Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ E kanda.

Tsiviilasi nr 2-07-41802

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank, arvelduskontole nr 221013921094 aktsiaseltsis Hansapank või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

09.10.2007 esitas AK hagi OÜ E vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise suuruses 70 000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitise summas 50 000 krooni. 08.04.2008 esitatud hagiavalduse täpsustuses on hageja märkinud, et tema nõudeks on 70 000 krooni. 06.04.2009 on kohtusse saabunud hageja täiendavad seisukohad, mille kohaselt palub ta kostjalt välja mõista ajavahemiku alates 01.12.2004-01.04.2009 eest ühekordse hüvitisena 83 980 krooni ja ajavahemiku 01.04.200930.09.2009 eest igakuiste maksetena 1 800 krooni kuus. Hageja nõude aluseks on kostja poolne süü hagejale kehavigastuste tekkimise eest ning sellest tuleneva varalise kahju hüvitamine. Kohtukutse 14.04.2009 kohtuistungile on kostja lepingulisele esindajale 11.03.2009 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 2 kohaselt kätte toimetatud. Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud kohtukutse kätte toimetamist. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja lepinguline esindaja istungile ei ilmunud, kohtuistungile mitteilmumise põhustest teatanud ei ole. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ning palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja teha tagaseljaotsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kohtukutse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat kohtuistungile ilmuma, hoiatades kostjat istungile mitteilmumise tagajärgedest. Kostja ei ole istungile ilmunud ega ole teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Tsiviilasi nr 2-07-41802

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 kohaselt võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. Kuna esitatud hagi aluseks oleva sündmuse tekkimise aeg oli 10.05.2001, tuleb asjas kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 ja 2 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 alusel tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete § 4 lg 1 kohaselt töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et töövahendile, mille kasutamisega võib kaasneda purunevate osade, töödeldava tooriku, töötlemisjäätmete, lõikeriistade vm eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohtu välistav kaitsepiire. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.