Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mare Merimaa ja Mart Reino Osaühingu Euronurk Logistik hagi Roland Laose vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
100 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Euronurk Logistik apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
17.12.2009, avalik kohtuistung Hageja Osaühing Euronurk Logistik (registrikood 10573435, asukoht Mustamäe tee 5, Tallinn), esindaja Anastasia Nezgovorova; Kostja Ronald Laos (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x/x xxxxx, xxxxx x, xxxxx-xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja Gennadi Mihelson.
Harju Maakohtu 29.04.2009 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.04.2009 otsus Osaühing Euronurk Logistik hagis Ronald Laose vastu 100 000 krooni saamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühing Euronurk Logistik kanda. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.05.2005 esitas kostja Tallinna Linnakohtule hagi hagejalt 200 000 krooni väljamõistmiseks koos hagi tagamise taotlusega (tsiviilasi nr 2-05-1572).
Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning 13.05.2005 arestis kohtutäitur hageja konto AS-s Hansapank 200 000 krooni ja AS-s SEB Eesti Ühispank ja AS-s Sampo Pank 56 000 krooni ulatuses. Arved olid arestitud 13.05.2005-19.02.2007 ehk 647 päeva kuni kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-1572 jõustus ning hageja väitel oli tema majandustegevus sellel ajal peatunud. Kostja hagi jäi rahuldamata.
3.02.04.2007 esitas hageja hagi kostja vastu tsiviilasjas nr 2-05-1572 hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal kontode arestimise tõttu kahju. Hageja tegeles kaubavedude ekspedeerimisega, lepingute alusel autovedajatele praamipiletite müügiga, vastav praamipiletite leping oli sõlmitud hageja ja AS-i Tallink Grupp vahel. Kahju väljendub saamata jäänud tulus, kahju ja kontode arestimise vahel on põhjuslik seos.
4.Hageja ei saanud täita kohustusi ega tasuda arveid AS-le Tallinn Grupp summas 232 616,68 krooni, puudu jäi käibevahenditest, mille tõttu lõpetas viimane piletite müügi praamidele kuni võla tasumisi. Selle kohta saatis AS Tallink Grupp ka meeldetuletuse 10.05.2005. Hageja majandustegevus, mis seisnes praamipiletite edasimüügis autovedajatele, häirus ja hageja ei saanud 2005.a enam tulu piletite edasimüügist. 2006.a ei õnnestunud taastada suhteid AS-ga Tallink Grupp. Koostöö taastamiseks oli vaja maksta tagatis 150 000 krooni vastavalt lepingule.
5.Lisaks jäi hageja käibevahendite nappuse ja raha arestimise tõttu teiste rahvusvaheliste maksete tasumisega viivitusse. Hageja koostööpartnerid lõpetasid hagejaga lepingud. Hageja kontode arestimine sai teatavaks ka teistele, mis avaldas negatiivset mõju lepingu sõlmimise võimalustele Eesti vedajatega. Rahvusvahelistest vedudest moodustas tulu ühe lepingu kohta 100-200 EUR-i ja kuna vedude hulk vähenes, vähenes ka nendelt tulu ning neli hageja töötajat lahkus töölt.
6.Kahju suurust ei ole võimalik määratleda täpselt, kuid arvestades 2003.a ja 2004.a kasumit, ning seda, et aastatel 2005 ja 2006 kasum puudus, on hageja arvates kahju 100 000 krooni. Hageja palus kahju hüvitise 100 000 krooni kostjalt välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et sellel ajal kui väidetavalt olid hageja pangakontod arestitud, oleks hagejal ka raha faktiliselt kontodel olnud. Tõendamata on, et kõik pangakontod olid arestitud ning tõendamata on, et kogu majandustegevus oli 200 000 krooni arestimise tõttu peatatud 14.05.2005-16.05.2005.
9.Puudub põhjuslik seos hageja võla 232 616,68 krooni mittetasumisel AS-le Tallink Grupp ja kontode arestimisel. Kohtumäärus on tehtud 11.05.2005, AS Tallink Grupp kiri 10.05.2005 ja arvete tasumise aeg oli perioodil 07.04.2005-10.05.2005. On tõendamata, et Tallink Grupp AS katkestas oma suhted hagejaga just kontode arestimise tõttu ja et selle tõttu katkes hageja tulutoov ettevõtlus. Tõendamata on käibevahendite nappus. Esitatud Cargo lepingu nr 59 05.12.2005 p-st 4 nähtub, et peale arvete arestimist esitas hageja tagatise (lepingu p 4) ja seega puudub seos tekkinud 232 616,68 krooni suurusel võlal ja väitel, et hageja ei saanud taastada piletite müüki.
10.Täitur palus kirjaga 16.05.2005 vabastada kontod AS-s SEB Ühispank, kuna 200 000 krooni ulatuses oli arestitud konto AS-s Hansapank, millest piisas hagi tagamise määruse täitmiseks. Kostja arvates oli arestitud AS-s Hansapank vaid eurokonto. AS-s Parex Pank ei olnud midagi arestitud. Väljavõtted pangakontodest kinnitavad hageja kontodel raha käivet ulatuslikult, sh on
tasutud ka AS Tallink Grupi arveid, seega jätkus hageja majandustegevus vaidlusalusel perioodil ning kahju tekkimine on tõendamata. Maakohtu otsuse põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 29.04.2009 otsusega hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt on enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 näol tegemist lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alusnormiga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse VÕS-s kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut üksnes juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 01.07.2002.
13.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 järgne kahju hüvitamise nõue erineb vastutuse üldkoosseisust. Nimelt ei ole enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudmiseks täiendavalt vaja tõendada kahju tekitamise õigusvastasust. Selle sätte mõttes piisab selleks juba hagi tagamisest, kui hagi jäetakse hiljem rahuldamata, st deliktiõiguse mõttes ongi selline hagi tagamine õigusvastane. Lisaks ei saa sellise kahju hüvitamise nõude puhul vabastada kahjutekitajat vastutusest süü puudumine, kuna hagi tagati enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 155 lg 1 kohaselt üksnes poole taotluse alusel, taotluse esitamine on aga teadlik ja tahtlik tegevus. Hagi tagamise taotluse esitamisega võtab hageja endale riski hagi tagamisest kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata. Nii peab hageja talle varasemas menetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes tõendama, et hagi tagati ja hagi jäi jõustunud kohtulahendiga rahuldamata, samuti kahju tekkimise ning põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud, st nn negatiivse kahju hüvitamine.
14.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
15.Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks hinnata, kas kostja tegu põhjustas hagejale käibevahendite languse, mis takistas väidetavalt oma kohustuste täitmist AS-i Tallink Grupp ees, mille tõttu lepingulised suhted temaga lõppesid, et neid oli raske taastada; et hagejal tekkis selle tõttu müügitulu langus ja saamata jäänud tulu; et hageja ei saanud teiste välispartneritega koostööd jätkata; et töötajad lahkusid teise tööandja juurde; et konto arestimine avaldas negatiivset mõju majanduslikele suhetele ja kas selline kahju on hõlmatud rikutud lepinguvälise kohustuse eesmärgiga.
16.Kostja tegu oli õigusvastane, kuna tema hagi tagati, kuid hagi jäi rahuldamata.
17.Hagi tagamise määrus täideti 13.05.2005. AS-i Hansapank kirja 12.05.2005 nr 026/2005/2675 kohaselt oli arestitud hageja konto 13.05.2005 nõude summa ulatuses, sj oli kontol raha piisavalt summa katteks. AS-i SEB Eesti Ühispank 13.05.2005 kirja kohaselt arestiti 13.05.2005 hageja 3 kontot, sj oli ühel kontol raha 0,44 EEK-i, teisel 4,30 USD, kolmandal 0,00 EUR-i. Täitur palus kirjaga 16.05.2005 vabastada aresti alt kontod AS-s SEB Ühispank. Kuna hageja ise märkis hagis, et kontod AS-s SEB Ühispank olid arestitud 13.05.200516.05.2005, siis on asjas hageja poolt esiletooduga tõendatud, et märgitud 3 kontot olid AS-s SEB Ühispank arestitud kokku vaid 4 päeva, sj oli käibevahendite hulk nendel kolmel kontol kokku arestimise ajal minimaalne, mida kinnitab ülalviidatud AS-i SEB Ühispank kiri.
18.Kuna vaidluses ei ole teisi tõendeid esitatud, on tõendatud tsiviilasja nr 2-05-1572 kohtuotsusega, et hageja konto AS-s Hansapank oli arestitud kuni asja tehtud otsuse jõustumiseni 09.02.2007. AS-s Sampo Pank oli konto arestitud vastavalt AS-i Sampo Pank 28.01.2008 kirja KO1 järgi 13.05.2005-08.06.2005. Seda, et AS-s Parex Pank oleks hageja kontod olnud faktiliselt arestitud, hageja ei tõendanud. Seega ei ole õiged hageja väited sellest, et kõik kontod kõikides pankades oleksid olnud arestitud ja seega ei saa tõusetuda küsimust AS Parex Pank kontodel oleva raha arestimisest ja sellega tekitud võimalikust kahjust ja tolle hüvitamisest TsMS § 155 järgi.
19.Hageja poolt kohtule esitatud AS-i Tallink Grupp teatisest (meeldetuletusest nr 3 10.05.2005 nr 3-3/114) nähtub, et hageja on AS-le Tallink Grupp võlgu 232 616,68 krooni perioodil 24.03.2005-26.04.2005 esitatud arvete eest. Märgitud teatisega on hageja tõendanud oma väidet võla olemasolust AS Tallink Grupp ees. Samas nähtub mainitud AS Tallink Grupp teatisest, et kõige nende arvete, mis kajastuvad meeldetuletuses nr 3, maksetähtajad saabusid enne 10.05.2005. Esitatud AS Tallink Grupp teatisest nähtub, et 10.05.2005 sulgeb ta limiidi ja arveldus toimub vaid sularahas või panga tagatise esitamisel. Hageja ise väitis, et konto oli arestitud alates 13.03.2005, seega leidis kohus, et märgitud võlg AS Tallink Grupp ees oli hagejal enne seda kui hageja konto AS-s Hansapank ja AS-s SEB Eesti Ühispank arestiti, kusjuures esitatud teatise järgi oli nende arvete tasumise tähtaeg saabunud varem. Eeltoodu tõttu ei saa seostada kuidagi selliste arvete tasumata jätmist ja hageja võlga summas 232 616,68 krooni AS Tallink Grupp ees hageja kontode arestimisega ning omakorda arestimisest tingitud käibevahendite puudusega. Kohus nõustus kostjaga, et kontode arestimisel ja tekkinud võlal ning võimatuses seda tasuda tähtaegselt puudub igasugune põhjuslik seos, kuna võlg 232 616,68 krooni, oli muutunud sissenõutavaks enne kontode arestimist. Võlausaldaja soovis juba enne hageja konto arestimist katkestada just tekkinud võla tõttu hageja krediteerimise.
20.Hageja väite osas, et hageja pidi tasuma AS-ga Tallink Grupp suhete taastamiseks tagatist 150 000 krooni, leidis kohus, et suhete katkemine hageja ja AS-i Tallink Grupp ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud see, et katkemine oli kostjast tingitud või et suhete taastamiseks tuli tasuda tagatist. Esitatud Cargo lepingustest 05.12.2005 nr 12 ja 30.12.2004 nr 59 nähtub, et tagatist tuli anda kas pangagarantiina või ettemaksuna või garantiikindlustusena. Seega rakendas AS Tallink Grupp hageja suhtes tagatise vajadust lepingutes veel enne, kui väidetav konto arestimine aset leidis ja seega ei erinenud tagatiste tingimuste poolest leping nr 12 varasema perioodi lepingust nr 59. Eeltoodu alusel on alusetud hageja väited konto arestimise ja võimalike suhete taastamiseks vajamineva tagatise maksmise seosest.
21.Kohtule esitatud hageja pangakontode väljavõtetest nähtub, et hagejal oli piisavalt käibevara vaidlusalusel perioodil AS-s Hansapank ja tõendamata on väited nende puudusest.
22.Ülalpool tuvastas kohus, et AS-s SEB Ühispank kolm kontot olid arestitud vaid 4 päeva. Esitatud AS SEB Ühispank oleva konto väljavõttest perioodil 01.01.2005-31.05.2005 nähtub järgmine: hageja tasus AS-le Tallink Grupp 16.05.2005 17 000 krooni, sj oli päevas
kreeditkäive 9 322 krooni, deebetkäive 57 417 krooni. Konto väljavõttest perioodil 11.05.200520.02.2007 nähtub, et kontole laekus raha 645 807,25 krooni ja sellelt kontolt tasuti 646 175,64 krooni. Seega oli hagejal võimalik kasutada kontot, mis oli 4 päeva arestitud, ja sellel asuvat raha väidetaval kahju tekitamise perioodil ja hageja seda ka kasutas arvestades märgitud käivet. Siinjuures nähtub, et hageja on tasunud ka AS-le Tallink Grupp alates 16.05.2005-20.02.2007 viimase arveid vähemalt 32 korral.
23.AS-s Sampo Pank asuva hageja konto, mis oli arestitud veidi alla kuu (13.05-08.06.2005), väljavõttest nähtub, et vastavalt 01.04.2005-31.05.2005 laekus hagejale raha 1 500,17 krooni ja väljaminekud olid 2 109,59 krooni. Perioodil 11.05.2005-20.02.2007 ehk väidetaval kahju tekitamise perioodil oli hageja raha kreeditkäive 12 739 krooni ja deebetkäive 12 739,00 krooni. Eeltoodust järeldub, et hagejal oli võimalik kasutada ka AS-i Sampo Pank kontot, mis oli alla kuu arestitud, ja sellel asuvat raha, ent märgitud konto ei olnud peamine, mida hageja arveldamiseks kasutas.
24.Hinnates eelmärgitud pangakontode väljavõtteid vaidlusalusel perioodil 13.05.200520.02.2007, eriti aga hageja AS-s Hansapank asuvat kontot, milles oli 200 000 krooni arestitud, leidis kohus, et hageja rahakäive ületas miljoneid, lisaks oli hagejal võimalik kasutada ka AS-s SEB Ühispank asuvaid kontosid, mida ta ka kasutas, ja ka AS Sampo Pank kontot, mida ta kasutas ka vähesel määral. Seega on asjas märgitud kontode väljavõtetega ümber lükatud hageja väide sellest, et tal puudus arestimise perioodil käibevara, et tasuda võimalikke arveid, sj AS Tallink Grupp arveid, ja et tema finantstegevus ja majandustegevus oleks 200 000 krooni arestimise tõttu häiritud.
25.Hageja poolt kohtule esitatud 05.12.2005 Cargo lepingust nr 12 nähtub, et hageja ja AS Tallink Grupp AS on sõlminud lepingu. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates alusetud hageja väited võimatusest jätkata AS-ga Tallink Grupp suhteid kontode arestimise ajal või et hagejal poleks olnud käibevahendeid, mistõttu ei saanud suhteid jätkata. Lepingu enda sõlmimise aeg kinnitab veenvalt suhete jätkamist Tallink Grupp AS-ga, sj on lepingu p-i 3 järgi planeeritud teha 2006.a 480 ülesõitu.
26.Ülalmärgitud pangakontode väljavõtetest nähtub, et vaadeldaval perioodil tasus hageja AS-le Tallink Grupp viimase arveid läbi AS-i SEB Ühispank vähemalt 32 korral ja AS-i Hansapank vahendusel vähemalt 158 korral. Eeltoodud Cargo lepingute ja pangakonto väljavõtetega on ümber lükatud hageja väide käibevahendite puudusest ja selle tõttu võimatusest jätkata AS-ga Tallink Grupp majandusalaseid suhteid või neid taastada. Lisaks märkis kohus, et hageja oli kindlustanud end võimalike maksehäirete vastu lepingus märgitud tagatistega, mis ilmneb esitatud Cargo lepingutest ja garantiikindlustustest (esitatud poliisid selle kohta), juhuks kui hageja ei täida AS-i Tallink Grupp ees oma kohustusi, mistõttu on alusetud ja tõendamata väited võimatusest tasuda AS-i Tallink Grupp arveid ja rakendada kindlustuslepingust tulenevat tagatisi. Seda, et teiste äriühingutega oleks lepingulised suhted katkenud, või hageja oleks olnud kontode arestimise tõttu viivituses teiste äriühingute ees, või et kontode arestimine oleks takistanud sõlmimast lepinguid teiste äriühingutega, ei ole hageja tõendanud.
27.Hageja esitatud õiendi kohaselt oli hageja kasum 2003.a 434 250 krooni ja 2004.a 327 969 krooni, sj vähenes ülevedude arv 2004.a (637) võrreldes 2003.a (1027), mis nähtub hageja poolt kohtule esitatud arvetest ning sealjuures plaaniti 2006.a teha vaid 480 ülesõitu (leping nr 12). Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja majandustulemused langesid veel enne 2005.a, kui arestiti tema kontod ja tendents oli selline, et lepingupooled (hageja ja AS Tallink Grupp AS) ei planeerinudki ülevedude arvu suurenemist. Hageja esitas 17.11.2004 lepingu nr 56 soodustingimustel piletite müügiks, ent ei ole tõendanud, et piletite müük oleks langenud seetõttu, et hageja konto, millel rahakäive ületas miljoneid, oli 200 000 krooni ulatuses
arestitud. Hageja poolt kohtule esitatud 2005.a majandusaasta aruande kohaselt suurenes müügitulude juurdekasvu tempo võrreldes 2004.a, sj tegevusaruandest nähtub, et realiseerimise netokäibest moodustas põhiosa rahvusvaheline ekspedeerimine, teenuste käive oli 2005.a 39 959 807 krooni ja perspektiivis on laiendada oma tegevust teistesse Euroopa riikidesse. Rahavoogude aruandest nähtub, et ärikasum oli 104 754 krooni ja see oli suurenenud võrreldes 2004.a majandiaastaga, lisaks nähtub, et 2005.a lõpuks oli pangakontodel raha 743 547 krooni, sj oli see võrreldes aasta algusega suurenenud. Bilansist nähtub, et vabariigisisese ekspedeerimise müügitulu oli 6 589 912 krooni. Eeltoodust järeldub, et 2005.a majandustulemused parenesid võrreldes 2004.a majandustulemustega ning hageja ei ole tõendanud, et hagi tagamise tõttu oleks olnud mõjutatud hageja majanduslik olukord ja et hagejal jäi saamata tulu.
28.Seda, et ärisuhted oleksid välisriikide partneritega katkenud, ei ole hageja tõendanud, samuti ei ole ta tõendanud, et hagi tagamine ja hageja kontode arestimine oleks avaldanud negatiivset mõju lepingu sõlmimise võimalustele Eesti vedajatega. Hageja väited sellest, et tema töötajad lahkusid hageja juurest just seetõttu, et hageja kontod oli arestitud ja majandustegevus häiritud ja see põhjustas hagejale kahju, ei ole hageja tõendanud. Ülalviidatud hageja majandustegevuse aruanne 2005.a kohta kinnitab hageja majandustegevuse edukuse suurenemist 2005.a, kui kontod arestiti, võrreldes 2004.a tulemustega. Seda, et pangakontode arestimise tõttu oleks saamata jäänud tulu järgneval majandusaastal, ei ole hageja tõendanud.
29.Kuna asjas ei ole tõendatud, et hagi tagamisega oleks tekkinud hagejal käibevahendite puudujääk, mille tõttu tekkisid hagejal raskused AS-i Tallink Grupp arvete tasumisel, majandussuhete jätkamisel nii AS-ga Tallink Grupp kui teiste partneritega või uusi lepinguid sõlmida ja mille tõttu tekkis hagejal majandustulemuste halvenemine ja sellest tulenevalt kahjuna saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 järgi. Puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi hageja võla tekkimisel AS-i Tallink Grupp ees ja selle võla tasumise võimatusest pangakontode arestimisega ehk kostjapoolse hagi tagamise taotlusega, mistõttu ei vastuta kostja hageja ees kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 162 lg 1 ja VÕS § 1043 lg 5 järgi.
30.Kuna hagi jäi rahuldamata eeltoodud põhjustel, ei andnud kohus hinnangut kahju ulatusega seonduvatele väidetele. Apellatsioonkaebus
31.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
32.Maakohus on valesti määranud hageja kontodel olevate rahaliste vahendite arestimise tähtaja. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-1572 jõustus 09.02.2007, kuid kohtuotsuse jõustumine ei tähenda automaatselt ka konto vabastamist. Hageja AS-i Hansapank kontol olev arestitud summa vabastati alles 20.02.2007, mida kinnitab AS-i Hansapank 09.05.2007 tõend ja kohtutäituri tõend nr 026/2005/2675.
33.Vale on viide 3-le kontole AS-s SEB Ühispank, kuna hagejal oli seal ainult üks konto. Vale on ka kohtu järeldus rahaliste vahendite summade kohta apellandi kontodel seisuga 13.05.2005 (pärast arestimise teostamist). Vastavalt asjas olemasolevatele tõenditele oli hagejal kontodel seisuga 13.05.2005: AS-s Hansapank 152,73 EEK-i, 300 USD, 13 210,40 EUR-i; AS-s Sampo Pank 95,70 EEK-i; AS-s SEB Ühispank 50 010,44 EEK-i; AS-s Parex Pank 19,71 USD, 5,97 EUR-i.
34.Hageja põhilisteks töökontodeks olid kontod AS-s Hansapank ja AS-s SEB Ühispank. Ebaõige on ka kohtu järeldus sellest, et hageja finantsmajanduslik tegevus ei olnud täielikult peatatud ajavahemikul 13.05.2005-16.05.2005, kuna just selle perioodi jooksul apellant oli sunnitud
tegelema info uurimisega arveldusarvete arestimise aluste kohta ning nende vabastamisega aresti alt.
35.Kohus on valesti hinnanud tõendeid ja asja faktilisi asjaolusid, mille alusel kohus tegi järelduse selle kohta, et AS Tallink Grupp sulges 10.05.2005 limiidi ja lõpetas hageja akrediteerimise. Tõepoolest AS Tallink Grupp saatis hageja aadressil meeldetuletuse nr 3-3-13/114 10.05.2005 summas 232 616,68 krooni. Esitatud teatisest tuleneb, et AS Tallink Grupp andis hagejale 5 lisapäeva võlgnevuse kustutamiseks ja alles ülalnimetatud tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmise korral hoiatas trahvisanktsioonide rakendamisest ja negatiivsetest tagajärgedest. Võlgnevuse kogusumma seisuga 10.05.2005 äriühingu AS Tallink Grupp ees moodustas 232 616,68 krooni. Tegelikult oli mainitud summa väiksem, kuna hageja, teades võlgnevusest, rakendas kõikvõimalikke meetmeid selle kustutamiseks enne AS Tallink Grupp poolt meeldetuletuse saamist. Nagu nähtub hageja kontode väljavõtetest, tasus ta osa arveid enne 10.05.2005. Seega seisuga 13.05.2005 vähendas hageja võlasummat AS Tallink Grupp ees 96 832,46 krooni võrra ja seisuga 13.05.2005 moodustas võlgnevuse summa 135 784,22 krooni.
36.Teine osa arvetest tasuti AS-le Tallink Grupp ajavahemikul alates 16.05.2005-31.05.2005 summas 163 468,22 krooni, st et Tallink Grupp AS ees olemas olnud võlgnevus kustutati. Kui hageja kontod ei oleks arestitud 14.05.2005 üldsummas 250 010,44 krooni, siis tema võlgnevus AS Tallink Grupp ees oleks kustutatud enne 16.05.2005 ning AS Tallink Grupp ei oleks rakendanud alates 30.05.2005 sanktsioone piletite müümisel vaid ettemaksu alusel. Seega eksisteerib põhjuslik seos arveldusarvete arestimise ja AS-i Tallink Grupp ees kohustuse enne 16.05.2005 täitmise võimatuse vahel.
37.Kohus hindas vääralt faktilisi asjaolusid selle kohta, et hagejal olevat ka enne kontode arestimist võlgnevus äriühingu AS Tallink Grupp ees ja selle suuruse kohta. Vale on kohtu järeldus ka selle kohta, et AS Tallink Grupp olevat alates 10.05.2005 sulgenud limiidi. Arvestades, et AS Tallink Grupp ja hageja vahel eksisteerisid pikaajalised partnersuhted, siis saatis AS Tallink Grupp hagejale meeldetuletuse arvete tasumise kohta ja andis hagejale 5 päeva selle küsimuse lahendamiseks. Seisuga 10.05.2005 oli hagejal Tallink Grupp AS ees võlgnevus summas 177 294,48 krooni. Seisuga 13.05.2005 oli hagejal Tallink Grupp AS ees võlgnevus summas 152 784, 22 krooni.
38.13.05.2005 tekkisid hageja kontodel oodatavad rahalised vahendid 13 210,40 EUR suuruses summas, millega tal oli kavas likvideerida oma järelejäänud võlgnevus AS-i Tallink Grupp ees summas 152 784,22 EEK-i, arvestades talle antud 5 päevast lisaaega, kuna just nimelt nende laekumistega arvestas hageja kustutada lõplikult oma võlgnevuse. Kuid oma võlgnevust AS-i Tallink Grupp ees hageja ei saanud kustutada, kuna kontole 13.05.2005 laekunud summa eurodes konverteeriti kroonidesse ja arestiti. Ülalnimetatud 200 000 krooni arestimine AS-i Hansapank kontol leidis aset kell 13:45, st pärast, kui eurod hageja kontole laekusid.
39.Fakti, et hageja ei soovinud akrediteerimise lõpetamist AS-i Tallink Grupp poolt, kinnitab asjaolu, ei hageja asus oma võlgnevust kustutama veel enne võlausaldajalt meeldetuletuse saamist ning ta oli arvestanud, et suudab selle kustutamise lõpetada veel enne 16.05.2005, ehk vastavalt AS-i Tallink Grupp poolt võimaldatud lisaajale. Kui konto ei oleks arestitud, siis ei oleks finantsprobleeme vastastikustes suhetes AS-ga Tallink Grupp hagejal tekkinud ja akrediteerimise lõpetamist alates 16.05.2005. Samuti ei oleks tekkinud ka hageja kogu finants-ja majandustegevuses mingeid häireid oma lepinguliste kohustuste täitmise osas võlausaldaja ees ning hageja ei oleks kõige selle tagajärjel kaotanud lõppkokkuvõttes mainitud tegevusalal tegutsemise võimalusi. Sellest, et AS Tallink Grupp ei soovinud katkestada lepingulisi suhteid hagejaga, annab tunnistust ka see fakt, et lepingulised suhteid ei lõpetatud, samuti see, et võlausaldaja ei teinud avaldust hagejaga finants- ja majandussuhete lõpetamisest ning ei kasutanud garantiid (AS Tallink Grupp kasuks sõlmitud kindlustuspoliisi summas 200 000 krooni).
40.Valed on kohtu järeldused selle kohta nagu oleks AS Tallink Grupp soovinud lõpetada suhted hagejaga eelkõige sellepärast, et juba enne kontode arestimist, olevat hageja olnud arvete tasumise osas võlgnik, et arved olevat olnud tasumata ja et hageja vastu olevat rakendatud trahvisanktsioonid (viivisena). Hageja tunnistab võlgnevuse olemasolu Tallink Grupp AS ees, mis tekkis AS Nessen poolt oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tagajärjel hageja ees. Hageja tegevusvaldkonnas on kontraagentide poolne oma kohustuste täitmatajätmine arvete tasumise osas tavaline nähtus. Kuid see fakt ei oleks mõjutanud AS-i Tallink Grupp ja hageja vahelisi finants- ja majandussuhteid, kui hageja kontod ei oleks olnud arestitud niivõrd pika aja jooksul.
41.Vale on samuti kohtu järeldus, mis tugineb pangakontode väljavõtetele selle kohta, et hagejal olevat piisavalt käibevahendeid olnud. Hageja ei ole nõus kohtu sellise järeldusega, kuna käibevahendite koosseisu kuulub mitte üksnes rahaliste vahendite liikumine kontol, vaid ka jooksvad kohustused, omakapital, sularaha kassas jne. Kohus ei hinnanud õigesti käibevahendite puudumist. Kohus ei võtnud arvesse, et hageja ei saanud arestitud osas käibevahendeid kasutada.
42.Vale on ka kohtu järeldus panga kontode kasutamise võimaluste osas. Nagu nähtub asja materjalidest, oli hageja põhiliseks töökontoks AS-i Hansapank konto, kuna praktiliselt kõik hageja väljuvad arved vormistati AS-i Hansapank kaudu vastavalt olemasolevale raamatupidamisprogrammile. Selleks, et muuta töökontodeks teistes pankades avatud kontod, oleks hageja pidanud ümber tegema raamatupidamisprogrammi, teavitama muudatustest oma koostööpartnereid, vormistama arveid uute pangarekvisiitidega, mille tagajärjel oleksid mõnedki hageja koostööpartnerid eksitusse viidud ning oleks võinud tekkida suur segadus.
43.Vale ja vastuoluline on kohtu järeldus AS-ga Tallink Grupp koostöö suhtes. Koostööd äriühinguga AS-ga Tallink Grupp püüdis hageja kõigi võimalike jõududega säilitada ja taastada, kuid soodushindade leping nr 56, mille alusel hageja sai nii tulu kui ka kasumit, lõpetas oma kehtivuse. Vastavalt 17.11.2004 lepingule nr 56 ei saanud hageja enam soodustingimustel pileteid ja oli sunnitud soetama neid sularahas. Peale selle ei saanud hageja täita endale lepingu p-s 3.3 võetud kohustust 800 pileti müügi kohta aastas (200 piletit kvartalis). Alates 2005 maikuust leidsid aset häired (vahendite arestimine) ning hageja oli sunnitud kustutama võlgnevust ja ostma pileteid välja ettemaksuga.
44.Vale on kohtu seisukoht ka selles osas, et kuna hageja tasus AS-i Tallink Grupp arveid, jätkus ka koostöö ning et hageja ei kandnud kahju. Hageja püüdis igati säilitada antud tegevusala, seepärast ta ka püüdis osta pileteid ettemaksuga oma vahenditest, kuna leping nr 12 oli kehtetu. Kuid 2005.a hagejal siiski ei õnnestunud enam saavutada 200 pileti müügi taset. 2005 sõlmis hageja AS-ga Tallink Grupp uue lepingu 2006. aastaks, kuid juba väiksemale piletite arvule (480 piletit aastas), kuid soodushinna lepingut ei õnnestunud sõlmida, kuna aresti all olid 200 000 krooni ja hageja ei suutnud täita endale võetud kohustust (800 pileti soetamine 2005), mis oli tingitud konto arestimisest, millega kaasnesid olulised häired kogu hageja tegevuses.
45.Vale on kohtu järeldus selle kohta, et hagejal polnud käibevahendite puudust, kuna ta vaadeldaval perioodil tasus oma partnerile praamipiletite eest vähemalt 190 korral. Hageja väitis, et ta tasus oma võlgnevuse AS Tallink Grupp ees, sealhulgas ka rahvusvahelisest kaubaveost laekuvate rahaliste arvel. Tellijatelt laekuvad vahendid ja nende väljamaksed moodustavad käibe. Arestitud 200 000 krooni kujutas endast käibevälist aktivat, mida ei saanud kasutada.
46.Vale on kohtu järeldus selle kohta, et hageja sai kasutada garantiikindlustust, mis oli sõlmitud AS Tallink Grupp kasuks. Mainitud poliisi oleks võinud kasutada üksnes sellisel juhul, kui hageja oleks muutunud praktiliselt maksejõuetuks (pankrotistunud). Kuid hageja püüdis kõikvõimalike jõupingutustega säilitada oma finants-ja majandustegevust ning ei soovinud oma finants- ja majandustegevuse lõpetamist, sealhulgas ka koostööd AS-ga Tallink Grupp ning
püüdis igati ära hoida pankrotimenetlust.
47.Väär on kohtu järeldus selle suhtes, et suhete katkestamine AS Tallink Grupp ei olnud tingitud vastustaja tegevusest. Muudatused esitatud arve tasumise vormis/mooduses tekkisid just nimelt alates 13.05.2005. Alates nimetatud kuupäevast ei võimaldanud AS Tallink Grupp enam hagejale praamipileteid ilma ettemaksuta. AS Tallink Grupp ei teinud lepingusse kirjalikke muudatusi, kuid suuliselt sai öeldud, et pileteid võimaldatakse üksnes pärast nende eest ettemaksu tasumist.
48.Väär on kohtu seisukoht, et hageja teostas makseid oma kontodelt, sealhulgas ka AS-le Tallink Grupp. Hageja AS Hansapanga konto oli suletud täielikult alates 13.05.2005 päeva teisest poolest kuni 16.05.2005. Pärast 200 000 krooni suuruse summa arestimist jäi hagejal 13.05.2005 päeva lõpuks kontole käibevaba summa 162,73 krooni. Seega seisuga 13.05.2005 oli hagejal võimalus kasutada oma kontol olevat summat 162,73 krooni ja mainitud summa ei katnud hageja kohustusi. Hagejal puudusid käibevahendid 13.05.2005-16.05.2005. AS-s SEB Ühispank oli konto arestitud 13.05.2005 kell 11:10 kogu kontol olnud summa 50 010,44 krooni ja see vabastati aresti alt 16.05.2005 kell 11:11. Ülalnimetatud perioodi jooksul ei olnud hagejal võimalust mitte üksnes kasutada ülalnimetatud summat, vaid üldse kontot kasutada. AS-s Sampo Pank arestiti alates 13.05.2005-07.06.2005 summa 95,70 krooni. Seega oli ajavahemikul alates 13.05.2005-16.05.2005 hagejal arestitud summa 250 106,14 krooni, mida ta ei saanud kasutada. 16.05.2005 vabastati AS-i Hansapank kontol olnud summa, 50 196,40 krooni, kuid 200 000 krooni suurune summa jäigi aresti alla kuni 20.02.2007. Arvestades seda, et 200 000 krooni suurune summa oli arestitud, oli see kajastatud 2005, 2006 ja 2007 bilansis, kuid hagejal polnud võimalust seda kasutada. Seepärast kõik kostja vastuväited rahaliste vahendite liikumise kohta hageja kontodelt ja viited 2005.a bilansile on väärad.
49.Hageja ei ole nõus kohtu järeldustega, kuna kohus tugines pangakontode väljavõtetele (millised ei näita 100-protsendiliselt rahaliste vahendite käivet), samuti 2005.a bilanssi, mis näitab teenuste käivet 39 959 607 krooni. 2006.a vähenes nimetatud käive kuni 15 075 794 kroonini ja 2007.a moodustas 0 krooni. Kui 2005.a moodustas kasum 99 068 krooni, siis 2006.a oli kahjum 94 023 krooni ja 2007.a kasum 8 294 krooni. Ebaõige on kohtu seisukoht 2004.a ja 2005.a bilansside võrdlusel, st sellel ajavahemikul, mil 200 000 krooni suurune summa oli aresti all ainult 7,5 kuud. Sellele järgnenud 14 kuud, mil summa oli aresti all, ei võtnud kohus arvesse.
50.Hageja ei ole nõus kohtu järeldustega selles osas, et kontode arestimine ei avaldanud mõju hageja finants- ja majandustegevusele ja et hageja kasum hakkas langema veel enne 2005.a ja et lepingupooltel ei olnud kavas praamipiletite müügi arvu suurendamine. Seejuures oleks pidanud arvestama, et kuni konto arestimiseni teostas hageja aktiivselt praamipiletite müüki ning ülalmainitud ajavahemik avaldas positiivset mõju müügimahtude kasvutempole. Väär on kohtu analüüs, milles ta on vaatluse alla võtnud netorealiseerimiskäivet üksnes 2003.a – 2005.a. Taolise analüüsi teostamise korral oleks pidanud võtma arvesse ka 2006.a ja 2007.a netorealiseerimiskäivet, st ka selle perioodi, millal 200 000 krooni suurune summa oli arestitud ja ka 2008.a.
51.Ebaõige on kohtu järeldus selle kohta, et hageja teavitamine konto arestimisest ei avaldanud negatiivset mõju lepingute sõlmimisele Eesti kaubavedajatega. Eesti autovedajad, olles teada saanud hageja konto arestimisest, ei tahtnud vastu võtta hagejalt veotellimusi, arvates, et hageja ei tule tähtajaliselt toime endale võetud kohustuste täitmisega või ei suuda neid üldse täita.
52.Hageja ei ole nõus kohtu järeldustega selle kohta, et hageja töötajate vallandamine ja seoses sellega kahju tekkimine jäid tõendamata. Seisuga 13.05.2005 töötas hageja firmas 11 töötajat ja töötajate vallandamine ajavahemikul 12.12.2005-22.06.2006 avaldas olulist mõju firma tegevusele. Kohus ei võtnud arvesse, et töölt lahkusid 2 töötajat, kes tagasid praamipiletite müügi (soodushinnalepingu nr 56 p 3), kuna piletite müügimaht vähenes järsult. Üle 50 % töötajate
töölt omal soovil lahkumine oli tingitud sõlmitavate lepingute arvu järsu vähenemisega äriühingu finants- ja majandustegevuse tulemusel ning negatiivse info leviku tõttu hageja finants- ja majandustegevuse kohta, sunnitud oma kohustuste täitmisega hilinemine partnerite ees ning selle tagajärjel töötasu mittetähtajaline väljamaksmine, preemiate ärajäämine ja mis tahes muude soodustuste ja lisatasude puudumine. Kõige selle tagajärjel läksid 3 töötajat 6-st ekspediitorfirmasse Forti Logistik OÜ.
53.Väär on kohtu järeldus sellest, et hageja tulu hakkas langema veel enne kontode arestimist. Piletite kogus oli kokkulepitud lepingute sõlmimisel. Seejuures juhindusid pooled reaalsetest võimalustest lepingu korralikuks täitmiseks. Oluliseks on ka see asjaolu, et praamipiletite hinnad pidevalt muutusid (tendents praamipiletite kallinemiseks). 2004 sõlmitud Cargo lepingu nr 59 (täitmise aeg - 2005.a) hageja kohustus müüa 800 praamipiletit. See kohustus jäi hageja poolt osaliselt täitmata just seetõttu, et arveldusarved olid arestitud; Tallink Grupp AS rakendas alates 30.05.2005 sanktsioonid (kohustusliku ettemaksu teostamise osas); negatiivne info hageja arveldusarvete arestimise kohta ning viivitamine esitatud arvete maksmisega, kohtuasjad - kõik need asjaolud avaldasid mõju hageja suhetele tema püsivate tellijate ja koostööpartneritega. Hageja leiab, et negatiivne suhtumine rasketes finantstingimustes olevatesse ettevõtetesse on üldtuntud.
54.Hageja sai müüdud ajavahemikul 01.01.2005-13.05.2005 271 praamipiletit, ehk 4,5 kuu jooksul. Ülejäänud 7,5 kuu eest sai müüdud vaid 300 praamipiletit. Ostetavate piletite arv vähenes nii kohustuslikuks saanud ettemaksu teostamise, kui ka negatiivse info hageja finantsolukorra kohta olemasolu tõttu.
55.Ebaõige on ka kohtu seisukoht selles, et uurides netokäivet aastatel 2004-2005 oli jäetud tähelepanuta netokäive aastatel 2006 ja 2007. Analüüsides näitajad aasta eest, millal oli teostatud arestimine (2005) ning arestist vabaks tehtud aasta eest (2007) on nähtav netokäibe langus. 2005.a - 39 959 807 krooni, kahjum 104 754 krooni; 2006.a - 15 075 794 krooni, kahjum - 89 541 krooni; 2007.a - 0 krooni, kahjum 14 802 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
56.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
57.Ringkonnakohus, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõuet ei saa rahuldada, kuna hageja ei ole talle kahju tekkimist deliktikoosseisu elemendina tõendanud.
58.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud hagi õigesti rahuldamata objektiivse teokoosseisu puudulikkuse tõttu. Etapiviisiliselt tuvastavast objektiivsest teokoosseisust – tegu, tagajärg ja põhjuslik seos – on tõendamata kostja teo tagajärg ehk kahju. Kostja teo üle, ehk selles, et kostja esitas 02.05.2005 tsiviilasjas nr 2-05-1572 kohtule taotluse hagi tagamiseks, vaidlust ei ole. Erimeelsust ei ole ka selles, et hagi jäi 08.01.2007 kohtuotsusega rahuldamata ja sellega hagi tagamine tühistati.
59.Maakohtu poolt aluseks võetud õiguslik käsitlus on paikapidav ning kohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
60.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Delikti koosseisu elemendina kahju olemasolu tõendamise kohustus lasub hagejal. Seaduses sätestatust erinev tõendamiskoormise jaotus, samuti selle kindlaksmääramine, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, on võimalik üksnes poolte kokkuleppel. Tõendamisest vabastamise ammendavate alustena nimetab TsMS § 231 üksnes omaksvõttu ja tõendamist vajava asjaolu üldtuntust.
61.Kostja teo tagajärje osas on hageja tuginenud väitele, et talle on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuigi nimetatud sätte eesmärgiks on kergendada kahjustatud isiku saamata jäänud tulu ulatuse tõendamist ja ka kohtul on oletusliku kahju puhul võimalik seda hinnata vaid ligilähedaselt, ei tähenda nimetatud sätte regulatsioon seda, et hüvituse nõudja oleks vabastatud tõenäosuse tõendamisest, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
62.Kahju kindlaksmääramise aluseks hageja väitel olevaid asjaolusid ei ole hageja pidanud vajalikuks tõendada. Hageja on väitnud, et saamata jäänud tulu väljendub AS-i Tallink Grupp poolt soodustuste kaotamises, kuid tõendeid sellise kahju tekkimise kohta hageja poolt esitatud ei ole. Puuduvad tõendeid selle kohta, et AS Tallik Grupp rakendas hageja suhtes ka tegelikkuses 10.05.2005 meeldetuletuses märgitud sanktsioone (I kd tl 8) ning et arveldamine viidi üle sularahale ja ettemaksule (Cargo lepingute p 9.2.1, I kd tl 10 ja 14). Vastupidi, maakohus on hageja kontoväljavõtete pinnalt õigesti järeldanud, et arveldamine toimus ka pärast hagi tagamist AS-ga Tallink Grupp edasi panga ülekannete kaudu (I kd tl 173-263). Hageja paljasõnalise väite kohaselt toimusid muudatused maksetingimuste osas AS-i Tallink Grupp poolt tehtud suuliste korralduste kaudu. Ühtegi tõendit AS-i Tallink Grupp poolt selliste korralduste andmise kohta esitatud ei ole. Isegi juhul, kui sularahas ja ettemaksuga arveldamist uskuda, on ikkagi tõendamata asjaolud, millest võiks järeldada, et sularahas ja ettemaksuga arveldamine tähendas hagejale mingil viisil tulu saamata jäämist.
63.Hageja ja AS-i Tallink Grupp vahel 17.11.2004 sõlmitud soodushinna leping nr 56 oli tähtajaline ja lõppes lepingu p-i 12.1 kohaselt 31.12.2005. Hageja väide, et hilisemad lepingud sõlmiti teistsugustel tingimustel just hagi tagamise tõttu, on ainetu, kuna Cargo leping nr 59 on sõlmitud uute maksetingimustega juba 30.12.2004 s.t enne kostja poolt hagi esitamist. 05.12.2005 sõlmitud Cargo leping nr 12 on maksetingimuste poolest Cargo lepinguga nr 59 identne.
64.Hageja väide, et saamata jäänud tulu väljendub töötajate töölt vabastamises või lahkumises või äripartnerite kaotamises, on samuti paljasõnaline. Kuidas ja millist kahju töötajate vabastamine või lahkumine hagejale põhjustas, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Üldsõnalistest väidetest ärisuhete katkemise kohta ei ole samuti võimalik hageja saamata jäänud tulu kohta järeldusi teha. Hageja möönis ringkonnakohtu istungil, et tal ei ole kahju tekkimise või selle hagi tagamisega seotuse kinnitamiseks tegelikkuses ühtegi tõendit võimalik esitada (tl 40). Majandusaasta aruanded, mida hageja üritas aastate 2006, 2007 ja 2008 kohta ringkonnakohtule esitada, on koonddokumendid, millest ei ole võimalik leida tõendeid hageja poolt väidetud kahju kohta. Ka juhul, kui hageja majandustulemustes muudatused toimusid, puudub üksnes majandusaasta aruandeid aluseks võttes igasugune alus väiteks, et aruannetes väidetavalt kajastatud kasumi vähenemine on põhjuslikus seoses kostja poolt taotletud hagi tagamisega. Kuna hagejal tulu saamata jäämine hagi tagamise perioodil on tõendamata, puudub kolleegiumi arvates tarvidus pikemalt analüüsida põhjusliku seose olemasolu, kuid kolleegium
jagab selles osas maakohtu poolt väljendatud seisukohti ning ei pea seetõttu vajalikuks neid korrata.
65.Kaebuses viidatud maakohtu eksimused kontode arestimise päevade arvu või kontodel olnud summade tuvastamise osas ei mõjuta otsuse lõppjärelduse õigsust. Hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad, mida maakohtus ei arutatud jätab kolleegium TsMS § 652 lg-st 3 juhindudes tähelepanuta.
66.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Mart Reino
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.