2-09-11277/3 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 17.03.2009 esitas H S võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 25.02.2009 otsusega mõisteti H S välja tsiviilhagi summas 20 155 000 krooni Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi kasuks, aga samuti saadud tulu 1 323 154.01 krooni ja menetluskulud. Nimetatud kohtuotsus jõustus 05.03.2009. Kohtuotsuse jõustumisega tekkisid H S kohustused kogusummas 21 571 759.01 krooni. Arvestades H S varade väärtust, mis ei ületa 7,5 miljonit krooni ning samuti arvestades H S varasemaid kohustusi summas 2,13 miljonit krooni, ületab H S kohustuste summa tema varade väärtust enam kui neljakordselt. H S on määratud Harju Maakohtu 25.10.2009 otsusega vabaduskaotuslik karistus 12 aastat ja 6 kuud. Seega puudub H S võimalus omada lähiaastatel olulist sissetulekut. Eelnevat arvesse võttes on H S seisukohal, et ta on muutunud maksejõuetuks ning see maksejõuetus ei ole ajutine. Samuti ei kata H S võlgniku vara tema kohustusi. Seega tuleb algatada H S pankrotimenetlus ja kuulutada välja H S pankrot. Kohus algatas 23.03.2009 määrusega H S pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks L Müürsoo. Kohtuistung Kohtuistungil 17.04.2009. a. jäi võlgniku lepinguline esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku lepinguline esindaja nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada H S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus L Müürsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on H S saanud 2008.a. jooksul maksustatavat tulu SE SLIB(reg.kood XXX), Saue Linnavalitsusest, Kaitseministeeriumist ja Sotsiaalkindlustusametist kokku summas 709 601 krooni, millest on kinni peetud tulumaks summas 126 580 krooni ja töötuskindlustusmakse 913 krooni. H S on hinnanud temale kuuluvate kinnistute koguväärtuseks 5 290 000 krooni. Kinnistutele on seatud ajutise halduri kasuks võõrandamise keelumärge. Kuna H S ja tema abikaasal H S on abielu ajal soetatud ühisvarana kasutusel 2 püsivat elukohta (kinnistu ja talu ), siis on pooled hinnanud ühe püsiva elukoha kasutatud sisustuse ja kodutehnika maksumuseks 100 000 krooni. Lisaks kuulub H S Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskuse andmetel 3 haagist, sõiduk Daewoo Rexton ja kaater Bella, kuid H S esindaja suuliste selgituste kohaselt on paadiveokiga haagis TIKI Treiler ja kaater Bella võõrandatud, kuid hooletuse tõttu jäänud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses arvelt maha võtmata. Olemasolevate haagiste kogumaksumuseks on hinnanguliselt 5000 krooni, sõiduauto Daewoo Rexton maksumuseks on võlgnik ise hinnanud 75 000 krooni. Lisaks eeltoodule on kriminaalasja nr 1-09-2625 raames arestitud 11 erinevat

akvarelli ja õlimaali, mis on abikaasade ühisvara ja mille maksumus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse jooksul. Peamiseks kohustuseks on võlgnevus Eesti Vabariigile kokku summas 21 571 759 krooni. H S on sõlminud Danske Bank AS Eesti filiaaliga laenulepingu , millest tulenev kohustus Danske Bank AS Eesti filiaal ees on 1 704 533.09 krooni. Tagatiseta laenuvõlgnevus C S on 400 000 krooni. Seisuga 16.04.2009 on H S vara haldurile teadolevalt hinnanguliselt 5 470 730,15 krooni väärtuses, samas kohustusi 23 676 292,09 krooni ulatuses. Seega ületavad kohustused varasid 18 205 561,94 krooni võrra. Kuna H S viibib kinnipidamisasutuses, siis ei ole ajutisele haldurile teada asjaolusid, mis võiksid H S majanduslikku olukorda parandada. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et kohustusi on võlgnikul 23 676 292,09 krooni ulatuses. Seega ületavad kohustused varasid 18 205 561,94 krooni võrra. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ning ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema majanduslikku olukorda parandada, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuste osas nõustub ajutine pankrotihaldur võlgniku selgitustega, et maksejõuetuse põhjuseks on Harju Maakohtu 25.02.2009.a. otsuse jõustumine, millega mõisteti H S välja tsiviilhagi Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi kasuks. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgnikule kuuluva vara väärtus ja vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 86 lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus peab vajalikuks võlgnikupoolset vandega kinnitamist, et tema poolt kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 500 krooni, ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 3 500 krooni. Võlgniku lepinguline esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107; 2006, 15, 248 ja 2007, 68, 1208) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult L Müürsoo kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks kokku 20 000 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.