Hageja EOÜ (xxx, xxx) esindajad Irina N , Anastasia N
esindajad
Kostja R L ( xxx, xxx), esindaja Gennadi M
Kohtuistungi aeg, koht,
18.03.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
osalenud isikud
Hageja esindajad Irina N , Anastasia N Kostja esindaja Gennadi Mihelson
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Ehagi RL vastu kahju hüvitamiseks 100000 (ükssada tuhat) krooni.
2.Jätta RLmenetluskulud OÜ Ekanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused 1.02.05.07 esitas kostja hageja vastu hagi koos hagi tagamise taotlusega, mille kohus rahuldas. 13.05.05 arestis täitur M. Roodes hageja konto summas 200000 krooni AS-s Hansapank ja 56000 krooni AS SEB Eesti Ühispangas ja Sampo Pangas. Arved olid arestitud 13.05.05-19.02.07 e. 647 päeva kuni otsus nr 2-05-1572 jõustus.
2.Majandustegevus oli peatunud. Hageja konto oli Sampo Pangas arestitud 13.05.200508.06.06, AS –s Hansapank vastavalt 13.05.05-20.20.07 summas 200000 krooni ja AS-s SEB Ühispank 13.05-05-16.05.05 56000 krooni. R. L hagi jäi rahuldamata.
3.Hagejal tekkis kontode arestimise tõttu kahju. Hageja tegeles kaubavedude ekspedeerimisega, lepingute alusel autovedajatele praamipiletite müügiga, vastav praamipiletite leping oli sõlmitud hageja ja AS –i TG vahel. Kahju on saamata jäänud tulu, kahju ja kontode arestimise vahel on põhjuslik seos. Hageja teenis praamipiletite müügi eest tulu, 2003.a. oli see 434250 krooni, 2004.a. 327969 krooni.
4.Hageja ei saanud täita kohustusi ega tasuda arveid 232616,68 krooni AS-le TG 15.05.05, puudu jäi käibevahenditest, mille tõttu lõpetas viimane piletite müügi praamidele kuni võla tasumisi ja hageja majandustegevus (praamipiletite müük autovedajatele) häirus. Selle kohta saatis AS TG ka meeldetuletuse 10.05.05 summas 232616,68 kr. Hageja ei suutnud täita AS TG lepingulisi kohustusi ega tasuda 232616,68 krooni ja AS TG lõpetas piletite andmise hagejale ja hageja ei saanud 2005.a. enam tulu piletite müügist. 2006.a ei õnnestunud taastada teenust AS –ga TG. Koostöö taastamiseks on vaja maksta tagatis 150000 krooni vastavalt lepingule. Lisaks jäi käibevahendite nappuse ja raha arestimise tõttu teiste rahvusvaheliste maksete tasumisega viivitusse. Hageja koostööpartnerid lõpetasid lepingud. Hageja kontode arestimine sai teatavaks ka teistele, mis avaldad negatiivset mõju lepingu sõlmimise võimalustele Eesti vedajatega. Rahvusvahelistest vedudest moodustas tulu ühe lepingu kohta 100-200 EUR-i ja kuna vedude hulk vähenes, vähenes ka nendelt tulu. Mitu hageja töötajat /4/ läks teise ekspedeerimisfirmasse tööle. Kahju suurust ei ole võimalik määratleda täpselt, kui arvestades 2003.a. ja 2004.a. kasumist ja seda, et 2005.a., 2006.a. kasum puudus, on hageja arvates kahju 100000 krooni. Hageja palub kahju hüvitise 100000 krooni välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda (hagiavaldus lk 1-3, täiendused, arvamus lk 2932, 70-71).
5.Tõendid: kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-1572, AS T kiri 10.05.05, Cargoleping 05.12.05, kindlustuspoliis (lk 12), soodushinna leping 56 17.011.04 hageja ja AS TG vahel, garantiikindlustuspoliis (12, 19, 62, 86), õiend kasumi kohta (lk 20), TGAS arved tehtud ülevedude kohta (lk 21-25, 43-52), määrus 11.05.05 nr 2/231-3420/05, täituri tõend 04.05.07 (38), SEB Panga kiri ( lk 72), Sampo Panga kiri 28.01.08 KO-1 (lk 168) kindlustuspoliis 29.11.05 (lk 85), hageja pangakontode väljavõtted (lk 136-139, 144-1531 xxx ), 2005.a. majandusaasta aruanne (lk 121-130) Kostja vastuväited
6.Hageja ei ole tõendanud, et sellel ajal kui väidetavalt olid hageja pangakontod arestitud, oleks hagejal ka sellel ajal raha faktiliselt kontodel olnud ja mida ei saanud seetõttu käsutada. Tõendamata on, et kõik pangakontod oleksid olnud arestitud, tõendamata on, et kogu majandustegevus oli 200000 krooni arestimise tõttu peatatud 14.05.05-16.05.05 (lk 65). Puudub põhjuslik seos hageja võla 232616,68 krooni mittetasumisel AS-le TG ja kontode arestimisel. Kohtumäärus on tehtud 11.05.05, AS TG kiri 10.05.05 ja arvete tasumise aeg oli perioodil 07.04.05-10.05.05, lisaks märkis võlausaldaja, et 10.05.05 sulgeb limiidi ja arveldus toimub vaid sularaha või panga tagatise esitamisel. Seega on tõendamata, et hageja oli kogunud raha kontodele 15.05.05 selleks, et tasuda võlgu, mille tasumise aeg oli enne 13.05.05 ja et just kontode arestimise tõttu katkestas TGAS oma suhted hagejaga ja et selle tõttu katkes hageja tulutoov ettevõtlus T G AS-ga. Tõendamata on ka piletite müügi kohta andmed seisuga 13.05.05, tõendamata on, et hageja ei saanud arvlemiseks TGAS-ga pangast laenu seetõttu, et kontod olid arestitud. Tõendamata on käibevahendite nappus. Esitatud Cargo
lepingu nr xxx xxx p 4 nähtub, et peale arvete arestimist esitas hageja tagatise (lepingu p 4) ja seega puudub tekkinud võlal 232616,68 krooni ja väitel, et ei saanud taastada piletite müüki ja et ei saanud tulu, seos kontode arestimisega.
7.AS SEB Ühispangas olevad hageja 3 kontot vabastati 16.05.05. AS-i Hansapank kirja kohaselt oli hagejal piisavalt raha kontol, AS SEB Ühispanga kirja kohaselt oli arestimise hetkel raha vaid 0,44 EEK. 4,30 USD, 0,00 EUR-i. Täitur palus kirjaga 16.05.05 vabastada kontod Ühispangas, kuna konto oli 200000 krooni ulatuses arestitud AS-s Hansapank ja seal oli piisavalt raha arestitud ulatuses. Kostja arvates oli arestitud Hansapangas vaid euro-konto.
8.Parex Pangas ei olnud midagi arestitud, väljavõte AS Hansapanga, SEB Panga ja Sampo Pangas oleva konto kohta perioodil 10.05.05-14.05.05 ei tõenda hageja väited, kuna hõlmab arestimiseelset aega, sj ei olnud Sampo Pangas raha liikumist üldse. Menetluse käigus esitatud kontode väljavõtted kinnitavad hageja kontodel raha käivet ulatuslikult, sh on tasutud ka T AS G arveid, seega jätkus hageja majandustegevus vaidlusalusel perioodil, kahju tekkimine on tõendamata (lk 90-91, 147-148, 268-271,268271).
9.Tõendid: tsiviilasja nr 2-05-1572 toimikus asuvad tõendid: täituri kiri (lk 26) 18.05.05, AS Hansapanga kiri 16.05.05 (lk 29-34), SEB Ühispank kiri 13.05.05 (lk 30), täituri kiri AS SEB Ühispangale 16.05.0 (lk 32), kostja tugines lisaks ka tõenditele. Kohtu põhjendused
10.Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 näol on tegemist lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alusnormiga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut üksnes juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.
11.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 järgne kahju hüvitamise nõue erineb vastutuse üldkoosseisust. Nimelt ei ole enne
1.jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudmiseks täiendavalt vaja tõendada kahju tekitamise õigusvastasust. Selle sätte mõttes piisab selleks juba hagi tagamisest, kui hagi jäetakse hiljem rahuldamata, st deliktiõiguse mõttes ongi selline hagi tagamine õigusvastane. Lisaks ei saa sellise kahju hüvitamise nõude puhul vabastada kahjutekitajat vastutusest süü puudumine, kuna hagi tagatati enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 155 lg 1 kohaselt üksnes poole taotluse alusel, taotluse esitamine on aga teadlik ja tahtlik tegevus. Hagi tagamise taotluse esitamisega võtab hageja endale riski hagi tagamisest kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata. Nii peab hageja talle varasemas menetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes tõendama, et hagi tagati ja hagi jäi jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, samuti kahju tekkimise ning põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud, st nn negatiivse kahju hüvitamine.
12.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju
tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
13.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama, kas kostja tegu põhjustas hagejale käibevahendite languse, mis takistas väidetavalt oma kosutuste täitmist AS-i TGees, mille tõttu lepingulised suhted temaga lõppesid, et neid oli raske taastada, et selle tõttu tekkis omakorda hagejal müügitulu langus ja saamata jäänud tulu, et hageja ei saanud teiste välispartneritega koostööd jätkata, et töötajad lahjusid teise tööandja juurde, et konto arestimine avaldas negatiivset mõju majanduslikele suhetele ja kas selline kahju on hõlmatud rikutud lepinguvälise kohustuse eesmärgiga.
14.Vaidlus puudub selles, et tsiviilasjas nr 2-05-1572 tagas kohus R. L hagis EOÜ vahelises vaidluses hagi ja arestis määrusega 11.05.05 hageja kontodel raha kokku 200000 krooni (tollane asja nr 2/231-3420/05, ts.t 2-5-1572, lk 23-24) AS-s Hansapank, AS-s SEB Ühispank, Parex Pangas ja AS-s Sampo Pank. Vaidlus puuudus ka selles, et Harju Maakohtu otsusega 08.01.2007 jäi rahuldamata kostja hagi käesolevas menetluses osaleva hageja vastu ja kohus tühistas otsusega hagi tagamise, otsus jõustus 09.02.07, seega on märgitud asjaolud tõendatud, mille kohta on lisaks esitatud ka vastav otsuse koopia (lk 47). Eeltoodu alusel oli kostja tegu õigusvastane, kuna tema hagi tagati, kuid hagi jäi rahuldamata.
15.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas hagejal on tekkinud hagi tagamisega kahju. Kõigepealt peab vaatlema kohus kui kaua olid hageja kontod arestitud, kuna hageja väitis, et arestimisega kaasnes tema käibevahendite puudujääk ja seega peab olema selge, millisel perioodil võis tekkida/olla käibevahendite puudujääk.
16.Hagi tagamise määrus täideti 13.05.05. AS Hansapanga kirja 12.05.05 (ts.t 2-5-1572 lk 29) kohaselt oli arestitud hageja konto 13.05.05 nõude summa ulatuses, sj oli kontol raha piisavalt summa katteks. AS SEB Eesti Ühispanga 13.05.05 kirja kohaselt arestiti 13.05.05 hageja 3 kontot, sj oli ühel kontol raha 0,44 EEK, teisel 4,30 USD, kolmandal 0,00 Eurot. Täitur palus kirjaga 16.05.05 (tsivt. 2-05-1572 lk 32) vabastada aresti alt konto AS-s SEB Ühispank. Kuna hageja ise märkis hagis, et kontod Ühispangas olid arestitud 13.05.05-16.05.05, siis on asjas hageja poolt esiletooduga tõendatud, et märgitud 3 kontot olid AS–s SEB Ühispank arestitud kokku vaid 4 päeva, sj oli käibevahendite hulk nendel kolmel kontol kokku arestimise ajal minimaalne, mida kinnitab ülalviidatud AS SEB Ühispank kiri.
17.Kuna vaidluses ei ole teisi tõendeid esitanud, on seega asjas tõendatud tsiviilasja nr 205-1572 esitatud kohtuotsusega, et hageja konto AS–s Swedbank (end. ärinimi Hansapank) oli arestitud kuni asja tehtud otsuse jõustumiseni 09.02.07. AS Sampo Pangas oli konto arestitud vastavalt Sampo Panga 28.01.08 kirja KO1 (lk 168) järgi 13.05.0508.06.05. Seda, et Parex Pangas oleks hageja kontod olnud faktiliselt arestitud, hageja ei tõendanud, seega ei ole õiged hageja väited sellest, et kõik kontod kõikides pankades oleksid olnud arestitud ja seega ei saa tõusetuda küsimust viidatud Parex Panga kontodel oleva raha arestimisest ja võimalikust sellega tekitud kahjust ja tolle hüvitamisest TsMS § 155 järgi.
18.Seega tulebki vaadelda, kas märgitud ajavahemikul 13.05.05-09.02.07 raha arestimine AS Swedbank summas 200000 krooni tekitas hagejale kahju ja kas 4- päevane (13.05.0516.05.05) kolme konto arestimine tollase ärinimega AS–s SEB Ühispank ja ka ligi kuuajane AS Sampo Pangas konto arestimine põhjustas hagejale kahju.
19.Hageja väitis, et tal ei olnud konto arestimise tõttu käibevahendeid, et tasuda AS TGvõlga, lepingulised suhted katkesid, nende taastamine oli raskendatud, tagatist ei saanud, tulu ei saanud piletite müügist.
20.Hageja poolt kohtule esitatud TGAS teatisest - meeldetuletusest nr 3 10.05.05 (lk 8) nr 3-3/114 nähtub, et hageja on TGAS-le võlgu 232616,68 krooni perioodil 24.03.0526.04.05 esitatud arvete eest. Märgitud teatisega on hageja tõendanud oma väidet võla olemasolust TGAS ees. Samas nähtub mainitud AS TG teatisest–meeldetuletusest, et kõige nende arvete, mis kajastuvad meeldetuletuses nr 3, makstähtajad saabusid enne
10.05.05.Esitatud AS TG kirjast–teatisest nähtub, et 10.05.05 sulgeb ta limiidi ja arveldus toimub vaid sularahas või panga tagatise esitamisel. Hageja ise väitis, et konto oli arestitud alates 13.03.05, seega leiab kohus, et märgitud võlg TGAS ees oli hagejal enne seda kui hageja konto AS–s Hansapank ja AS SEB Eesti Ühispank aresti, kusjuures esitatud teatise- meeldetuletuse järgi oli nende arvete tasumise tähtaeg saabunud varem. Eeltoodu tõttu ei saa kohtu arvates seostada kuidagi selliste arvete tasumata jätmist ja hageja võlga summas 232616,68 krooni AS TG ees hageja kontode arestimisega ning omakorda arestimisest tingitud käibevahendite puudusega. Seega nõustub kohus kostjaga, et kontode arestimisel ja tekkinud võlal ning võimatuses seda tasuda tähtaegselt, puudub igasugune põhjuslik seos e. teisisõnu ei ole hagi tagamisel kostja taotluse alusel e. kostja teol põhjuslikku seost hageja võlaga AS TG ees ja võimatusega seda tasuda, kuna võlg 232616,68 krooni, oli muutunud sissenõutavaks enne kontode arestimist, sj soovis võlausaldaja juba enne hageja konto arestimist katkestada just tekkinud võla tõttu hageja krediteerimise.
21.Hageja leidis, et tema suhted katkesid AS-ga TG, mida ei õnnestunud taastada, suhete taastamiseks tuli tasuda tagatist. Eelpool tuvastas kohus, et suhteid soovis AS TG hagejaga katkestada eelkõige seetõttu, et enne kontode arestimist oli hageja jäänud oma maksetega võlgu, arved oli tasumata ja hageja oli viivituses. Selle tõttu leiab kohus, et hageja väited lepinguliste suhete katkemisest, võimatusest mainitud 232616,68-kroonist võlga ära tasuda seoses käibevahendite puudujäägiga, ei ole tõendatud. Mis puutub hageja väitesse, et ta pidi tasuma suhete taastamiseks tagatist 150000 krooni, siis leiab kohus, et esiteks ei ole tõendatud, et suhete katkemine hageja ja AS-i TGvahel oleks üldse kostjast tingitud ja teiseks ei ole tõendanud, et suhete taastamiseks tuli tasuda tagatist. Esitatud Cargo lepingustest nr xxx 05.12.2005 ja xxx 30.12.2004 nähtub, et tagatist tuli anda kas pangagarantiina või ettemaksuna või garantiikindlustusena (lk 9,13), seega rakendas AS TGhageja suhtes tagatise vajadust lepingutes (nr xxx ) veel enne, kui väidetav konto arestimine aset leidis, ja seega ei erinenud oma tagatiste tingimuste poolest leping nr 12 varasema perioodi lepingust nr xxx . Eeltoodu alusel on alusetud hageja väited konto arestimise ja võimalike suhete taastamiseks vajamineva tagatise maksmise seosest.
22.Kohtule esitatud hageja pangakontode väljavõtetest nähtub järgmine. a) Perioodil 10.05.06 -16.05.06 oli hageja AS-s Swedbank kroonikontol deebetkäive 17 xxx 44,60 krooni, kreeditkäive 208923,01 krooni (lk 153jj), eurokontol vastavalt 15302,60 eurot ja 21798,00 eurot, USD-kontol vastavalt 8850 USD ja 4050 USD, sj on hageja tasunud 13.05.05, 16.05.05 AS TG2960,0 ́47 krooni, 20500 krooni.
b) Perioodil 11.05.05-30.06.05 (lk 179jj) oli kroonikäive vastavalt deebetkäive 1943486,51 krooni ja kreeditkäive 1944158,38 krooni, euro-käive kontol vastavalt euro deebetkäive 262873,63 EUR’i ja kreeditkäive 271553,23 EUR’i ning USD-käive kontol vastavalt kreeditkäive 10810 USD ja kreeditkäive 11700,14 USD. c) Perioodil 30.06.05-30.09.05 (lk 190jj) oli kroonikäive vastavalt deebetkäive 3173823,67 krooni ja kreeditkäive 31 xxx 688,93 krooni, euro-käive kontol vastavalt euro deebetkäive 475769, xxx EUR’i ja kreeditkäive 479392,77 EUR’i ning USD-käive kontol vastavalt kreeditkäive 51309,14 USD ja kreeditkäive 52293,25 USD. d) Perioodil 30.09.05-31.12.05 (lk 208 jj) oli kroonikäive vastavalt deebetkäive 3619375,29 krooni ja kreeditkäive 3 xxx 4091,14 krooni, euro-käive kontol vastavalt euro deebetkäive 43 xxx 91,26 EUR’i ja kreeditkäive 454542,16 EUR’i ning USD-käive kontol vastavalt kreeditkäive 48912,00 USD ja kreeditkäive 55240,20 USD. e) Perioodil 31.12.05-30.04.06 (lk 225 jj) oli kroonikäive vastavalt deebetkäive 3629836,61 krooni ja kreeditkäive 3610077,62 krooni, euro-käive kontol vastavalt euro deebetkäive 539014,88 EUR’i ja kreeditkäive 528026,38 EUR’i ning USD-käive kontol vastavalt kreeditkäive 45018,25 USD ja kreeditkäive 36818,25 USD. f) Perioodil 30.04.06-30.09.06 (lk 244 jj) oli kroonikäive vastavalt deebetkäive 2355254,05 krooni ja kreeditkäive 23439 xxx ,84 krooni, euro-käive kontol vastavalt euro deebetkäive 417915,04 EUR’i ja kreeditkäive 404172, xxx EUR’i ning USD-käive kontol vastavalt kreeditkäive 7000,27 USD ja kreeditkäive 7000,27 USD ja rublakontol deebetkäive 2274,00 rbl ja kreeditkäive 2274,00 rbl. g) Perioodil 30.09.06-20.02.07 (lk 261 jj) oli kroonikäive vastavalt deebetkäive 405448,25 krooni ja kreeditkäive 404721,76 krooni, euro-käive kontol vastavalt euro deebetkäive 25072,05 EUR’i ja kreeditkäive 25025,76 EUR’i.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli piisavalt käibevara vaidlusalusel perioodil AS-s Swedbank ja tõendamata on väited nende puudusest.
24.Ülalpool tuvastas kohus, et AS-s SEB Pank kolm kontot olid arestitud vaid 4 päeva. Esitatud AS SEB Pank oleva konto väljavõttest perioodil 01.01.2005-31.-05.05 nähtub järgmine (157jj): hageja tasus AS-le TG16.05. 05 17000 krooni, sj oli päevas kreeditkäive 9322 krooni, deebetkäive 57417 krooni. Konto väljavõttest perioodil 11.05.2005-20.02.07 (lk 173jj) nähtub, et kontole laekus raha 645807,25 krooni ja sellelt kontolt tasuti 646175,64 krooni. Seega oli hagejal võimalik kasutada kontot, mis oli 4 päeva arestitud, ja sellel asuvat raha väidetaval kahju tekitamise perioodil ja hageja seda ka kasutas arvestades märgitud käivet. Siinjuures nähtub, hageja on tasunud ka AS –le TGalates 16.05.05 kuni 20.02.07 viimase arveid vähemalt 32 korral.
25.Sampo Pangas asuva hageja konto, mis oli arestitud veidi alla kuu (13.05-08.06.05) väljavõttest nähtub, et vastavalt 01.04.05-31.05.05 laekus hagejale raha 1500,17 krooni ja väljaminekud olid 2109, xxx krooni. Perioodil 11.05.05-20.2.07 ehk väidetaval kahju tekitamise perioodil oli hageja raha kreeditkäive 12739 krooni ja deebetkäive 12739,00 krooni ( lk 1 xxx , 169-172). Eeltoodust järeldub, et hagejal oli võimalik kasutada ka Sampo Panga kontot, mis oli alla kuu arestitud, ja sellel asuvat raha, ent märgitud konto ei olnud peamine, mida hageja arveldamiseks kasutas.
26.Hinnates eelmärgitud pangakontode väljavõtteid vaidlusalusel perioodil 13.05.0520.02.07, eriti aga hageja AS Swedbank asuva konto, milles oli 200000 krooni arestitud,
väljavõtteid, leiab kohus, et hageja raha käive ületas miljoneid, lisaks oli hagejal võimalik kasutada ka AS-sSEB Pank asuvaid kontosid, mida ta ka kasutas, ja ka Sampo Panga kontot, mida ta kasutas ka vähesel määral ja seega on asjas märgitud kontode väljavõtetega ümber lükatud hageja väide sellest, et tal puudus arestimise perioodil käibevara, et tasuda võimalikke arveid, sj AS TGarveid, ja et tema finantsetegevus ja majandustegevus oleks 200000 krooni arestimise tõttu häiritud.
27.Hageja poolt kohtule esitatud Cargo lepingust nr xxx xxx nähtub, et hageja ja AS TGAS on sõlminud lepingu. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates alusetud hageja väited võimatusest jätkata TGAS-ga suhteid kontode arestimise ajal või et hagejal poleks olnud käibevahendeid, mistõttu ei saanud suhteid jätkata. Lepingu enda sõlmimise aeg kinnitab veenvalt suhete jätkamist TGAS-ga, sj on lepingu p 3 järgi planeeritud teha 2006.a 480 ülesõitu.
28.Ülalmärgitud pangakontode väljavõtetest nähtub, et vaadeldaval perioodil tasus hageja AS–le TGviimase arveid läbi AS SEB Ühispanga vähemalt 32 korral ja AS Swedbank vahendusel vähemalt 158 korral. Eeltoodud Cargo lepingute ja pangakonto väljavõtetega on ümber lükatud hageja väide käibevahendite puudusest ja selle tõttu võimatusest jätkata AS TGmajandusalaseid suhteid või neid taastada, samuti tõendamata üldse väide käibevahendite puudusest ja võimatusest tasuda AS TG arveid. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et hageja oli kindlustanud end võimalike maksehäirete vastu lepingus märgitud tagatistega, mis ilmneb esitatud Cargo lepingutest ja garantiikindlustustest (esitatud poliisid selle kohta) juhuks kui hageja ei täida AS TGees oma kohustusi, mistõttu on alusetud ja tõendamata väited võimatusest tasuda AS TGarveid ja rakendada kindlustuslepingust tulenevat tagatisi. Seda, et teiste äriühingutega oleks lepingulised suhted katkenud, või hageja oleks olnud kontode arstimise tõttu viivituses teiste äriühingute ees, või et kontode arestimine oleks takistanud sõlmimast lepinguid teiste äriühingutega, ei ole hageja tõendanud.
29.Hageja esitatud õiendi (lk 42) kohaselt oli kasum 2003.a. 434250 krooni, 2004.a. oli 327969 krooni, sj vähenes ülevedude arv 2004.a (637) võrreldes 2003.a (1027), mis nähtub hageja poolt kohtule esitatud arvetest (lk 43-52, ka lk 21-25- AS TGAS arved/invoice) ning sealjuures plaaniti 2006.a. teha vaid 480 ülesõitu (leping xxx. 05.12.05, lk 56). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja majandustulemused langesid veel enne 2005.a, kui arestiti tema kontod ja tendents oli selline, et pooled /hageja ja AS TGAS/ ei planeerinudki ülevedude arvu suurenemist. Hageja esitas 17.11.04 lepingu nr 56 (lk xxx ) soodustingimustel piletite müügiks, ent ei ole tõendanud, et piletite müük oleks langenud seetõttu, et hageja konto, millel rahakäive ületas miljoneid /vt otsust ülalpool/, oli 200000 krooni ulatuses arestitud. Hageja poolt kohtule esitatud 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt suurenes müügitulude juurdekasvu tempo võrreldes 2004.a. (lk 122p), sj tegevusaruandest nähtub (lk 123p), et realiseerimise netokäibest moodustas põhiosa rahvusvaheline ekspedeerimine, teenuste käive oli 2005.a. 399 xxx 807 krooni (ka lk 124p) ja perspektiivis on laiendada oma tegevust teistesse Euroopa riikidesse. Rahavoogude aruandest nähtub, et ärikasum oli 104754 krooni ja see oli suurenenud võrreldes 2004.a. majandiaastaga (lk 125), lisaks nähtub, et 2005.a lõpuks oli pangakontodel raha 743547 krooni, sj oli see võrreldes aasta algusega suurenenud (lk 126p). Bilansist nähtub, et vabariigisisese ekspedeerimise müügitulu oli 6589912 krooni (lk 127p). Eeltoodust järeldub, et 2005.a. majandustulemused parenesid võrreldes 2004.a. majandustulemsutega ning hageja ei ole tõendanud, et hagi tagamise tõttu oleks olnud mõjutatud hageja majanduslik olukord ja et hagejal jäi saamata tulu. Seda, et ärisuhted oleksid välisriikide partneritega katkenud, ei ole tõendanud, samuti ei ole tõendanud, et hagi tagamine ja hageja kontode arestimine oleks avaldanud negatiivset mõju lepingu sõlmimise võimalustele Eesti vedajatega. Hageja väited sellest, et tema töötajad vahatasid
tööandjaid just seetõttu, et hageja kontod oli arestitud ja majandustegevus häiritud ja see põhjustas hagejale kahju, ei ole hageja tõendand. Ülalviidatud hageja majandustegevuse aruanne 2005.a. kohta kinnitab hageja majandustegevuse edukuse suurenemist 2005.a., kui kontod arestiti, võrreldes 2004.a. tulemustega. Seda, et pangakontode arestimise tõttu oleks saamata jäänud tulu järgneval majandusaastal, ei ole hageja tõendanud.
30.Kuna asjas ei ole tõendanud, et hagi tagamise arestimisega oleks tekkinud hagejal käibevahendite puudujääk, mille tõttu tekkisid tal raskused AS-i TGarvete tasumisel, majandussuhete jätkamisel nii AS-ga TGkui teiste partneritega või uusi lepinguid sõlmida ja mille tõttu tekkis hagejal majandustulemuste halvenemine ja sellest tulenevalt kahjuna saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 2,3 järgi; veelgi enam puudub põhjuslik VÕS § 127 lg 4 järgi hageja võla tekkimisel AS-i TGees ja selle võla tasumise võimatusest pangakontode arestimisega e. kostjapoolse hagi tagamise taotlusega (tegu), mistõttu ei vastuta kostja hageja ees kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 162 lg 1 ja VÕS § 1043 5 järgi ja seega jääb hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata eeltoodud põhjustel, ei pea kohus andam hinnangut kahju ulatusega seonduvatele väidetele. Menetluskulud
31.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.