Võlaõigus › Võõrandamislepingud

06.02.2003.a. võeti järjekordne arvesti näit - 6989 kWh ning selle alusel esitas hageja kostjale 20.02,2003.a. arve nr xxx. Arve summas 29 129,39 kr pidi kostja tasuma hiljemalt 06.03.2003.a. Kostja arvet õigeaegselt ei tasunud. Järgmine arvesti kontrollnäitude fikseerimine toimus 17.04.2003.a. Näit oli 7049 kWh. Sellel perioodil tarbitud elektrienergia eest edastati kostjale 07.05.2003.a. arve nr xxx summas 1899,94 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 23.05.2003.a. Arvet kostja tähtaegselt ei tasunud. Kostja hagejale mingeid pretensioone ega selgitusi mittetasumise kohta ei ole esitanud. Esimene meeldetuletus kostjale edastati 16.09.2003.a. Arvete tasumist ei järgnenud. 02.09.2005.a. edastas hageja kostjale tasumata arvete kohta hoiatuse võimaliku hagi esitamise kohta kohtule, kui kostja ei kustuta oma võlgnevust hageja ees. 10.05.2005.a. edastati kostjale väljalülitamishoiatus. Vahepealsel perioodil on kostjale tehtud ka korduvalt meeldetuletusi telefoni teel. Vaatamata kõigele kostja oma võlgnevust ei likvideerinud. Pikaleveninud läbirääkimiste tulemusena kustutas kostja oma võlgnevuse tasudes 01.12.2006.a. 11 029,33 krooni ja 07.12.2006.a. 20 000.00 krooni. Kokku 31 029,33 krooni, mis on kahe tasumata arve summa. Viiviseid kostja keeldus tasumast. Lepingus on pooled kokku leppinud, et hagejal on maksete mittetähtaegsel laekumisel õigus arvestada viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Hageja esitab hagi viivise arvestuse. Hageja on viiviseid oluliselt vähendanud kuni põhivõlgnevuseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viiviseid summas 31 029,33 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Oma 01.10.2008.a kohtusse laekunud täiendustes leiab hageja, et ei ole oluline, kes oli kinnistu omanik. Kostja kohustus tarbitu eest tasuda tuleneb lepingust. Kostja enda huvi pidi olema, et keegi teine tema vastutusel oleva energia jaotuskohas tema loata teenust ei kasutaks. Kostja pidi teadma, et ta ei ole lepingut lõpetanud ning tarbimise eest tuleb tasuda temal. Käesolevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kes ja millal on selle sinna kirjutanud ja kas nimetatud kirje käib selle lepingu kohta või on tegu hoopis mingi kõrvalise märkega. Kostjapoolne võla tasumine siiski tähendab kasutatud energia aktsepteerimist. Kui nõue oli alusetu, võis kostja samuti pöörduda kohtu poole või vähemalt hageja poole. Kostja seisukoht sellest, et hageja lõpetas elektrienergia müügi kostjale alates 15.11.02.a. on paljasõnaline ja tõendamata. 14.03.2009.a täienduste kohaselt kostja ei ole hagejat teavitanud oma soovist lepingut lõpetada. Vastavalt E selgitustele demonteeriti nimetatud tarbimiskohas arvesti kevadel 2003.a ja uut lepingut nimetatud aadressile ei sõlmitud. Vastavalt lepingu punktile 3.2.6 vastutab ostja liitumispunktist alates elektrienergiaga varustamise, tarbimise ohutuse ja omavolilise tarbimise eest. Lepingu p.3.2.11.4 on ostja kohustatud 3 päeva jooksul teavitama müüjat toimunud muudest sündmustest, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada. Kuna kostja ei ole hagejat teavitanud mingisugustestki muutustest, sai hageja lugeda lepingut kehtivaks ja lõpetada see ühepoolselt alles 2 aasta möödumisel peale selgumist, et teenuseid ei ole kasutatud. Kuna aga liitumispunktis tarbimine toimus ja selle tarbimise eest jäi kostja s.t. isik kellega oli leping sõlmitud võlgu, siis katkestati liitumispunkti varustamine arvesti demonteerimisega 2003. aasta kevadel. Kostja vastuväited ja põhjendused Oma 17.01.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt ja kostja süül. Kostja ei ole arvetele näidatud koguses elektrienergiat tarbinud. Kostjal oli sõlmitud hagejaga elektrienergia ostu-müügileping Tallinnas asunud ehitussoojaku elektrienergiaga varustamiseks. Kostja võõrandas kinnistu 15.11.2002.a. sõlmitud lepingu alusel OÜ-le A , kes kanti kinnistusraamatusse 10.12.2002.a. Kinnistu võõrandati veelkord. Kostja ei ole elektrienergiat tarbinud sellel kinnistul alates 15.11.2002.a. Kostja ei pea maksma asja eest, mida ta saanud ei ole.

Hageja teadis, et kostja enam ei tarbi lepingu alusel elektrienergiat, hageja teadis, et seda energiat tarbib keegi kolmas isik. Vähemalt arvesti aktide koostamise ajal sai hageja teada, et tegelikkuses tarbib asuval kinnistul energiat keegi teine isik, kuid sellele vaatamata jätkas hageja arvete esitamist kostjale. Arvestinäidu 06.02.2003 aktil puudub ostja esindaja andmed ja allkiri, seega ei ole selge, milline oli tegelikkuses 06.02.2003.a. seisuga mõõdiku näit. 17.04.2003 aktil on näidatud ostja kontaktisikuks T K , telefon nr xxx. T K ei ole kunagi kostja töötaja olnud, kostjale teadaolevalt oli T K OÜ A töötaja. See asjaolu oli hagejale teada, hageja esindaja sai kohapeal OÜ A poolt elektrienergia tarbimisest teada, akt koostatigi hageja ja uue omaniku esindaja poolt. Seega lasus tegelikul tarbijal kohustus ka tasuda elektrienergia eest. Kostja on EAS-ile korduvalt selgitanud, et ta ei tarbinud arvetele nr xxx ja nr xxx näidatud koguses elektrienergiat, kuid hageja ei soovinud seda kuulda võtta, ka ei kiirustanud hageja kostjaga lepingut lõpetama. Hageja lisas hagiavalduse lisas 1 lepingu ärakirja. Keegi on sellele lepingule kandnud märkuse, et lõpetatud 2003.a., aga kelle poolt leping lõpetati ja millisel alusel, on kostjale teadmata. Kostjale ei ole samuti teada, miks hageja luges lepingu lõppenuks just 2003.a ja millisest kuupäevast arvates. Samuti on kostjale teadmata, kellele ja millal sõlmitud lepingu alusel jätkas hageja elektrienergia müüki asuval kinnistul. Hageja esitas kostjale 10.05.2006.a. väljalülitamishoiatuse, millel näitas energiamüügi lepingutena juba kahte lepingut antud asjaga seotud lepingut ja tegelikkuses kostjaga kehtivat lepingut . Kostja, alludes hageja survele ja selleks, et mitte häirida oma igapäevatööd, maksis lõpuks kellegi teise eest ära vaidlusalused arved nr xxx ja nr xxx. Arvete tasumine ei tähenda, et kostja tunnistas nendel arvetel näidatud ulatuses elektrienergia saamise ja tasumise kohustuse olemasolu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Oma vastuses kohtu 30.03.2009.a nõudele täpsustada, kuidas kostja teavitas hagejat lepingu lõpetamise soovist, on kostja 14.04.2009.a kohtule laekunud vastuses selgitanud, et kostja ei teatanud hagejale kirjalikult pärast kinnistu müüki ning selle valduse uuele omanikule üleandmisel 15.11.2002.a elektrienergia ostmise lõpetamisest. Kostja teatas sellest hagejale hiljem, kui oli tekkinud vaidlus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 27.08.1999.a sõlmisid pooled elektrienergia ostu-müügi lepingu (tl 4-5), mille järgi kohustus hageja kostjale tarnima elektrienergiat ning kostja kohustus kord kvartalis tarbitud energia eest tasuma, kusjuures tasumise aluseks oli arvesti nr 118724 tarbitud energiakoguse näit. Vaidlust ei ole ka selles, et 22.08.2001.a teatas kostja hagejale arvesti näidu 6091 kWH (tl 6). Töökorraldusega (tl 7) loeb kohus tõendatuks, et 06.02.2003.a võeti järjekordne arvesti näit ja arvesti näit oli 6989. Töökäsult nähtub, et arveldusnäidu toomine on toimunud „KT tellimusel ja klient maksab”. Arvega (tl 8) loeb kohus tõendatuks, et kostjale esitati nimetatud näidu alusel ja arveldusnäidu tootmine eest 10.02.2003.a arve summas 29’129,39 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 06.03.2003.a. Töökorraldusega (tl 9) loeb kohus tõendatuks, et järgmine arvesti näidu fikseerimine toimus 17.04.2003.a ja näit oli 7049. Kontrollaktile on märgitud „fikseerida lõppnäit, kontaktisik T K ”. Töökäsult nähtub, et T.K on sellele kliendina alla kirjutanud. Vaidlust ei ole selles, et sellel perioodil tarbitud elektrienergia eest esitati kostjale 07.05.2003.a arve nr xxx summas 1’899,94 krooni tasumise tähtajaga 23.05.2003.a ja kostja seda tähtaegselt ei tasunud (tl 10). Vaidlust ei ole ka selles, et 16.09.2003.a saatis hageja kostjale pretensiooni, milles nõudis eelpoolmainitud arvete tasumist ja selgitas hageja õigust lõpetada elektrienergiaga varustamine ning nõuda võlg koos viivistega sisse kohtu korras, muuhulgas mainis hageja, et elektrienergia väljalülitamine toimub alates

04.10.2003.a kõigil lepingulistel objektidel (tl 11). 02.09.2005.a saatis hageja kostjale hoiatuse kohtumenetluse algatamise kohta, milles käsitles nii käesoleva menetluse objektiks olevat võlgnevust kui teisel objektil arve tasumata jätmise kohta (tl 12-13). 10.05.2006.a saatis hageja kostjale uuesti väljalülitamishoiatuse arvete erinevatel objektidel tasumata jätmise kohta (tl 14). Vaidlust ei ole selles, et kostja võõrandas kinnistu ja kinnistusraamatusse tehti kanne uue omaniku kohta 15.11.2002.a (tl 54-55). Kostja on esile toonud, et talle ei esitatud lepingu sõlmimisel lepingu üldtingimusi. Pooltevahelisest lepingust nähtub, et selle lisaks on lepingu üldtingimused. Kohus on siiski seisukohal, et kui ka lepingule tegelikult üldtingimusi lisatud ei olnud, ei oma see vaidluses määravat tähendust. Kuni 15.11.2002.a oli kostja kinnistusraamatu andmete kohaselt omanik. Seega kehtis leping ka võlaõigusseaduse kehtestamise ajal ja kuivõrd tegemist on energiamüügilepinguga, so kestvuslepinguga, kohaldatakse sellele võlaõigusseaduse müügilepingu ja lepingu lõpetamise osas üldosa sätteid (VÕS, TsÜS ja RVEÕS RakS § 12 lg 1, VÕS § 208 lg 2). Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS 10.peatükis. VÕS-st ega pooltevahelisest lepingust ei tulene, et asja omandivormi muutmine tooks kaasa energiamüügi lepingu automaatse lõpetamise. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks lepingu üles öelnud. Seega lõppes käesoleva vaidluse esemeks olev võlasuhe 2003.a kevadel kostja poolt arvesti demonteerimisega. Hageja arvates kehtisid lepingu üldtingimused ja hageja lõpetas lepingu ühepoolselt. Kostja ei ole nimetatud osas hageja tegevust vaidlustanud, kuid on leidnud, et kostja pidanuks varasemalt lepingu lõpetama, sest hagejale pidi olema selge, et kostja elektrit tarbimiskohas ei tarbi. Kohus on seisukohal, et ainuüksi sellest, et töökäsud tellis kostjale tundmatu kolmas isik ja kostja oli kinnistu võõrandanud, ei andnud hagejale alust lepingu lõpetamiseks, kui kostja omapoolset initsiatiivi selleks üles ei näidanud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud, millal ta lepingu üles ütles. Kuivõrd kõrvalkohustused lõppevad koos põhikohustuse lõppemisega, on käesolevas asjas viiviste nõue põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et lepingus on pooled kokku leppinud viiviste maksmises arve mittetähtaegse maksmise korral 0,15 % päevas. Viiviste matemaatilisele arvestusele ja metoodikale ei ole kostja vastu vaielnud. Seega on hageja nõue kostja vastu viiviste summas 31’029,33 krooni väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud hageja kasuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.