Võlaõigus › Muud

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1(10)

Viru Maakohtule 21.04.2006.a esitatud hagiavalduse (tlk 4-7) kohaselt oli 25.07.1998.a asutatud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1, mis kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse 04.09.1998.a. Asutamislepingu sõlmimisel määrati Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatuse liikmeks kostja. Kostja on kuni käesoleva ajani kantud mittetulundusühistute ja sihtasutuste registri andmetesse hageja juhatuse liikmena, vaatamata sellele, et alates 2005.a on kostja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmete üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud ja juhatuse liikmelisusega seotud funktsioone enam ei täida. 02.05.2003.a kostja hageja nimel sõlmis töölepingu A S, kes oli võetud tööle Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 valvurina. Töölepingu sõlmimisel ja täitmisel rikkus kostja kehtiva seadusandluse nõudeid töötasu suuruse osas, kuna ei taganud A S minimaalpalga maksmist. Selle tulemusel pöördus töötaja nõudega töövaidluse lahendamiseks alguses töövaidluskomisjoni, seejärel kohtusse. Narva Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-1056/03 oli hagejalt töötaja A S kasuks välja mõistetud: välja maksmata palk summas 4 888,40 krooni; hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 1 072,45 krooni; viivis maksmata palga väljamaksmisega viivitamise eest summas 2 708,44 krooni; keskmine palk 2 592 krooni; hüvitis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest summas 6 048 krooni; hüvitis töötaja poolt kantud kulutused juriidilise abi tasumiseks summas 1 375 krooni; eelarvesse tasumisele kuuluv riigilõiv summas 1 600 krooni. Hageja leiab, et kostja oma kohustuste, mis tulenevad liikmelisusest hageja juhatuses ning mis on seotud A S sõlmitud töölepingu sõlmimise ja täitmisega, mittenõuetekohase täitmise tulemusel tekitas hagejale kahju. Hageja juhatus on kolmest liikmest koosnev organ. Hageja juhatuse pädevus on määratud hageja põhikirja punktiga 38. Hageja põhikirja punkti 38 alapunktidest 5 ja 7 tuleneb, et hageja juhatus lahendab töölepingute sõlmimise ja täitmisega seotud küsimusi. Kuid hageja juhatus on kollegiaalne organ ja töölepingute sõlmimise, töölepingute tingimuste kehtestamise ja nende täitmise küsimused peavad olema lahendatud kollegiaalselt, s.t. häälteenamusega. Sealjuures võis esinduslikke (juhtimisega mitte seotud) funktsioone tööandja (hageja) nimel töölepingu sõlmimisel ja teostamisel teostada juhatuse iga liige ainuisikuliselt, sealhulgas ka kostja. Kostja, omamata hageja juhatuse vastavat otsust, tegi ainuisikuliselt otsuse A S töölepingu sõlmimise kohta. Samuti määras kostja ainuisikuliselt kindlaks ka selle töölepingu tingimused. Hageja leiab, et kostja võis ainuisikuliselt esindada hagejat selles töölepingu sõlmimise tehingus (esindusfunktsioon), kuid ei saanud ainuisikuliselt teha otsust tehingu sõlmimisest ja selle funktsioonidest (juhtfunktsioon). Tehes ainuisikulise otsuse A S töölepingu sõlmimisest, määrates ainuisikuliselt kindlaks selle töölepingu tingimused, mis, nagu hiljem osutus, olid ebaseaduslikud, rikkus kostja hageja põhikirja punktist 41 ja Mittetulundusühingute seaduse § 29 lõigetest 1 ja 2 tulenevat kohustust, mis seisneb juhatuse juhtfunktsiooniga seotud otsuste kollegiaalses tegemises. Tehes ainuisikuliselt otsuse tehingu teostamiseks, mille tingimused ei vasta seadusele ja alustades selle tehingu täitmist hageja nimel, kostja ei tegutsenud vajaliku hoolsusega, millega samuti rikkus Tsiviilkoodeksi üldosa seaduse § 35 tulenevat kohustust. Selle seadusevastase tehingu (töölepingu) täitmise tulemuseks on see, et töötaja A S esitas kohtusse hageja vastu hagi ning see hagi oli kohtu poolt rahuldatud. Hageja ei eita, et A S täitis hageja jaoks valvuri tööga seotud tööülesandeid ning seepärast peab tema töö olema tasustatud kehtestatud suuruses. Seepärast pole hagejal kostja vastu pretensioone kohtu poolt hagejalt A S kasuks maksmata palga, summas 4 888,40 krooni ja hüvitise kasutamata puhkuse eest, summas 1 072,45 krooni, väljamõistmise osas. Kuid kui kostja oleks nõuetekohase hoolsusega täitnud A S sõlmitud töölepingu sõlmimise ja täitmisega seotud juhatuse liikme kohustusi, siis hageja oleks vältinud selle töölepingu mittenõuetekohase sõlmimise ja täitmisega 2(10)

seotud hüvitise, samuti ka kohtuasja pidamisega seotud kulutuste väljamõistmist, ja nimelt: viivis maksmata palga väljamaksmisega viivitamise eest summas 2 708,44 krooni; keskmine palk 2 592 krooni; hüvitis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest summas 6 048 krooni; hüvitis töötajapoolt kantud kulutused juriidilise abi tasumiseks summas 1 375 krooni; eelarvesse tasumisele kuuluv riigilõiv summas 1 600 krooni Kogusumma moodustab 14 323,44 krooni. Seega tekitas kostja A S sõlmitud töölepingu sõlmimise ja täitmisega seotud juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega hagejale kahju summas 14 323,44 krooni. Peale Narva Linnakohtu kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-1056/03 A S hagis ülalkirjeldatud töövaidluse lahendamisest, kostja, tegutsedes vajaliku hoolsusega, oleks pidanud viivitamatult asuma hageja nimel kohtuotsust täitma (TsMS § 242 lg l). Kostja seda kohustust ei täitnud. A S pöördus kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks. Eesti Vabariik, kui väljamõistetud Narva Garaažiühistult Zapadnõi-1 riigilõivu saaja, pöördus kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks. Selle tulemusel kandis hageja kohtutäiturite tasu maksmise kulusid ja kohtuotsuse täitmisega seotud kulusid. Kogusummas tasus hageja kohtutäituritele Krista Järvetile (sissenõudja A S) ja Andrei Krekile (sissenõudja Eesti Vabariik) 2 159,40 krooni. Hageja leiab, et kui kostja oleks vajaliku hoolsusega täitnud Narva Linnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-1056/03, siis oleks hagejal õnnestunud vältida kohtuotsuse täitmisega seotud kulutusi. Sel viisil kostja tekitas hageja jaoks kohustusliku kohtuotsuse täitmisega seotud juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega hagejale kahju summas 2 159,40 krooni. 2003.a kostja kui hageja juhatuse liige teostas raha kogumist Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmetelt garaažibokside valvamiseks. Vastavalt Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmete üldkoosoleku otsusele oli iga ühistu liige kohustatud maksma garaažibokside valvamise eest 170 krooni aastas. Vastavalt kassa sissetuleku aruandele nr. 61 maksis 2003.a Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 147 liikmest garaažibokside valvamise eest 136 liiget. Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 11 liiget, kes on märgitud kassa sissetuleku aruandes nr. 61 järjekorranumbrite 36, 49, 69, 78, 79, 82, 111, 124, 129, 142 ja 147 all. 1 juhatuse liige numbri 101 all maksis garaažibokside valvamise eest 20 krooni. Sel viisil maksid Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmed 2003 a. garaažibokside valvamise eest 22 970 krooni (147 liiget - 12 liiget = 135 liiget. 135 liiget x 170 EEK = 22 950 EEK. 22 950 EEK + 20 EEK (liige nr. 101) = 22 970 EEK). Raha summas 22 970 krooni, vastavalt kassa sissetuleku aruandele nr. 61, oli saadud kostja poolt hageja nimel. 2003.a teostati Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 garaažibokside valvamist tööle võetud valvurite, kaasa arvatud kostja ise, vahendusel ja füüsilisest isikust ettevõtja M T sõlmitud lepingu vahendusel. Kokku oli 2003.a garaažibokside valvamise eest Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassast välja makstud 18 352 krooni. Rahaliste vahendite jääki summas 4 618 krooni (22 970 EEK – 18 352 EEK = 4 618 EEK) ära ei kasutatud, kuid sealjuures seda kassas ja hageja pangaarvel ei ole. Vastavalt Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 põhikirja punkti 38 alapunktile 1, kostja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatuse koosseisus oleks pidanud tagama Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 nõuetekohase tegevuse. Nõuetekohase tegevuse tagamise all mõistab hageja ka Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmetelt kogutud rahaliste vahendite nõuetekohast hoidmist ja jagamist. Hageja leiab, et kostja, olles ka Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassapidaja, ei säilitanud 2003.a. garaažibokside valvamise eest tasumiseks kogutud rahaliste vahendite jääki ja kulutas selle teadmata vajadusteks ning ei täitnud seega hageja põhikirja punkti 38 alapunktist 1. Kui kostja oleks tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, siis oleks rahaliste vahendite jääk säilitatud ja üle antud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 uuele juhile. Sel viisil kostja rahaliste vahendite säilimise ja nõuetekohase kulutamisega seotud juhatuse liikme kohustuste mittenõuetekohase täitmisega tekitas hagejale kahju summas 4 618 krooni.

3(10)

Hagejale kostja poolt tekitatud kogukahju moodustab 21 100,84 krooni (14 323,44 EEK +

2 159,40 EEK + 4 618 EEK = 21 100,84 EEK).

Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg l juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Lähtudes ülaltoodust tegutses kostja kõikidel kahju tekitamise juhtudel ainuisikuliselt, seepärast ei pea ülejäänud juhatuse liikmed kandma vastutust hageja ees kostja tegevuse eest. Järelikult kuulub kostja poolt hagejale tekitatud kahju väljamõistmisele ainult kostjalt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 21100 krooni 84 senti hagejale kostja poolt tekitatud varalise kahju katteks; välja mõista kostjalt hageja kohtukulud. Kostja vastus 19.05.2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tlk 54) kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt alates 2005.a. on kostja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmete üldkoosoleku otsusega tagasi kutsutud ja juhatuse liikmelisusega seotud funktsioone enam ei täida. Vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 10 lg 2 registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Garaažiühistu Zapadnõi-1 uus juhatus käesoleva ajani seda ei tehti. Kostja süüd selles ei ole, sellepärast, et kostjal ei ole alates 2005.a seaduslikku alust teha tehinguid garaažiühistu nimel. Kostja leiab, et tema süüd ei ole ka selles, et Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 ei täitnud õigeaegselt Narva Linnakohtu otsust nr 2-1056/03. Ühistu juhatus on kolmest liikmest koosnev organ. Hageja ise oma hagiavalduses kinnitas, et ta ei eita, et töötaja A S täitis hageja jaoks valvuri tööga seotud tööülesandeid ning seepärast peab tema töö olema tasustatud kehtestatud suuruses. Ülaltoodu alusel kostja ei saa aru miks tänaseni garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatus ei täitnud jõustunud kohtuotsust ja miks hageja arvab, et kostja isiklikult peab kandma vastutust garaažiühistu tegevuse eest. Kui kostja tegelikult rikkus põhikirja nõudeid, siis teised juhatuse liikmed olid ilmselt teadlikud sellest. Seoses sellega nad peavad ka vastutama oma kohustuste täitmata jätmise eest. Hageja avaldus haginõuete suurendamise kohta (tlk 99-100) 20.04.2006.a hageja esitas hagiavalduse, milles palub välja mõista kostjalt tekitatud kahju katteks 21100 krooni 84 senti, mis koosneb järgmisest summadest: • 14323 krooni 44 senti - summad, mis hageja on maksnud endisele töötajale A S, kuna kostja juhatuse liikmena on ilma nõuetekohase hoolsuseta täitnud A S sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi; • 2159 krooni 40 senti - summad, mis hageja on maksnud kohtutäiturile Krista Järvetile seoses sellega, et kostja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatuse liikmena ei täitnud nõuetekohaselt Narva Linnakohtu kohtuotsus tsiviilasjas Ka 2-1056/03, millega kohus on rahuldanud hageja endise töötaja Andrei Smirnovi hagi töövaidluses; • 4618 krooni 00 senti - summa, mis pidi olema kostjal Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassajäägina pärast Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1liikmetelt garaažibokside valvamiseks sissemaksete kogumist (22970 krooni) ja garaažibokside valvamisega väljamaksete tegemist (18352 krooni). Hageja täiendavalt uurinud tsiviilasja materjale leiab, et lähtudes hagiavalduse lisadest tuleb suurendada hagi nõuete suurust. Hageja soovib suurendada oma haginõude summat, mis pidi olema kostjal Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassajäägina pärast Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmetelt garaažibokside valvamiseks sissemaksete kogumist ja garaažibokside valvamisega väljamaksete tegemist, osas. Analüüsides hagiavalduse lisasid tegi hageja kindlaks, et väljamaksete suurus, mis kostja on teinud seoses garaažibokside valvamisega tegelikult on väiksem 10656 krooni võrra. Seda tõendab hagiavalduse lisa 14. Hagiavalduse lisa 14 hulgas on 6 kassaorderit, millest tuleneb, et 4(10)

Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 6 korda maksis 1776 krooni igakuiselt endale, s.o. Narva Garaažiühistule Zapadnõi-1. Seda tõendavad järgmised kassaorderid hagiavalduse lisa 14 hulgast: • 25.05.2003.a nr 13 summas 1776 krooni; • 27.06.2003 .a nr 83 summas 1776 krooni; • 24.07.2003.a nr 34 summas 1776 krooni; • 26.08.2003.a nr 51 summas 1776 krooni; • 21.09.2003.a nr 65 summas 1776 krooni; • 01.10.2003.a nr 72 summas 1776 krooni. Kui Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 on maksnud raha endale, siis raha summas 10656 krooni (1776 EEK x 6 korda = 10656 krooni) pidi olema hageja, s.o. Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kassas, aga kassas raha ei olnud. Hageja suurendab oma haginõuete suurust 10656 krooni võrra, s.o. 31756,84 krooni. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks 31756 krooni 84 senti hagejale kostja poolt tekitatud varalise kahju katteks; jätta kostja kanda hageja menetluskulud. Kostja vastus hagi nõuete suurendamise avalduse kohta (tlk 104-105) Hageja ei ole tõendanud dokumentaalselt et ta on maksnud A S 14 323,44 krooni ja kohtutäitur Krista Järvetile 2159,40 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kõik liikmed on tasunud raha summas 170 krooni garaažibokside valvamise eest ja et ülejääk peab olema 4618 krooni. Mõned maksid vähem, näiteks liige nr 101 maksis 20 krooni ja see ei ole kostja süü. Hageja esitatud kassaorderid on tõesti vormistanud kostja ja raha summas 1776 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kuus) krooni kandis kostja ühelt arveldusarvelt Narva Garaažiühistu Zapadnõi -1 arvele nr. 80045666, mis oli spetsiaalselt avatud ning 10656 krooni oli makstud valvuritele garaažibokside valvamise eest, sellepärast ei ole raha kassas. 01.oktoobrist 2003.a. valvurid allusid uuele valveülemale A L. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud. Hageja seisukoht kostja 30.09.2008.a vastusele (tlk 111-113) Kostja oma 30.09.2008.a vastuses räägib sellest, et hageja ei tõendanud, et ta on maksnud A S raha summas 14323,44 EEK kohtuotsuse täitmiseks. Lähtudes kostja 30.09.2008.a vastusest hageja esitab maakohtule dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et raha A S on makstud. Kostja oma 30.09.2008.a vastuses räägib sellest, et hageja ei tõendanud, et ta on maksnud kohtutäiturile Krista Järvetile raha summas 2159,40 EEK kohtutäituri tasuna ja kohtutäituri kulude hüvitusena. Lähtudes kostja 30.09.2008.a vastusest hageja esitab maakohtule dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et raha kohtutäiturile Krista Järvetile on makstud. Kostja oma 30.09.2008.a vastuses räägib sellest, et hageja ei tõendanud, et Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 kõik liikmed on tasunud raha summas 170 EEK garaažibokside valvamise eest. Hageja pöörab nii kostja ja tema nõustaja, kui ka maakohtu tähelepanu sellele, et hageja ei räägi sellest, et Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 iga liige maksis 170 krooni garaažibokside valvamise eest. Raha üldsummas 22970 EEK saamine on tõendatud hagiavalduse lisaga nr 13 - Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 sissetuleku aruanne nr 61. Selle dokumendi kohaselt, tol ajal, millal kostja oli Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 juhatuse esimees, Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmete poolt oli tehtud rahalised sissemaksed üldsummas 22970 EEK garaažibokside valvamise eest, mis kinnitatakse iga liikme allkirjaga aruandes nr 61 ja Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 sissetuleku aruande nr 61 andmete matemaatilise lihtsummeerimisega. Kostja 30.09.2008.a vastuse osa, mis on vastuse teisel lehel, hagejale on täiesti arusaamatu. Vastuse selle osa kohaselt, kostja on nõus sellega, et kassaorderid summas 10656 EEK (25.05.2003.a order nr 13 summas 1776 krooni; 27.06.2003.a order nr 83 summas 1776 krooni; 24.07.2003.a order nr 34 summas 1776 krooni; 26.08.2003.a order nr 51 summas 1776 krooni; 21.09.2003.a order nr 65 summas 1776 krooni; 01.10.2003.a order nr 72 summas 1776 krooni) on 5(10)

vormistanud kostja ise. Kostja kinnitab, et ta on vormistanud 6 orderit, aga 30.09.2008.a vastuses räägib summast 1776 EEK, vaatamata sellele, et 6 orderi üldsumma on 10656 EEK. Veel 30.09.2008.a vastuses kostja räägib sellest, et raha summas 1776 EEK tema poolt oli kantud Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 arvele nr 80045666. Eesti pankade süsteemis ei ole pangakontot numbriga 80045666, kuna 80045666 on Narva Garaažiühistu (Hooneühistu) Zapadnõi-1 registrinumber mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Kostja oma 30.09.2008.a vastuses pidevalt räägib sellest, et hageja ei tõendanud oma põhjendusi, argumente ja vastuväiteid. Hagejale ei ole selge, miks kostja pidevalt rikub kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtet kostja ise ka peab tõendama oma põhjendusi, argumente, vastuväiteid, aga kostja põhjendamatult ja pidevalt paneb tõendamiskoormuse hagejale. Hageja pöörab maakohtu tähelepanu sellele, et tsiviilasja toimikus ei ole üldse tõendeid, mis on esitatud kostja poolt. Kui kostja väidab, et raha summas 10656 EEK oli tema poolt kantud spetsiaalselt avatud arvele nr 80045666 ja sealt oli makstud valvuritele, siis kostja peab vähemalt tõendama, et: • tema poolt oli avatud arve nr 80045666; • raha summas 10656 EEK oli kantud kostja poolt arvele nr 80045666; • raha summas 10656 EEK oli makstud kostja poolt arvelt nr 80045666 valvuritele garaažibokside valvamise eest. Ülaltoodu kohta kostja tõendeid ei esitanud. Kostja sai Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 liikmetelt kätte 22970 EEK garaažibokside valvamise eest tasumiseks. Sellest summast kostja on maksnud valvuritele 7696 EEK (tõendatakse hagiavalduse lisa 14 järgmiste orderitega: 19.01.03 order nr 268, 09.02.2003 order nr 269, 17.03.03 order nr 270, 13.04.03 order nr 271, 03.03.03. order nr 275, 05.02.03 order nr 118, 04.03.03 order nr 126, 02.04.03 order nr 131). Vahe (kassa jääk) on 15274 EEK. Hagejal seda raha ei ole ja ei olnud. Antud juhul hageja ei saa tõendada, et raha talle ei olnud üleantud kostja poolt, kuna dokumendid selle kohta ei saa eksisteerida olemuslikult. Niimoodi, rahajäägi olemasolu tõendamiskoormus lasub kostjal. Kui kostja selle raha jättis kassasse, siis ta peab seda tõendama kassa orderite kviitungite abil. Kui raha oli kantud hageja pangakontole, siis kostja peab ka seda tõendama. Kostja oma 30.09.2008.a vastuses palub maakohtul välja mõista hagejalt „kostja kasuks kõik kohtukulud". Ülalnimetatud nõue hagejale on täiesti arusaamatu. Kehtiva TsMS sätete kohaselt ei saa kohus kohtuotsuse tegemisel antud juhul välja mõista hagejalt kostja menetluskulusid. TsMS annab kohtule õiguse jagada menetluskulud kohtuotsuse tegemisel. Hagejale ei ole arusaadav, mis tähendab „kõik kohtukulud", kuna kostja esitas kohtule ainult FIE Deniss Stepanovi 30.09.2008.a kviitung nr 36/08, millest ei ole selge, milline õigusabi ja millises asjas Deniss Stepanov on osutanud kostjale. Hageja arvab, et kostja nõue kohtukulude väljamõistmise kohta rahuldamisele ei kuulu. Hageja palub Viru Maakohtul rahuldada hagi ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 31756 krooni 84 senti; jätta kostja kanda hageja menetluskulud. Kostja seisukoht hageja 05.10.2008.a. seisukohale (tlk 133-134) 06.10.2008.a. kostja sai hageja seisukoha kus hageja kinnitab, et maksis A S raha summas 14323, 44 krooni kohtuotsuse täitmiseks ja et lähtudes kostja 30.09.2008.a. vastusest hageja esitab maakohtule dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et raha A S on makstud ja et hageja on maksnud kohtutäiturile kulude hüvituse ja esitab maakohtule dokumentaalsed tõendid mis kinnitavad, et raha kohtutäiturile Krista Järvetile on makstud. Seoses ülaltooduga tekib küsimus miks need dokumendid hageja esitas alles 30.09.2008.a. mitte varem kui kirjutas hagiavalduse kahju hüvitamise nõudega. Sellest võib teha järelduse et sellel momendil Narva Garaaziühistu „ Zapadnõi-l" ei täitnud kohtuotsust aga täitis selle alles praegu aga lisadest järgneb vastupidine. Edasi hageja ka ei kinnita et garaažibokside valvamiseks sissemaksete kogumist 22970 krooni ning garaažibokside valvamisega välja maksete tegemist 18 352 krooni ka ei kinnita dokumentaalselt nii kui esitatud dokumendid hagiavalduses ei näidanud, et kõik ühistu liikmed maksid raha summas 170 krooni. Mõned maksid vähem. Näiteks liige nr. 101 maksis raha summas 20 krooni ja see ei kostja süü. Hageja ei esita dokumente et kogu ühistu liikmed on 6(10)

maksnud 170 krooni ja et ülejääk peab olema summas 4618 krooni ka ei kinnita dokumentaalselt ei hagiavalduses 20.04.2006.a. ning avalduses haginõuete suurendamise kohta, ja see on sissetuleku aruandes nr.61. Need orderid tõesti vormistas kostja ja raha summas 1776 krooni kandis ühelt arveldusarvelt arvele nr 80045666. Raha puudumist summas 10656 krooni kassas ühistu tunnistab selles, et see raha oli tasutud valvuritele garaažibokside valvamise eest nendel kuupäevadel ja seda tõendavad aruanded maikuust kuni septembrini 2003.a. 01.oktoobrist 2003.a. valvurid allusid uuele valveülemusele A L, kes alustas valveülema funktsiooni täitmist oktoobrikuust, mida tõendab 24.09.2003.a. tõend ja töövõtuleping 01.10.2003.a. 01.10.2003.a. kostja käest kätte andis raha summas 4 549,67 krooni ühistu uuele raamatupidajale, samuti kõik ühistu tegevusega seotud dokumendid. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes hagi rahuldada. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kirjalikele vastuväidetele lisaks seletas kostja, et garaažiühistul ei olnud kassas raha kohtuotsuse täitmiseks. Kui tuli kiri kohtutäitur Krista Järvetilt 17.06.2004.a., kostja maksis 1500 krooni. 17.07.2004.a. ei saanud maksta, kuna ei olnud ühistu esimees. Kostja oli kohalt maha võetud üldkoosoleku otsuseta. Kohtuotsuse põhjendused I. Mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS) §-s 32 on sätestatud juhatuse või muu organi liikme vastutuse alused. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagiavalduse kohaselt kostja, kes oli Narva Garaažiühistu Zapadnõi-1 (edaspidi ühistu) juhatuse liige (tlk 8, 90), rikkus A S töölepingu sõlmisel ühistu põhikirja, sest valvuri tööle võtmiseks puudus juhatuse kollegiaalne otsus, mida nõuab ühistu põhikirja (tlk 17-22) p 38 alapunktid 5 ja

-

keskmine palk 2 592 krooni; hüvitis tööraamatu väljaandmisega viivitamise eest summas 6 048 krooni; hüvitis töötaja poolt kantud kulutused juriidilise abi tasumiseks summas 1 375 krooni; eelarvesse tasumisele kuuluv riigilõiv summas 1 600 krooni.

Ühistu põhikirja 37. punktist tulenevalt koosneb ühistu juhatust kolmest liikmest (tlk 21). Punkti 38 alapunkti 5 alusel ühistu juhatuse pädevusse kuulub ühistu töötajate tööle võtmine ja vabastamine ning alapunkti 7 alusel lepingu sõlmimine ja teiste tehingute tegemine ühistu nimel. Hageja on tõendanud nimetatud kahju tekkimist summas 14 323.44 krooni, tuginedes 26.05.2004 Narva Linnakohtu otsusele ja A.S tehtud maksetele AS-i Hansapank kaudu (tlk 114-128). Kohus on seisukohal, et kui kostja tegi otsuse A. S antud töölepingu sõlmimiseks, mille tingimused osutusid seadusega vastuolus olevateks ja samuti otsustati A.S töölt vabastada maksmata talle seadusega ette nähtud palka, viiviseid ja hüvitisi, vastutab kostja kui juhatuse liige seeläbi 14 323.44 krooni osas kahjutekitamise eest hagejale MTÜS § 32 lg 1 alusel. MTÜS § 32 lg 1 näeb ette solidaarse vastutuse põhimõtte ja hageja on hagi esitanud kostja kui ühe juhatuse liikme vastu. Nimetatud kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks lähtunud põhikirjast ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. III. Hageja on esitanud 06.01.2003 kassasissetuleku aruande, mille kohaselt hageja kassas pidi olema garaažiühistu liikmetelt garaažide valvamiseks kogutud raha summas 22 970 krooni. Sellest summast on hageja väitel kostja valvuritele maksnud orderite järgi (tlk 38-41) 7696 krooni. Hageja arvates, arvestades ka kassa sissetuleku ordereid (tlk 41-43), pidanuks kassas olema raha veel 15 274 krooni. Kohus ei nõustu kostja väitega (tlk 105) selles, et nimetatud kassa sissetuleku orderid (tlk 41-45) tõendavad seda, et raha kanti ühelt ühistu arveldusarvelt teisele arvele nr 80045666, sest viimati nimetatud number ei ole arveldusarve number vaid ühistu registrikood (tlk 8). Kostja kinnitab (tlk 105), et nimetatud orderid olid tema enda poolt vormistatud, seega pidanuks kassa sissetuleku orderite kohaselt olema ka kassas raha. Kostja esitas (tlk 135, tõlge 136) 24.11.2003.a. tõendi, mille kohaselt garaažiühistu Meteor-Auto 17.10.2003 kandis töötajate eest maksuametile üle tulumaksu 3099 krooni 2003.a. septembri eest, tulumaks kanti üle nelja töötaja eest, kes oli tööle võetud garaažide valvuriteks ja septembri kuu kohta tehti ka makseid Z. Kostja soovib tõendada antud tõendiga, et palka valvuritele hakkas maksma A. L (tlk 157). Kostja esitas ka töövõtulepingu nr 3 (tlk 137 ja pöördel), mis on sõlmitud A L ja A S vahel ja pöördel on lepingule allakirjutanud V.F. Kohus leiab, et nimetatud tõendid on ei tõenda, et hagejale puudujääki ei tekitatud ja et esineksid mingid asjaolud, mis kostjat kui hageja juhatuse liiget vastutamisest vabastaksid. Nimetatud töövõtuleping nr 3 on sõlmitud 01.10.2003.a. ja tõend on väljastatud 24.11.2003.a. garaažiühistule Zapadnõi-1, seega nimetatud tõendid ei saa kuidagi ümber lükata kahjutekitamise võimalikkust varasemal perioodil. Kostja esitas konto väljavõtte (tlk 138) 01.10.2003-17.09.2008. Kohus leiab, et konto väljavõte ei tõenda, et kostja ka reaalselt kontolt võetud raha ühistule andis. Kostja esitas aruannete lehed (tlk 139-147) garaažikooperatiivi „ Zapadnõi-1“ palga väljamaksete kohta maist 2003.a. kuni septembrini 2003.a. (september kaasaarvatud). Palga saajad, sh A S, on kinnitanud allkirjadega palkade - rahade saamist. Tlk 139-140 kohaselt maksti mais 2003.a. palkadeks 9724 krooni, juunis 2003.a. maksti 10 350 krooni (tlk 141-142), juulis 2003.a. maksti 10 200 krooni (tlk 143-144), augustis 2003.a. maksti 10 050 (tlk145-146) ja septembris 2003.a. maksti 7400 krooni (tlk 147). Kokku seega maksti 47 724 krooni. Hageja esitatud 06.01.2003 kassasissetuleku aruande alusel hageja väidab, et kassas pidi olema garaažiühistu liikmetelt garaažide valvamiseks kogutud raha summas 22 970 krooni, millest kulutati palkadeks üksnes 7696 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja on igati tõendanud, et väidetavalt kassas olema pidav raha on kulutatud ühistu palkade väljamaksmiseks, mistõttu kassas ei saanudki enam olla 15 274 8(10)

krooni ja seetõttu selles osas hagi rahuldamisele ei kuulu. IV. Kostja on väitnud (tlk 159), et Narva Linnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-1056/03 ei õnnestunud õigeaegselt seetõttu täita, vältides täiturikulusid, kuna kassas puudus otsuse täitmiseks vajalik raha ja kostja maksis üksnes pärast täituri otsuse saamist 17.06.2004.a. 1500 krooni otsuse täitmiseks (tlk 129). Hageja ei ole tõendanud, et objektiivselt oleks olnud otsuse täitmine ja täitekulutuste vältimine võimalik, kui kostja väite kohaselt kassas rahalised vahendid puudusid, seetõttu kohus jätab hageja nõude summas 2159.40 krooni rahuldamata. V. Kohus ülaltoodu alusel leiab, et hagi kuulub rahuldamiselt osaliselt summas 14 323.44 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kohus võib hagi osalise rahuldamise korral jätta täielikult menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2009 otsusega nr 2-06-9695, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus osas, millega mõisteti V Z Hooneühistu Zapadnõi-1 kasuks välja 14 323.44 krooni ja saata selles osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta muutmata Viru Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Hooneühistu Zapadnõi-1 hagi V Z vastu 17 433.40 krooni väljamõistmiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise 9(10)

eesmärgil.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.