Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2009.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-14572
Tsiviilasi
OÜ K Grupp Turvateenused hagi Merko Ehitus AS-i vastu 113 108 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
113 108 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2008.a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merko Ehitus AS-i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ K Grupp Turvateenused (registrikood 10622346, asukoht Ravi 2/Tatari 43, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Puolakainen; Kostja Merko Ehitus AS (registrikood 11520257; asukoht Tallinnas, Järvevana tee 9G), lepinguline esindaja Mihkel Mugur
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2008.a. otsus OÜ K Grupp Turvateenused hagis Merko Ehitus AS-i vastu 113 108 krooni saamiseks.
2.Teha uus otsus ja jätta OÜ K Grupp Turvateenused hagi Merko Ehitus AS-i vastu 113 108 krooni saamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta esimese ja teise astme kohtu menetluskulud OÜ K Grupp Turvateenused kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 29.12.2007.a. turvateenuste osutamise leping nr. PM-272. Hageja väljastas 31.01.2007.a. kostjale arvel märgitud perioodil osutatud teenuste eest arve nr. 7300024 summas 156 114 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 10.02.2007.a. Kuna kostja ei tasunud hagejale arvet õigeaegselt ja ei reageerinud ka mitmetele hageja meeldetuletustele, väljastas hageja kostjale 01.03.2007.a. viiviste arve nr. 7400008 19 päeva eest summas 74 514,15 krooni maksetähtajaga 05.03.2007.a. Kostja tasus 05.03.2007.a. 23 päevase viivitusega ära põhivõla, kuid mitte hageja arvestatud viiviseid.
2.Hageja väljastas 28.02.2007.a. kostjale arvel märgitud perioodil osutatud teenuste eest arve nr. 7300059 summas 194 770,80 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 05.03.2007.a. Kuna kostja ei tasunud arvet õigeaegselt ja ei reageerinud ka meeldetuletustele võla tasumise osas, väljastas hageja kostjale 13.03.2007.a. viiviste arve nr. 70003 8 päeva eest summas 38 954,15 krooni maksetähtajaga 16.03.2007.a. 15.03.2007.a. tasus kostja 10-päevase viivitusega ära põhivõla, kuid jättis viivise taas maksmata.
3.Viivise maksmise kohustus ja määr lepiti poolte vahel kokku lepingus nr. PM-272, p-s 6.3 (2,5 % tasumata summalt iga maksetähtaega ületanud päeva eest). Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb seisuga 19.04.2007.a. hagejale tasumata viivistena kokku 113 108,30 krooni.
4.Arvete tähtaegselt tasumata jätmisega tekitas kostja hagejale keeruka finantsolukorra ja raskendas kohustuste täitmist kreeditoride ees (palkade maksmine jms). Kostja on jätnud tähelepanuta pretensioonkirjad, vastavasisulised telefonikõned ning ei ole hagejale tagastanud saadetud saldokinnitusi. Hageja on kostjale pakkunud välja ka kohtuväliseid lahendeid, kuid ka neile ei ole kostja reageerinud.
5.Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 76, 101 lg. 1 p.-dest 1 ja 6, palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks 113 108,30 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu leides, et nõue on põhjendamatu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja arve nr. 7300024 tasumisega viivitanud. Kostja ei saanud nimetatud arvet kätte jaanuaris ega ka veebruaris. Kostja sai selle arve kätte 01.03.2007.a. postitatud kirja nr. 07/0038 lisana alles 05.03.2007.a. Samal päeval tasus kostja ka hagejale arve alusel 156 114 krooni. Arve hilinemisest kostjani jõudmisel informeeriti hagejat kirjaga 07.03.2007.a. Hageja ei ole kostja kirja hagiavaldusele lisanud ega selles nimetatud asjaoludele viidanud. Eeltoodu omab kostja arvates poolte erimeelsustes olulist tähtsust.
7.Hageja väited selle kohta, et kostja ei reageerinud mitmetele hageja meeldetuletustele, on põhjendamatud, kuivõrd hageja ei tuletanud kostjale kordagi võlgnevust meelde.
8.Hagejal oli tulenevalt lepingu p.-st 5.6 õigus lõpetada leping ühepoolselt kahe päeva jooksul alates sellekohase teate väljastamisest kostjale tähitud kirjaga, kui kostja ei tasu hagejale õigeaegselt lepingulist teenustasu. Hageja nimetatud võimalust ei kasutanud ning isegi ei teatanud kostjale teenustasu mittetasumisest enne 01.03.2007.a. viivisarve väljastamist.
9.Kostjal oli õigus arves nr. 7300059 nõutava summa kinnipidamiseks. Kostja andis hagejale valveteenuse osutamiseks Tallinnas, Tornimäe 3 hoones üle võtmed, sh kõiki lukustatavaid uksi avavad hoone peavõtmed. 12.02.2007.a. küsis kostja hageja kontaktisikult e-kirjaga ühe peavõtme kadumise kohta informatsiooni. Seoses peavõtme kadumisega teatas kostja hagejale 07.03.2007.a kirjaga hoones turvalisuse tagamiseks võimalikust lukusüdamike vahetamise vajadusest, mille maksumuseks oleks kujunenud 340 835 krooni. Kostja teatas hagejale ka seda, et peatab kuni omavahelise kokkuleppe sõlmimiseni kahjunõude tasaarvestamise osas hagejale arve nr. 7300059 tasumise. Hageja leidis peavõtme üles ja tagastas selle kostjale 15.03.2007.a. Kostja tasus seejärel hageja arve nr. 7300059 alusel tasumisele kuulunud 194 770,80 krooni. Kostjal oli õigus VÕS § 111 lg 4 alusel keelduda lepingu täitmisest kuni peavõtme tagastamiseni või vähemalt peavõtme asukoha tuvastamiseni. Kostja kordas oma seisukohti viiviste osas ka 27.03.2007.a. ja 16.04.2007.a. kirjas.
10.Kui kostjal oleks kohustus viivise tasumiseks, tuleks kohtul viivise summat oluliselt vähendada. VÕS § 113 lg 1 kohane viivise määr oleks 10,5 % aastas (3,5% + 7%). Hageja poolt nõutav viivise määr on eelnimetatust ligi 100 korda suurem ning ei ole mõistlikus seoses hageja võimaliku kahjuga. Arvestades lepingupoolte õigustatud huve ning tavapäraseid viivisemäärasid, saaks nõude põhjendatuse korral viivise summaks olla maksimaalselt 1 298,50 krooni (19 päeva x 156 114 x 0,000287 + 8 päeva x 194 770 krooni x 0,000287 = 851,30 krooni + 447,20 krooni = 1 298,50 krooni). Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas hagi.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et nad sõlmisid 29.12.2007.a. vallas- või kinnisvara valve ja kaitse ning korra tagamise üritustel või valveobjektil osutamise lepingu nr. PM-272 (tl 11- 12). Samuti puudub vaidlus selles, et 31.01.2007.a. kuupäevaga dateeritud arve nr. 7300024 on kostja poolt tasutud 05.03.2007.a. Vaidlust ei ole ka selle üle, et arve nr. 7300059 on kostja poolt õigeaegselt kätte saadud, kuid tasutud hilinemisega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud viivisarveid nende arvete arvestuslikus osas ning vaidlus puudub ka hageja poolt osutatud teenuste mahtude ja maksumuse üle.
13.Pooltel on erimeelsus asjaolu üle, mis ajal on hageja esitanud kostjale 31.01.2007.a dateeritud arve nr. 7300024, mille kostja tasus 05.03.2007.a. Pooltevahelise lepingu p-i 6.1 kohaselt pidi kostja tasuma osutatud turvateenuste eest vastavalt tööde mahule hageja poolt esitatud arve alusel 70 krooni iga osutatud teenustunni eest arvel märgitud tähtajaks. Lepingu p-i 6.3 kohaselt kohustus kostja tasumisega viivitamise korral maksma iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist 2,5 % õigeaegselt tasumata summalt. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, millisel viisil toimub arvete esitamine. Hageja väidete kohaselt saadeti kostjale arve tema asukohta.
14.Tunnistajate A. L. ja B. K. ütluste kohaselt saadeti arved hageja raamatupidamise kaudu kostjale lihtkirjaga postiasutuse kaudu arve koostamise päeval või hiljemalt järgneva kuu
5.kuupäevani. Hageja on asjas tõendina esitanud ka arvete nimekirja 31.01.2007.a. seisuga, millest nähtub, millistel kuupäevadel on hageja poolt osutatud teenuste eest
esitatud arvete alusel toimunud laekumised (tl 101). Nimekirjast nähtub ka vaidlusalune arve nr. 7300024 summas 156 114 krooni, mille alusel on toimunud laekumine 05.03.2007.a. Hageja seletuse kohaselt registreerib raamatupidamisprogramm kõik koostatud arved ning täiendavat eraldi registrit hagejal oma majandustegevuses kasutuses ei ole ning praktikas puudub selle järele ka vajadus.
15.Kohus leidis, et puudub õiguslik alus kahelda tunnistajate A. L. ja B. K. poolt kohtule vande all antud ütluste tõepärasuses. On mõistlik arvata, et hageja soovis tema poolt kostjale osutatud teenuste eest oma majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks saada raha, mistõttu selleks esitas ta kostjale ka arve, millele märgiti tehtud tööde mahud, maksumus ning maksetähtaeg. Teenuste eest tasumise korras leppisid pooled kokku lepingut sõlmides selle p-s 6.1 ning hageja ei ole kohtu arvates kohustatud asjas esitama tõendeid selle kohta, et ta on kostjale arve esitanud. Lepingus puudub poolte kokkulepe selles, et hageja on kohustatud kostjale saatma arve tähitud postiga, et arve saatmist dokumentaalselt tõendada.
16.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtu arvates on kostja poolt mõlema arve (7300024 ja 7300059) tasumisega viivitamine tingitud eelkõige asjaolust, et kostja arvates kaotati just hageja (töötajate) süül Tornimäe objektil hoone üks peavõtmetest. Arve nr. 7300059 tasumisega viivitamist sellel põhjusel on ka kostja ise oma kirjalikes vastuväidetes kinnitanud, põhjendades seda temal sellekohase õiguse olemasoluga.
17.Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt andis kostja hagejale Tornimäe hoone 5 peavõtit, mis ööseks korjati valveruumi. Ühel hommikul avastati, et 1 peavõti on valveruumist kadunud. Hageja töötajad asusid asja uurima ning ilmnes, et üks Merko Ehitus AS-i alltöövõtja elektrik oli hageja valveruumist selle võtme võtnud. Merko Ehitus AS väljastas tunnistaja ütluste kohaselt alltöövõtjale töömaaloa. See töötaja sai Merko Ehitus AS-lt hageja valveruumi võtme, kuna sama võtmega sai avada kõiki samal korrusel asuvaid ruume. Peavõtit ei kaotanud keegi hageja töötajatest ning kostja peaks ise tunnistaja ütluste kohaselt teadma, kes selle võtme valveruumist võttis. Valveruumi eraldas hoones hagejale viimase töökohustuste täitmiseks kostja ning seda vahetati poolte lepingusuhte ajal tunnistaja ütluste kohaselt korduvalt.
18.Eeltoodu põhjal oli kostja viivitamine arvete tasumisega õiguslikult põhjendamatu, sest hageja süülist käitumist asjas kogutud tõendite kohaselt ei ilmnenud. Kostja ei ole põhjendanud ega ka tõendanud asjaolu, kuidas ja kas üldse ühe peavõtme kaotamine võis mõjutada lepingu täitmist, sest kostja ei ole esile toonud, milline negatiivne tagajärg selle asjaoluga kaasnes või võis kaasneda ning millist lepingutingimust hageja poolt rikuti. Kostja ei ole tõendanud, et talle on peavõtme kadumisega tekkinud kahju, mida võinuks hagejaga tasaarvestada. Hageja on osundanud, et kostja ei olnud pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal välja töötanud korda, kuidas ja millisel moel edastatakse ja/või tagastatakse hoone võtmed turvateenuseid osutavale ettevõttele. Seega oli kostja kohustatud talle hageja poolt osutatud teenuste eest tasuma arvetel märgitud tähtajaks ettenähtud summad nii, nagu oli kokku lepitud lepingu p-s 6.1.
19.Ka viivise määras on pooled kokku leppinud lepingu p-s 6.3 ning selle määr pidi olema kostjale teada, kui ta asus viivitama hagejale arvete tasumisega. Viiviste suurus on kohtu arvates otseses sõltuvuses kostja enda käitumisest käsitletavas õigussuhtes, seega maksetega viivitatud ajavahemikust. Viivise nõude suurus ei ole menetluse kestel muutunud ning viivise summa ei ületa põhivõla summat. Kostja ei ole esitanud ainsatki õiguslikku põhjendust, mis võiks anda kohtule alust hageja poolt kostjale arvestatud viivist vähendada.
20.Juhindudes VÕS § 76 lg-dest 1 ja 2, § 101-st 2 ning § 94 ja 113 lg-st 1 leidis kohus eeltoodut aluseks võttes, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväiteid hindas kohus asjakohatuteks, kuna need ei põhine seadusel ega pooltevahelisel lepingul.
21.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
22.Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on kohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessinorme, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni.
23.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus pööranud piisavat tähelepanu kostja väitele, et kostja ei saanud 31.01.2007.a. kuupäeva kandvat arvet nr 7300024 kätte. Kostja sai arve kätte alles 05.03.2007.a. hageja 01.03.2007.a. kirjaga nr 07/0038, mille hageja saatis arve meeldetuletuseks ning lisatuna viivisearvele.
24.Hageja arve on käsitletav kostjale suunatud tahteavaldusena. Vastavuses TsÜS § 69 lg-ga 1 muutub selline tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja on arve nr 7300024 kätte saanud. Seega ei saanud arvel näidatud tasu nõue muutuda VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks enne, kui kostja oli saanud kätte tahteavalduse ehk arve. Peale arve kättesaamist 05.03.2007.a. tasus kostja arve viivitamatult. Arvestades, et tegemist ei olnud fikseeritud maksetega, ei saanud kostja teenuse eest tasuda ilma arvet saamata ega saanud seega sattuda makse eeltingimuseks oleva arveta makseviivitusse. Samuti ei näinud leping üldse ette maksetähtaega (muud kui arvel näidatu), mistõttu ilma arveta ei saanud saabuda ka maksetähtpäev ega seega sattuda kostja viivitusse. Leping oli esialgselt sõlmitud ainult pooleteise kuu pikkuseks perioodiks ning selles ei olnud ettenähtud arveldamise aegu. Seega oli kostjal alus eeldada, et tasumine toimub peale teenuse osutamise lõppu.
25.Lähtuvalt eeltoodust pidanuks hageja arve nr 7300024 tasumisega viivitamise eest viivise nõudmiseks tõendama, et tal oli viivisenõue üldse tekkinud, s.t oli täidetud eeldus, et kostja oli saanud kätte hageja arve ning jätnud selle õigeaegselt tasumata. Maakohtu menetluse raames nimetatud asjaolud tõendamist ei leidnud, mistõttu on kohus eksinud TsMS § 230 lg 1 vastu.
26.Kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist kostja poolt arve kättesaamine. Tunnistajad on andnud ütlusi ainult arvete esitamise üldise protseduuri kohta. Mõlema tunnistaja näol on tegemist hageja töötajatega, kes on tööalases sõltuvussuhtes hagejast ning seega on suure tõenäosusega nende ütlused mõjutatud hageja huvidest. Et tegemist ei olnud fikseeritud, ette teada olevas suuruses maksetega ega määranud leping kindlaks makseaega, ei oleks kostja saanud arvet tasuda isegi siis, kui tunnistajate ütlused hoiatuste kohta oleksid usaldusväärsed. Viivist saab nõuda ainult esitatud arvete õigeaegselt tasumata jätmise korral, mistõttu on oluline tõendada arve esitamist (RKTK otsus tsiviilasja nr 3-2-1-5-08 p 14 ja 3-2-1-110-05 p 20). Samuti ei muutu nõue sissenõutavaks, vaatamata täitmise tähtpäeva saabumisele, kui täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05). Lisaks on kostja seisukohal, et isegi, kui arve mittesaamine ei välistaks automaatselt viivisenõuet, tuleks nõue jätta rahuldamata hea usu kaalutlustel (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07).
27.Arve nr 7300059 tasumisega viivitamise osas on maakohus TsMS § 442 lg 8 rikkudes jätnud arvestamata kostja selgitused selle kohta, et peavõtme kadumisega kaasneda võiv negatiivne tagajärg oli võimalik kogu hoone lukusüdamike vahetamise vajadus (arvestades, et peavõti peab ühilduma kõigi sama süsteemi lukusüdamikega) ning sellega
seonduv kulu summas 340 835 krooni. Selle tõenduseks on kostja enda 18.05.2007.a. vastusega hageja 31.05.2007.a. vastulausele esitanud ka OÜ LukuService hinnapakkumise, millele kohus ei ole hinnangut andnud. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei tunnustanud kostja õigust omapoolsest maksekohustusest keeldumiseks VÕS § 111 lg 1 alusel kuni võtme leidmiseni.
28.Hageja on ka ise oma 31.05.2007.a. vastulauses möönnud suure kahju tekkimise ohtu peavõtme kadumisel, märkides, et peavõtme kadumise olukorras tulnuks korterite üleandmine peatada ja teavitada kliente tekkinud ohust. Hageja on seejuures kinnitanud ka enda vastutust peavõtme eest. Kostjal oli õigus pidada hageja tasu kinni, kasutades VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit. Täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi kasutamise raames on kostja saatnud 07.03.2007.a. hagejale ka kirja, milles on ühtlasi teatanud soovist enda nõue hageja vastu hageja tasunõudega tasaarvestada. 15.03.2007.a. on hageja siiski leidnud puuduva võtme, misjärel on kostja viivitamatult arve nr 7300059 hagejale tasunud.
29.Kohus on kohtuotsuse põhjendustes viidanud ka tunnistaja A. L. ütlustele, et peavõtit ei kaotanud ükski hageja töötajaist, vaid kostja ise pidanuks teadma, kes selle võtme valveruumist võttis. Hageja ise ei ole taolist väidet esitanud ja seega on kohus ebaõigesti tuginenud asja lahendamisel asjaoludele, mida pool ei ole esitanud, rikkudes sellega TsMS § 229 lg-t 1, § 262 lg-t 7 ja § 436 lg-t 2 koosmõjus.
30.Viivise määra osas leiab kostja endiselt, et lepingu p 6.3, mis nägi ette viivisemäära 2,5% viivitatud summalt päevas ehk 912,5% aastas, on ebamõistlik. Ebamõislikult kahjustavad on ka lepingu punktid 3.5 ja 3.7, mis piiravad oluliselt kostjapoolset kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Maakohus ei ole kohtuotsuses nimetatud vastuväidete osas seisukohta võtnud. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja poolt osundatud asjaolu, et lepingu näol oli tegemist hageja tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, millega kohus on eksinud TsMS § 442 lg 8 vastu. Hageja ei ole vastuväitele seoses ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega vastu vaielnud. Kostja viitab Riigikohtu tsiviilkollegiumi otsustele nr 32-1-88-04 p 13 ja 3-2-1-150-06 p-d 17 ja 18 ning otsusele nr 3-2-1-150-06.
31.Viiviste vähendamise taotluse osas rõhutab kostja, et viivisemäära ülemäärasuse otsustamise kriteeriumiks ei ole mingil juhul ainult asjaolu, kas kogu viivis ületab põhivõla suurust või mitte. Käesoleval juhul moodustab arve nr 7300024 tasumisega väidetava viivitamise eest arvestatud viivis 19 päeva eest ligi poole sama arve põhivõlast ehk 47,5%. Väidetav 8-päevane viivitus arve nr 7300059 tasumisel on toonud kaasa viivise viiendiku ulatuses vastavast põhivõlast. Viivist, mis ületab ligi sajakordselt seaduses sätestatud viivisemäära, ei saa pidada mõistlikuks. Kohus oleks pidanuks hagi rahuldamise korral vähendama vastavuses kostja taotlusega viivist mõistliku ulatuseni, milleks tuleks lugeda seaduses sätestatud viivisemäära. Viivisenõude põhjendatuse korral oleks viiviste põhjendatud suurus pidanud olema 1 298,50 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium jagab kostja seisukohta, et maakohus on TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 rikkudes jätnud osad kostja faktilised väited käsitlemata ja nende kinnituseks esitatud tõenditele põhjendamatult hinnangu andmata. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
34.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et hageja ei ole kohustatud esitama tõendeid selle kohta, et ta on kostjale arve nr 7300024 esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on 29.12.2007.a. sõlmitud turvateenuste osutamise lepingu nr PM-272 p-s 6.1 kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma teostatavate turvateenuste eest vastavalt tööde mahule hageja poolt esitatud arve alusel 70 krooni iga osutatud teenustunni eest arvel näidatud tähtajaks. Kuna kostja pidi tasuma nimetatud lepingupunkti järgi teenuste eest hageja poolt esitatud arve alusel, siis lasub hagejal kohustus tõendada, et ta on kostjale arve esitanud (RKTK otsus tsiviilasja nr 3-21-5-08 p 14 ja 3-2-1-110-05 p 20).
35.Hageja poolt arve nr 7300024 edastamise kinnitamiseks esitatud tõendid kostjale arve esitamist hageja poolt väidetud ajal ei kinnita. Hageja raamatupidamise väljatrükk, millele hageja tugineb, kajastab küll seda, et hageja on oma raamatupidamise andmetel kostjale 31.01.2007 arve nr 7300024 koostanud, kuid arve kostjale saatmise või kostja poolt arve kättesaamise kohta hageja poolt väidetud kuupäeval nimetatud tõend infot ei sisalda (tlk 101).
36.Samuti ei ole võimalik teha arve kättesaamise kohta järeldusi maakohtu poolt ülekuulatud tunnistajate A. L. ja B. K. ütluste pinnalt. TsMS § 251 lg 1 kohaselt on tunnistaja ülekuulamise eesmärk ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine. Tunnistajad on kirjeldanud ütlustes hageja poolt arvete koostamise ja väljastamise üldist korda, kuid fakte arve nr 7300024 kostjale edastamise või kostja poolt kättesaamise kohta tunnistajad avaldanud ei ole (tlk 116 - 118).
37.Kolleegium jagab kostja seisukohta, et hageja väide, mille kohaselt kinnitavad arve saamist kostja poolt vaidlustamata saldokinnitused, on asjakohatu. Kostja on õigesti märkinud, et VÕS § 204 lg 2 kohaselt loetakse negatiivne saldokinnitus võlatunnistuseks ainult arveldamisel jooksva arve printsiibi alusel. Tõendeid selle kohta, et pooltevaheline arveldamine oli korraldatud VÕS § 203 lg 1 tähenduses jooksva arve põhimõttel, kohtule esitatud ei ole. Viidatud sätte kohaselt on jooksva arvega tegemist juhul, kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused kuuluvad summeerimisele.
38.Samuti nõustub kolleegium kostja väitega, et käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades on asjakohatud hageja viited TsÜS § 69 lg-le 2 ja Riigikohtu praktikale, millele vastavalt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui tahteavaldus on jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna käesoleval juhul on arve nr 7300024 jõudmine kostjani enne 05.03.2007 tõendamata, ei saa rääkida mõistlikust võimalusest arvega varem tutvuda. Tahteavaldusega ei saa tutvuda enne, kui see on jõudnud adressaadi elu- või asukohta, mistõttu ei saanud kostja olla arve tasumisega viivituses.
39.Nõustuda tuleb ka kostja seisukohaga, et hageja on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 76 lg 2 ja viidanud ekslikult tavale ja praktikale, mille kohaselt majandus- ja kutsetegevuses saadetakse arved üldiselt tavapostiga. VÕS § 76 lg-s 2 viidatud tavad ja praktika on määratletud VÕS § 25 lg-s 1, mille kohaselt on pooled kohustatud majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul arvestama praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et arve nr 7300024 näol oli tegemist esimese pooltevahelises suhtes esitatud arvega, ei saanud poolte vahel olla välja kujunenud mingisugust praktikat, millele hageja oleks arvet saates võinud õiguslikus tähenduses tugineda. Õige on kostja märkus, et hageja harjumust saata oma
majandustegevuses arveid tavapostiga, ei saa lugeda tavaks, mis oleks siduv pooltevahelistes suhetes.
40.Kuna hageja ei ole eeltoodu põhjal arve nr 7300024 jõudmist kostjani enne 05.03.2007 tõendanud, ei ole alust kostjalt lepingu p-i 6.2 põhjal viivist nõuda.
41.Arve nr 7300059 tasumisega viivitamise osas on kostja keskseks vastuväiteks olnud kogu menetluse jooksul selgitus selle kohta, et hageja valduses olnud peavõtme kadumine oleks võinud tuua kaasa kogu hoone lukusüdamike vahetamise vajaduse ja see oleks andnud kostjale alust esitada hageja vastu 340 835 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude. Tasumisest keeldumise alusena on kostja tuginenud VÕS § 111 lg-le 1. Kostja pahameel, et maakohus on TsMS § 442 lg 8 rikkudes jätnud kostja sellekohase seisukoha arvestamata ning ei ole selgitanud, miks ta ei nõustunud kostja õigusega kuni võtme leidmiseni omapoolsest maksekohustusest keelduda, on põhjendatud.
42.VÕS § 111 lg 1 järgi võib lepingu pool vastastikuste kohustuste korral keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni teine lepingu pool on täitnud oma kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Vastuväite põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab lepingu poolel olema õigus vastusooritusele, mille täitmist ta nõuab. Selliseks nõudeks võib olla muuhulgas ka lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115).
43.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja andis hagejale valveteenuse osutamiseks valveobjekti kõiki lukustatavaid uksi avavad hoone peavõtmed. Erimeelsust ei ole ka selles, et 12.02.2007.a. küsis kostja hagejalt e-kirjaga ühe peavõtme kadumise kohta informatsiooni ning saades teada peavõtme kadumisest, teatas kostja hagejale 07.03.2007.a. kirjaga hoones turvalisuse tagamiseks võimalikust lukusüdamike vahetamise vajadusest, mille maksumuseks oleks kujunenud 340 835 krooni (tl 65). Samas kirjas teatas kostja hagejale ka seda, et peatab kuni omavahelise kokkuleppe sõlmimiseni kahjunõude tasaarvestamise osas hagejale arve nr 7300059 tasumise (tl 46).
44.Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et kuna lepingu p-i 2.1 kohaselt oli hageja kohustuseks tagada kostjale turvateenuse osutamine, võis kostja pidada hagejale usaldatud peavõtme võimalikku kaotamist lepingu rikkumiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et maja kõiki uksi avava peavõtme kadumajäämine oleks seadnud ilmselgelt ohtu kogu maja edasise turvalisuse. Kuna erimeelsust ei ole selles, et võtmed usaldati turvateenuse osutamise korraldamiseks hagejale, ei saa olla vaidlust ka selles, et hageja ülesandeks oli võtmete säilitamine. Vahepealne teadmatus võtme asukohast tähendab, et hagejal puudus piisav kontroll talle usaldatud võtmete üle. Asjaolu, et hageja leidis võtme A. L. ütluste kohaselt kostja alltöövõtjaks olnud elektriku käest, ei lükka ümber asjaolu, et kuni 15.03.2007.a. oli üks võtmetest hageja valdusest kadunud. Kuna võtmed olid usaldatud turvateenuse osutamiseks hagejale, on kostjale võtmete säilitamise osas etteheidete tegemine hageja poolt asjakohatu. Enda vastutust võtme eest ja selle kadumajäämisega kaasneda võinud riske on hageja möönnud nii hagejale enne kohtu vaidlust 13.03.2007.a. saadetud kirjas (tl 18) kui ka maakoht menetluses 31.05.2007 esitatud kirjalikes seisukohtades (tl 53).
45.Lepingu punktid 3.5, 3.6 ja 3.7 peavõtme kaotamisega tekkida võinud lukusüdamike vahetuse vajadusest põhjustatud võimalikku kahju hüvitamist ei reguleeri ja seetõttu ei saa need lepingupunktid ka seda liiki kahju hüvitamist piirata. Kuna nõuded tulenesid ühest ja samast võlasuhtest, kohustuste vahel oli vastastikune seos ning hageja põhinõue kostja
vastu oli muutunud sissenõutavaks, olid kohustuse täitmisest keeldumise VÕS § 111 lg 1 sätestatud eeldused täidetud. Võrreldes hagejale tasumata arve summat 194 770, 80 krooni ja kostjale tekkida võinud kahju suurust 340 835 krooni, mille tõenduseks on kostja esitanud OÜ LukuService hinnapakkumise (tl 65), ei olnud kostja poolt arve nr 7300059 maksmisest keeldumine VÕS § 111 lg 3 tähenduses ebamõistlik.
46.Kuna kostja keedus kuni peavõtme tagastamiseni eeltoodu põhjal õigustatult arve tasumisest, siis ei sattunud ta tasumise kohustuse täitmisega viivitusse. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta keeldus põhjendatult oma kohustuse täitmisest. Kostja õigus keelduda teenuse eest tasumisest langes ära pärast seda, kui hageja võtme üles leidis ja see kõrvaldas kostja võimaliku kahju hüvitamise nõude aluse. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja leidis peavõtme üles ja tagastas selle kostjale 15.03.2007.a., pärast mida maksis kostja viivituseta hagejale arve nr 7300059 alusel tasumisele kuulunud 194 770,80 krooni.
47.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.