Võlaõigus › Muud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja leidis, et kostja, tehes ainuisikulise otsuse A. Smirnoviga töölepingu sõlmimise kohta ja määrates ainuisikuliselt kindlaks töölepingu tingimused, mis osutusid ebaseaduslikuks, rikkus hageja põhikirja p-st 41 ja MTÜS § 29 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust, mis seisneb juhatuse juhtfunktsiooniga seotud otsuste kollegiaalses tegemises. Hageja ei eita, et A. Smirnov täitis hageja jaoks valvuri tööga seotud tööülesandeid ning seepärast peab tema töö olema tasustatud kehtestatud suuruses. Seepärast pole hagejal kostja vastu pretensioone kohtu poolt hagejalt A. Smirnovi kasuks maksmata palga 4 888.40 krooni ja hüvitise kasutamata puhkuse eest 1 072.45 krooni, väljamõistmise osas. Kuid kui kostja oleks A. Smirnoviga töölepingu sõlmimisel täitnud nõuetekohase hoolsusega juhatuse liikme kohustusi, siis hageja oleks vältinud selle töölepingu mittenõuetekohase sõlmimise ja täitmisega seotud hüvitiste, samuti kohtumenetlusega seotud kulutuste väljamõistmist, ja nimelt: viivis maksmata palga väljamaksmisega viivitamise eest 2 708.44 krooni; keskmine palk 2 592 krooni; hüvitis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest 6 048 krooni; töötaja poolt kantud kulutused juriidilise abi eest tasumiseks 1 375 krooni; eelarvesse tasumisele kuuluv riigilõiv 1 600 krooni. Seega tekitas kostja A. Smirnoviga sõlmitud töölepingu sõlmimisel ja täitmisel juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega hagejale kahju summas 14 323.44 krooni. Pärast Narva Linnakohtu otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-1056/03 oleks kostja pidanud viivitamatult asuma hageja nimel kohtuotsust täitma. Kostja seda kohustust ei täitnud. A. Smirnov pöördus kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks. Selle tulemusel kandis hageja kohtutäiturite tasu maksmise kulusid ja kohtuotsuse täitmisega seotud kulusid. Kogusummas tasus hageja kohtutäituritele Krista Järvetile (sissenõudja A. Smirnov) ja Andrei Krekile (sissenõudja Eesti Vabariik) 2 159.40 krooni. Sellega tekitas kostja hagejale kahju summas 2 159.40 krooni. Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmed maksid 2003 a. garaažibokside valvamise eest 22 970 krooni (147 liiget - 12 liiget = 135 liiget. 135 liiget x 170 krooni = 22 950 krooni+ 20 krooni= 22 970 krooni). Raha, summas 22 970 krooni, sai vastavalt kassa sissetuleku aruandele nr 61, kostja. Kokku oli 2003. a garaažibokside valvamise eest Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassast välja makstud 18 352 krooni. Rahaliste vahendite jääki summas 4 618 krooni (22 970 krooni – 18 352 krooni = 4 618 krooni) ära ei kasutatud, kuid sealjuures seda kassas ja hageja pangaarvel ei ole. Vastavalt Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 põhikirja punkti 38 alapunktile 1, kostja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatuse koosseisus oleks pidanud tagama Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 nõuetekohase tegevuse. Nõuetekohase tegevuse tagamise all mõistab hageja ka Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmetelt kogutud rahaliste vahendite nõuetekohast hoidmist ja jagamist. Hageja leidis, et kostja, olles ka Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassapidaja, ei säilitanud 2003. a garaažibokside valvamise eest tasumiseks kogutud rahaliste vahendite jääki ja kulutas selle teadmata vajadusteks ning ei täitnud seega hageja põhikirja punkti 38 alapunkt 1. Kui kostja oleks tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, siis oleks rahaliste vahendite jääk säilitatud ja üle antud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 uuele juhile. Sel viisil kostja rahaliste vahendite säilimise ja nõuetekohase kulutamisega seotud juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega tekitas hagejale kahju summas 4 618 krooni. Hagejale kostja poolt tekitatud kogukahju moodustab 21 100.84 krooni (14 323.44 krooni + 2 159.40 krooni + 4 618 krooni = 21 100.84 krooni). Vastavalt MTÜS § 32 lg-le 1 juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Lähtudes ülaltoodust

tegutses kostja kõikidel kahju tekitamise juhtudel ainuisikuliselt ja seepärast ei pea ülejäänud juhatuse liikmed kandma vastutust hageja ees kostja tegevuse eest.

MAAKOHTU LAHEND

üle nelja töötaja eest, kes oli tööle võetud garaažide valvuriteks ja septembri kuu kohta tehti ka makseid Zahharovile. Kostja soovib tõendada antud tõendiga, et palka valvuritele hakkas maksma A. Limonova. Kostja esitas ka töövõtulepingu nr 3, mis on sõlmitud A. Limonova ja A. Smirnovi vahel ja pöördel on lepingule allakirjutanud V. Feofanov. Kohus leidis, et nimetatud tõendid ei tõenda, et hagejale puudujääki ei tekitatud ja, et esineksid mingid asjaolud, mis kostjat kui hageja juhatuse liiget vastutusest vabastaksid. Nimetatud töövõtuleping nr 3 on sõlmitud 01.10.2003 ja tõend on väljastatud 24.11.2003 garaažiühistule Zapadnõi-1. Seega nimetatud tõendid ei saa kuidagi ümber lükata kahjutekitamise võimalikkust varasemal perioodil. Kostja esitas konto väljavõtte 01.10.2003-17.09.2008. Kohus leidis, et konto väljavõte ei tõenda, et kostja ka reaalselt kontolt võetud raha ühistule andis. Kostja esitas aruannete lehed garaažikooperatiivi „ Zapadnõi-1“ palga väljamaksete kohta maist 2003. a kuni septembrini 2003. a. Palga saajad, sh A. Smirnov, on kinnitanud allkirjadega palkade saamist. Tl 139-140 kohaselt maksti mais 2003. a palkadeks 9724 krooni, juunis 2003. a maksti 10 350 krooni, juulis 2003. a maksti 10 200 krooni, augustis 2003. a maksti 10 050 ja septembris 2003. a maksti 7400 krooni. Kokku maksti palkadeks 47 724 krooni. Hageja esitatud 06.01.2003 kassa sissetuleku aruande alusel hageja väidab, et kassas pidi olema garaažiühistu liikmetelt garaažide valvamiseks kogutud raha summas 22 970 krooni, millest kulutati palkadeks üksnes 7696 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja on igati tõendanud, et väidetavalt kassas olema pidav raha on kulutatud ühistu palkade väljamaksmiseks, mistõttu kassas ei saanudki enam olla 15 274 krooni ja seetõttu selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja on väitnud, et Narva Linnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-1056/03 ei õnnestunud õigeaegselt seetõttu täita, et kassas puudus otsuse täitmiseks vajalik raha ja kostja maksis üksnes pärast täituri otsuse saamist 17.06.2004 1500 krooni otsuse täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et objektiivselt oleks olnud otsuse täitmine ja täitekulutuste vältimine võimalik, kui kostja väite kohaselt kassas rahalised vahendid puudusid, seetõttu kohus jättis hageja nõude summas 2159.40 krooni rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

põhjendused. Samuti ei ole täidetud TsMS § 633 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid. Apellatsioonkaebusele on lisatud 01.05.2003 turvateenuste osutamise leping, kuid apellant ei põhjendanud, miks ta ei esitanud seda tõendit esimese astme kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Juhatuse liikmete vastutus ühingu ees on solidaarne. See tähendab, et mitmeliikmelise juhatuse korral vastutavad juhatuse liikmed ühingu ees solidaarvõlgnikena ja kohustuse täitmist võib nõuda kõigilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Sellest tulenevalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist ka ainult V. Zakharovilt ning V. Zakharovi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kuivõrd TsMS §-de 348 ja 351 kohaselt on kohtu kohustuseks selgitada välja kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, siis tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ning anda TsMS § 237 lg 1 alusel selleks menetlusosalistele tähtaja. Asja materjalidest nähtuvalt peab hageja tõendama, et V. Zakharov rikkus juhatuse liikme kohustusi A. Smirnoviga töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel ning pidas kinni A. Smirnovi tööraamatut. Seejuures tuleb tööraamatu kinnipidamisega seoses 6048 krooni väljamõistmisel arvestada Riigikohtu 09.04.2007 otsuses nr 3-2-1-34-07 märgitud seisukohaga. Kui apellant jääb apellatsioonkaebuses esitatud seisukoha juurde, et A. Smirnoviga sõlmitud töölepingu tingimused olid kinnitatud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 üldkoosoleku otsusega, siis tuleb ka seda tõendada. Apellant peab arvestama, et vastavalt TsÜS § 37 lg 1 teisele lausele juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.