2-08-3940/2 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.02.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.07.2006.a töövõtulepingu. Lepingu kohaselt pidi kostja valmistama ja paigaldama XXX asuvale korterelamule teraskonstruktsioonid rõdude tugevduseks, paigaldama postid, nurkterase ja rõdupiirete kandekarkassi. Hageja kohustus kostjale tasuma 856 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja lõpetas tööd 2006.a oktoobri lõpus ning hageja tasus kostjale 1 010 080 krooni koos käibemaksuga. Objekti ekspluatatsiooni käigus ilmnes, et kostja teostas tööd puudustega. Rõdude metallist kandekonstruktsioonid on paigaldatud seintest kaugemale kui on projektis ettenähtud. Samuti on kandekonstruktsioonid paigaldatud kõveralt ning nõrgalt. Osades kohtades on metallist kandekonstruktsioonid värvimata. Keevitustööde tegemisel rikuti kolme korteri aknad. Hageja teavitas kostjat puudustest töös. Kostja sellele ei reageerinud. 11.05.2007.a esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, paludes puudused kõrvaldada 21. maiks 2007.a. Kostja seda ei teinud. Hageja sõlmis AOÜ-ga lepingu kostjalt lepingu täitmise nõudmiseks. 28.05.2007.a saatis AOÜ kostjale pretensiooni, paludes puudused kõrvaldada 10. juuniks 2007.a. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Sellest tulenevalt oli hageja sunnitud ise puudused kõrvaldama. Puuduste kõrvaldamiseks sõlmis hageja lepingu NOÜ-ga. Puuduste kõrvaldamise eest on hageja tasunud NOÜ-le 547 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju 547 000 krooni, võla sissenõudmiskulu 82 206,20 krooni ja viivised 27 193,80 krooni. Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei teavitanud kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja on edastanud pretensiooni aadressile Tallinn, XXX. Kostja asub aga Tallinnas aadressil XXX. Hageja on väitnud, et mõnedel rõdudel on metallraami ja rõdupaneeli vahel lai ava. Alumiste tuginurkade keevitamine postide külge ei olnud aga võimalik, kuna metallkonstruktsioonide projektijärgne laius ei vastanud rõdupaneeli laiusele. Põhjendamatud on väited, et metallkonstruktsioonid olid paigaldatud seintest kaugemale, kui oli projektis ettenähtud. Samuti ei nõustu kostja sellega, et metallkonstruktsioonid paigaldati kõveralt ning nõrgalt. Metallnurkade kõverus on lubatavuse piires. Metallkonstruktsioonide värvkatte kahjustused tekkisid metallkonstruktsioonidele sattunud krohvi ja värvi puhastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud on liiga suured. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 18.07.2006.a töövõtulepingu, millega kostja kohustus valmistama ja paigaldama XXX asuvale korterelamule teraskonstruktsioonid rõdude tugevdamiseks, postid, nurkterase ja rõdupiirete kandekarkassi. Hageja kohustus selle eest tasuma 856 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Vaidlust ei ole selles, et hageja on tööd vastu võtnud ning kostjale tehtud tööde eest tasunud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. COÜ, kes teostas objektil ehitusjärelvalvet, 27.01.2009.a kirja kohaselt teostati järgmised vaegtööd: metallkonstruktsioonide alumised nurgad, mis on ette nähtud rõdude paneelide toetamiseks, on keevitatud projektis ettenähtust madalamale, mille tõttu konstruktsioon kaotab oma otstarbe, sest rõdude paneelid jäävad ilma toestuseta; ülemised nurgad ei toeta metallist raamile, vaid asetsevad sellest kõrgemal; vahe rõdu paneeli ja metallist raami vahel on kuni 100 mm, kuigi projekti järgi vahet olla ei tohi; metallkonstruktsioonidele on tekkinud rooste. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et rõdude ees on rõdu paneeli ja metallkonstruktsiooni vahel vahe. Samuti on fotodelt näha, et rõdude paneelide all on metallkonstruktsiooni ja rõdu paneeli vahel vahe, mistõttu ei toeta rõdu paneel metallkonstruktsioonile. Vaidlust ei ole selles, et osades kohtades oli metallkonstruktsioonide värvkate kahjustatud. Kostja väited, et metallkonstruktsioonide värvkatte kahjustused tekkisid metallkonstruktsioonidele sattunud krohvi ja värvi puhastamisest, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja paigaldas rõdude metallkonstruktsioonid puudustega - rõdude ees on rõdu paneeli ja metallkonstruktsiooni vahel vahe, rõdude paneelide all on metallkonstruktsiooni ja rõdu paneeli vahel vahe, metallkonstruktsioonide värvkattel on kahjustused. Hageja väide, et keevitustööde käigus rikuti kolme korteri aknad, on kohtu hinnangul tõendamata.

Siiski ei saa hageja kohtu hinnangul eelmärgitud puudustele tugineda. VÕS § 644 lg 1 esimene lause sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduse kohaselt anti tööd üle 2006.a oktoobri lõpus. Arvestades, et hageja oli ehitusobjekti peatöövõtja ning tegutses oma majandustegevuse raames, siis pidi ta rõdu metallkonstruktsiooni puudustest teada saama juba tööde vastuvõtmisel. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja teatanud kostjale puudustest 11.05.2007.a kirjaga. Kirjast ei selgu, millisele aadressile see on saadetud. Samuti on A OÜ hageja esindajana teavitanud kostjat puudustest 28.05.2007.a kirjaga. Kiri on saadetud aadressile Tallinn, XXX. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Äriregistri andmete kohaselt oli kostja asukohaks sellel ajal Tallinn, XXX. Seega on hageja saatnud teise kirja valele aadressile. Tõendeid selle kohta, et esimene kiri oleks kostjale kätte antud, hageja esitanud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta oleks üldse teavitanud kostjat puudustest töös. Samas leiab kohus, et isegi kui hageja oleks edastanud pretensioonid õigele aadressile, ei saaks seda pidada tehtuks mõistliku aja jooksul. Kohus asus seisukohale, et hageja oleks pidanud puudustest teada saama tööde vastuvõtmisel, s.o 2006.a oktoobri lõpus. Hageja edastas pretensiooni aga alles 2007.a mais, s.o rohkem kui kuus kuud peale töö vastuvõtmist. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega ei saa hageja, tulenevalt VÕS § 644 lg 3, enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hageja poolt puudustest teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. VÕS § 645 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Hageja ei ole eelmärgitud asjaoludele tuginenud ega neid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 547 000 krooni rahuldamata. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 82 206,20 krooni ja viivisenõudest summas 27 193,80 krooni hageja loobus 21.10.2008.a toimunud eelistungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb nimetatud nõuete osas vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Kostja esitas 21.04.2009.a e-kirja teel 09.04.2009.a toimunud istungi protokolli parandamise taotluse. Tulenevalt TsMS § 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll

allkirjastati 13.04.2009.a. Seega on kostja esitanud protokolli parandamise taotluse hilinenult. Vastavalt TsMS § 66 lg 1, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus protokolli parandamise taotlus menetlemast. Koos protokolli parandamise taotlusega esitas kostja 21.04.2009.a e-kirja teel ka oma seisukohtade täpsustamise taotluse koos lisaga. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus leiab, et pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada uusi vastuväiteid ja tõendeid. Vastavalt TsMS § 331 lg 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuva põhjus. Kuna pärast viimast kohtuistungit ei ole võimalik esitada uusi vastuväiteid ja tõendeid, siis jätab kohus kostja poolt 21.04.2009.a esitatud seisukoha täpsustuse koos lisaga tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.