2-08-81404/31 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

(TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Euro Kinnisvaraarendus OÜ esitas 21.11.2007.a. sõlmitud käenduslepingu alusel hagi K J kui käendaja vastu, kes tagab kogu oma varaga Euro Kinnisvaraarendus OÜ ja OÜ Astroserv vahel 21.11.2007.a. sõlmitud laenulepingust ja selle muudatustest tulenevaid nõudeid, mille moodustavad 21 000 000 krooni põhinõue, 241 667 krooni intressi nõue ja viivis arvestusega 7% päevas võlgnetavalt summalt. 03.11.2008.a. edastas hageja kostjale teate OÜ-ga Astroserv laenulepingu lõpetamisest ja võlgnevuse kohta palvega käendajale, et käendaja tasuks võlgnevuse hiljemalt 10.11.2008.a. Kostja sai teate kätte ja tunnistab nõuet. Seisuga 30.12.2008.a. moodustas kostja võlgnevus hageja ees 21 000 000 krooni põhinõue ja 73 500 000 krooni viivis arvestusega 7% võlgnetavalt summalt päevas. Seega 50 päeva 1 470 000 krooni päevas. Arvestades kostjale kuuluva vara väärtust palus hageja tagada hagi 7 100 000 krooni ulatuses. Kuivõrd kostja varast ei piisa hageja nõuete rahuldamiseks täies ulatuses, põhinõue ja kõrvalnõuded ületavad kostja vara mitmekordselt, siis nõuab hageja kostjalt hageja ning OÜ Astroserv vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist üksnes summas 7 100 000 krooni kõrvalnõude tasumiseks. Avaldus on esitatud Viru Maakohtule vastavalt poolte vahel 11.12.2008.a. sõlmitud kohtualluvuse muutmise kokkuleppele. Kohus 07.01.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30-ne päeva jooksul. Kuna kostja tähtaegselt kirjalikku vastust ei saatnud, määras kohus 13.02.2009.a. määrusega korraldada asjas eelistung 23.04.2009.a. 18.02.2009.a. saabus kohtule kostja kirjalik vastus, milles ta vaidleb hagile vastu, kuna viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja leiab ka, et kuna hagi tagamise kautsjon on tasumata, siis tuleb nõuda kautsjoni tasumist 100 000 krooni või hagi tagamine tühistada. 23.02.2009.a. kohtule saabunud täiendavas kirjalikus vastuses kostja võtab hagi õigeks, tunnistab nõuet täies ulatuses ja palub TsMS § 440 lg. 1 lähtuvalt hagi täies ulatuses rahuldada kohtuistungit pidamata. Kohus 18.02.2009.a. saatis kostja kirjaliku vastuse ja 25.02.2009.a. kostja täiendava kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks. Hageja 02.03.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus seisukohas palub võtta hagi õigeksvõtmine vastu, rahuldada hagi kostja vastu 7 100 000 krooni nõudes kirjalikus menetluses ning jätta menetluskulud kostja kanda. II. Maakoht Maakohtu ohtu otsuse põhjendused. Eelistungil 23.04.2009.a. hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude ja hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde, palub hagi rahuldada lähtuvalt kostja poolt hagi õigeksvõtust. Hageja palub hagi tagamine jätta jõusse kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja kinnitab, et jääb oma täiendavas vastuses esitatud seisukoha juurde, et võtab hagi tervikuna õigeks. Kostja palub hagi rahuldada, kuid ei soovi kõiki menetluskulusid kanda. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses ja kinnitanud hagi õigeksvõttu eelistungil. Hagi on esitatud käendaja vastu. Käendusleping kostjaga on sõlmitud kostja vastutuse kohta tulenevalt hageja ja OÜ Astroserv vahel sõlmitud laenulepingust ning võimalikest

laenulepingu alusel tulevikus tekkivatest või tingimuslikest nõuetest, samuti lepingumuudatustest tulenevate nõuete eest. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna käenusleping käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei sätesta, siis on hagi põhjendatud rahuldada tervikuna. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja ei ole hagi esitamisel riigilõivu tasunud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, siis jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 630 lg. 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Pooled on soovinud apellatsioonitähtaega lühendada kolme päevani. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 142, 145 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 4 nõudeist. Kohtunik: