Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Epp Haabsaar

Määruse tegemise aeg ja koht

30.04.2009.a, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-08-20272 ÜJ hagi OÜ C tagasikutsumiseks

ja ALV vastu ALV juhatusest

Hageja esindaja adv Lauri Liivat, kostjate esindaja S Tammemäe Menetlustoiming

Taotluste lahendamine.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kuulutamisest alates Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu

Resolutsioon Kaasata OÜ C osanik PJ iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks hageja poolel. Jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Menetluse käik 22.05.2008. a esitas hageja ÜJ(OÜ C osanik) hagi ALV juhatusest tagasikutsumiseks. 20.02.2009. a kinkis hageja talle kuuluva OÜ C osa oma pojale PJ ́ile. Seoses eeltooduga esitasid hageja ja PJ taotluse hageja asendamiseks või PJ ́i hageja poolel iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks kaasamiseks. Hageja asendamisele vaidlesid kostjad vastu. Iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks kaasamisega kostjad nõustusid. 20.04.2009. a tiumunud kohtuistungil teatasid kostjad, et ALV(tagasikutsutav juhatuse liige) enam juhatusse ei kuulu, sest valimistähtaeg on möödunud. Seega palusid kostjad jätta hagi läbi vaatamata. Hageja nõustus eeltooduga, kuid tingimusel, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda.

Kohtu seisukohad TsMS § 213 lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Hageja asendamine ei ole kostja nõusolekuta võimalik ning kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata. Seega kaasab kohus PJi iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks hageja poolel. PJon käesoleval ajal osaühingu osanik ning õiguslik huvi nõude suhtes on ilmne. TsMS § 423 lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hagi eesmärgiks on kostja ALV juhatusest tagasikutsumine, mis ei ole saavutatav, sest nimetatud isik ei kuulu enam juhatusse. Järelikult on nõue muutunud ainetuks ning selle edasisel menetlusel puudub materiaalõiguslik sisu. Ka hageja nõus eeltooduga, kuigi mööndusel, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Seega kuulub kostja taotlus rahuldamisele ning kohus jätab hagi läbi vaatamata. lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõikest 3-5 ei tulene teisiti. lg 3-5 kohaldamiseks puudub käesolevas asjas alus. Küll võimaldab lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte eesmärgiks on vältida ebaõiglust olukordades, kus formaaljuriidiliselt tuleks menetluskulud jätta ühe või teise poole kanda. Menetluskulude ebaõiglusest või ebamõistlikkusest johtuv ümberjagamine on kohtu hinnangul üldpõhimõte, mis on rakendatav ka juhul, kui hagi jääb lg 2 tähenduses pooltest sõltumatutel asjaoludel läbi vaatamata. Lähtuvalt eeltoodut ning poote võrdõiguslikkuse printsiibist jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. kohtunik E. Haabsaar