2-09-5801/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-5801 esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 11.02.2009 esitas COÜ (edaspidi hageja) kohtule hagi S L `i (edaspidi kostja) vastu 11 867.83 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 06.07.2007 arvelduskrediidilepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada arvelduskrediiti, intressiga 15 % aastas ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kuna kostja rikkus korduvalt lepingut, jättes kohustused panga ees tasumata, kuulutas AS Sampo Pank arvelduskrediidi limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks, millest teavitas klienti 16.09.2008 saadetud kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. 18.11.2008 loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 11 867.83 krooni, millest tagastamata arvelduskrediidi jääk on 10 000 krooni, nõude loovutamise ajaks kogunenud viivis 526.16 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, perioodil 19.11.2008- 09.02.2009 sissenõutavaks muutunud viivise 341.67 krooni, viivis ajavahemiku eest hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemisest (lähtudes asjaolust, et viivise suuruseks on 4.17 krooni) ning viivis protsendina 15% aastas tagastamata laenu põhisummalt (10 000 krooni) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tagastamiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale edasiandmiseks kätte 26.02.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata arvelduskrediidi, intressi ja viiviste osas. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 18.11.2008 nõude loovutamise

2-09-5801 lepingust ja 06.07.2007 sõlmitud arvelduskrediidi lepingust nr 483PEK0704623. Pooled on kokku leppinud intressimääras 15 % aastas ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 15 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 09.02.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 10.02.2009 TsMS § 367 tulenevalt. Hagi summas 10 867.83 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 164 ja § 402 alusel. Leppetrahvi nõue summas 1 000 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni ja õigusabitasu 1 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna hagi kuulub ligi 90 % ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 700 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).