keerukust. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 7 500 krooni. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 22 750 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.