Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 12.12.2008.a esitas AS B hagi A B ja SS vastu solidaarselt võlgnevuse kokku 42 078,95 krooni nõudes, millest 25 742,34 krooni tagastamata krediidisumma, 4 144,12 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 148,47 krooni leppetrahv, 5 344,02 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja alates 11.12.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,75% tagastamata krediidisummalt aastas. 21.04.2009.a esitas hageja leppetrahvi nõudest loobumise avalduse ning palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 250 krooni. Hageja ja kostja A B (kostja 1) sõlmisid 14.05.2007.a tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 25 300 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26,98% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja 1 sõlminud kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati krediidisummat 820,15 krooni võrra ning loeti uueks intressimääraks 26,75% aastas. Hageja sõlmis SSga (kostja 2) 14.05.2007.a käenduslepingu. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Hageja hoiatas 20.02.2008.a kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 12.03.2008.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjatelt solidaarselt 36 749,31 krooni tasumist, millest 25 742,34 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 4 144,12 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 148,47 krooni leppetrahv, 14,38 krooni viivis, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ning 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjatelt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 4 144,12 krooni. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 400 krooni kostjatele 07.01.2008.a ja 22.01.2008.a saadetud meeldetuletuskirjade, 20.02.2008.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 12.03.2008.a saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjatelt välja mõista 1 400 krooni. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kokkuleppejärgne intressimäär on 26,75% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivismäär. 20.04.2009.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise

2 (4)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7 996,48 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt alates 21.04.2009.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 26,75% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 39 582,94 krooni, millest tagastamata krediidisumma 25 742,34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 144,12 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 7 996,48 krooni, lepingu sõlmimisega seotud tasu 300 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1 400 krooni ning alates 21.04.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,75% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 311,42 krooni, millest 2 000 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt, 54 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 257,42 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse alustamisel tasutud riigilõiv. Kohtu põhjendused Kostjatele A B ja SS on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 alusel, mille kohaselt pidid kostjad vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.04.2009.a. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või

3 (4)

mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kokku 39 582,94 krooni, millest tagastamata krediidisumma 25 742,34 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 144,12 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 7 996,48 krooni, lepingu sõlmimisega seotud tasu 300 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1 400 krooni ning alates 21.04.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,75% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu summas 2 311,42 krooni, millest 2 000 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt, 54 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 257,42 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse alustamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 2 061,42 krooni, millest riigilõiv hagi esitamisel 1 750 krooni, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse esitamisel 257,42 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide ärakirjade eest 54 krooni. Kohus vähendas menetluskulude välja mõistmise summat, kuivõrd hageja on osalise hagist loobumise tõttu saanud tagasi pool riigilõivu summas 125 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.