2-08-74735/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-74735 ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt L ja R K `lt solidaarselt menetluskuludena 2 836 krooni Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrv miseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) esitas 11.11.2008 kohtule hagi OÜ L ja R K vastu 46 638.74 ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 13.04.2007 krediitkaardilepingu (leping 1), krediidilimiidiga 30 000 krooni. Lepingu ja hageja hinnakirjaga on ette nähtud viivis 0.1 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 29.04.2008 käenduslepingu (leping 2) kostjaga II, kes vastutab kostja I kui põhivõlgniku krediitkaardilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas 40 000 krooni. Kostja I ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning hageja ütles lepingu 02.10.2008 üles. Kostja I võlgnevus hageja ees lepingu 1 alusel on seisuga 07.11.2008 põhivõlgnevus 44 696.25 krooni ja kõrvalnõuetes 1 942.49 krooni, kokku 46 638.74 krooni. Kostja II ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista lepingust 1 tuleneva põhivõla katteks 40 000 krooni; kostjalt I 6 638.74 krooni, millest põhivõlg on 4 696.25, viivis 1 912.49 krooni ja maksekaardi hooldustasu 30 krooni ning viivise 0.1% põhivõlast (44 696.25 krooni) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on kostjatele hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, nimetatud dokumentide väljavõtted 19.02.2009 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjad vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

2-08-74735 TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 17.04.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja I vahel 13.04.2007 sõlmitud krediitkaardilepingust nr 18990 ja kostjaga II 29.04.2008 sõlmitud käenduslepingust, mis kostjatepoolse lepingu rikkumise tõttu on üles öeldud 02.10.2008. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 401 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3 013 krooni, millest 2 500 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel, 413 krooni kohtutäituri tasu ning 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtutäituri otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud 236 krooni. Hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (2 500+236+100) 2 836 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).