Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused.

2 (6)

FIE J. E. kasvava metsa raieõiguse mahuga 383 tihumeetrit ning FIE J. E. kohustus tasuma V. S. 90 000 (üheksakümmend tuhat) krooni 1 juuliks 2007 aastaks. FIE J. E. on kuni käesoleva ajani endapoolne kohustus, mis seisneb müügihinna tasumises, täitmata. Lepingute p 10.2.5. kohaselt on müüjal õigus nõuda tasumisega viivitatud summadelt viivitusintressi 0,1% päevas. Hageja on üritanud kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, kuid kostja on keeldunud igasugustest kompromissidest.

Vastavalt V. S. (isikukood) ja Mildson Inkasso OÜ vahelisele 24.01.2008 nõude

loovutamise lepingule on V. S. loovutanud V. S. ja FIE J. E. vahelistest 31.05.2007 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutest tulenevad kõik nõuded ja kõrvalõigused Mildson Inkasso OÜ-le. Hageja on üritanud ka kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele kuid kostja on keeldunud igasugustest kompromissidest. Hageja palub VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 208 lg 1, 3, § 113, § 164 tulenevalt kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 100 000.-krooni ja viivis alates 01.07.2007.a. kuni 16.06.2008.a. 35000.- krooni ning alates 17.06.2008.a. viivis 0,1 % päevas põhinõudelt kuni põhikohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. 06.05.2008.a. vastuväites kostja teatab, et tema raamatupidamises hageja poolt märgitud lepingud puuduvad. Arvab, et lepingud on fiktiivsed. 23.09.2008.a. ja 30.09.2008.a. vastuväidetes kostja leiab, et nõue on vale ja põhjendamatu. Kostja ei tunne V. S.. Kohtunud on tema pojaga mitmeid kordi ja kogu asjaajamine käis läbi tema (paberite ajamine, kokkulepped ja raha üleandmine summas 30000.- krooni 2007.a. augustis Pärnu teatri esisel parkimisplatsil, mida võib tõendada R. K.). Kostja on nõus puidu eest maksma 22000.- krooni ning seejärel maa ära ostma. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 31.05.2007.a. V. S. ja FIE J. E. vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kohaselt V. S. võõrandas FIE J. E. kasvava metsa raieõiguse kasvava metsa väärtuse alusel müügihinnaga 10000.- krooni (raiemaht 50 tm, S. kinnistu, asukoht Mõtsu küla, Varbla vald, Pärnu maakond). 31.05.2007.a. V. S. ja FIE J. E. vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kohaselt V. S. võõrandas FIE J. E. kasvava metsa raieõiguse kasvava metsa väärtuse alusel müügihinnaga 90000.- krooni (raiemaht 383 tm, S. kinnistu, asukoht Mõtsu küla, Varbla vald, Pärnu maakond). Pooled müügihinna tasumise tähtaega lepingutes kokku ei ole leppinud. FIE J. E. ettemaksu ei pidanud maksma. Metsamaterjali pidi mõõtma ostja lõpplaos Pärnus. Seega poolte vahel on müügilepingu alusel tekkinud võlasuhe (VÕS § 2, § 3). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

3 (6)

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale; lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 176 lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. 24.01.2008.a. nõude loovutamise lepinguga V. S. loovutas nõuded Mildson Inkasso OÜ ja teatas (27.03.2009.a. kohtuistungil kostja tunnistas teate kättesaamist) sellest kostjale (tl 37-39). Nõude loovutamine on kehtiv. Metsaseaduse § 37 lg 7 kohaselt raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Samuti on müügilepingute p 1 märgitud, et lepingu objektiks on kasva metsa raieõiguse võõrandamine, mille teostamise tulemusena läheb raieõiguse objektiks olevate puude omandiõigus üle müüjalt ostjale. Nimetatud lepingute järgi müüja kohustus oli anda ostjale õigus langetada puid, omandada need ja saada metsamaterjali kokku 433 tm. Kostja J. E. seletuse kohaselt raie oli tehtud 2007.a. juunikuu lõpuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid eelpool märgitud müüjapoolse kohustuse rikkumise kohta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et müüja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Kostja kohustuseks müügilepingute järgi on tasuda müügihind kokku 100000.krooni. VÕS § 82 lg 5 kohaselt lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. Kostja J. E. seletuse kohaselt raie oli tehtud 2007.a. juunikuu lõpuks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei tunnista raie lõpuleviimist 2007.a. jaanipäevaks ja tunnistaja V. S. ütlusi raietööde ärategemise kohta 2007.a. jaanipäevaks ei ole toetamas seda asjaolu kinnitavaid objektiivseid tõendeid, siis ainuüksi tunnistaja ütlustega nimetatud asjaolu usaldusväärselt tõendatuks lugeda ei saa. Seega kostjal tekkis kohustus tasuda müügihind 2007.a. juunikuu lõpus s.o. pärast seda kui müüja oli omapoolse kohustuse täitnud. Kostja tunnistab müügihinna äramaksmise kohustust pärast raie tegemist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Kostja tunnistab, et müügihinna oli ta plaaninud oma raiejärgseid asjaajamisi ja raha laekumisi arvestades ära maksta 2007.a. juulikuus kahe nädala jooksul. Varasemat maksetähtaega kostja ei tunnista. Tunnistaja V. S. ütluste järgi raha äramaksmine pidi esialgu toimuma 2007.a. jaanipäevaks, kuid hilisemalt jäi kokkulepe, et kostja maksab raha ära 2007.a. juulikuu alguses. Kohus, tuginedes kostja J. E. seletusele ja tunnistaja V. S. ütlustele selle kohta, et kohustus tuli täita 2007.a. juulikuus kahe nädala jooksul, loeb tuvastatuks, et J. E. viimase poolt märgitud asjaoludel ja müüjapoolsel nõustumisel, oli mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks kuni 14.07.2007.a. Ainuüksi tunnistaja V. S. ütlustega ja arvestades seda, et müüjapoolne kohustus oli 2007.a. jaanipäevaks täitmata, ei saa lugeda kohustuse täitmise tähtajaks 2007.a. jaanipäeva. Hagiavalduses märgitud kohustuse täitmise tähtaeg 01.07.2007.a. ei ole kohus kinnitust leidnud. Seega võlausaldajal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates 15.07.2007.a. Hageja on seisukohal, et kui leiab tuvastamist, et kostja on lepingu mingiski osas täitnud V. S., siis loeb ta selles summas lepingu täidetuks.

4 (6)

Kostja J. E. väite kohaselt on ta müügihinnast 30000.- krooni ära maksnud V. S. kätte 2007.a. augustikuus. Tunnistaja R. K. ning tunnistajate M. O., kelle ütluste kohaselt jutuajamine V. S. ja J. E. vahel toimus 2007.a. augustis päeval kella 3. paiku V. S.sõidukis, kus raha üleandmist ei toimunud, ja V. S. ütlused on vastuolus 2007.a. augustikuus teatri parklas Pärnus toimunu osas. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt, kes istus kostja autos, J. E. kui usaldusväärne isik eeldatavasti andis 2007.a. augustikuus õhtupoolsel ajal teatri parklas Pärnus kostja auto juures 30000.- krooni V. S. üle, kuid täielikku kinnitust ei saa ta selle kohta anda. Tunnistajana ütlusi andnud V. S. 30000.- krooni saamist ei tunnistanud. Kohus, arvestades tunnistajate ütluste vastuolulisust, mida kõrvaldada ei ole võimalik, ja tunnistaja R. K. ebakindlaid ütlusi, leiab, et tunnistaja R. K. ütlustega ei saa lugeda (puuduvad raha üleandmist kinnitavad objektiivsed tõendid) tõendatuks kostja poolt lepingu täitmist V. S. summas 30000.- krooni. Asjaolu, et sel päeval kostja võttis pangast välja sama suure summa raha, kinnitab küll selles summas raha olemasolu, kuid kui puuduvad objektiivsed tõendid raha üleandmise kohta, siis enamat ei saa tõendatuks lugeda. Seega kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda müügilepingute järgi müügihind kokku 100000.- krooni 14.07.2007.a. Tegemist on kohustuse rikkumisega (VÕS § 100, § 108 lg 1)). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Hageja on 30.01.2008.a. kirjaga (27.03.2009.a. kohtuistungil kostja tunnistas teate kättesaamist) andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja nõudnud 100000.- krooni tasumist 06.02.2008.a. (VÕS § 114 lg 1).

Ülaltoodu alusel kohus rahuldab Mildson Inkasso OÜ hagi J. E. vastu 100000.krooni nõudmiseks ja mõistab J. E. välja 100000.- krooni Mildson Inkasso OÜ kasuks. Hageja on 30.01.2008.a. kirjaga nõudnud viivise (periood 01.07.2007.a. kuni 30.01.2008.a.) tasumist summas 21400.- krooni 06.02.2008.a.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu pooled on müügilepingutes kinnitanud, et on tutvunud tüüptingimuste sisuga ning nõustuvad nende kehtivusega lepingu suhtes. Kostja selgitas, et lepingud vormistas tema, kusjuures peale enda poolt alla kirjutamist, andis need müüja pojale müüjale edasiandmiseks ja alla kirjutamiseks. Kostja on nõus lepingu tingimustega ja nendes vaidlust ei ole (kohtuistungil tunnistas kostja enda poolt lepingu tingimuste läbivaatamist). Müügilepingute p 10.2.5 järgi lepingus kokkulepitud müügihinna tähtaegse mittetasumise korral on ostja kohustatud tasuma viivist 0,1 % viivitatud makselt päevas. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja seletuse järgi võla maksmine hakkas venima, sest Poolas oli avarii. 2007.a. augustis otsustas ta ära maksta 30000.- krooni ja maksma pidi veel 22000.- krooni. Kohus on seisukohal, et avarii kui sellisega ei saa kohustuse rikkumist vabandada (esile toomata objektiivsed asjaolud, mis takistasid kohustuse täitmist), mistõttu kohus jätab sellise kostja põhjenduse tähelepanuta.

5 (6)

Viivis alates 15.07.2007.a. kuni 16.06.2008.a. on 33800.- krooni (338 päeva x 100.krooni /100000.- krooni x 0,1 %). TsMS § 367 annab õiguse viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kostjalt tuleb välja mõista viivis 16.06.2008.a. seisuga 33800.- krooni ning alates 17.06.2008.a. 0,1 % päevas 100000.kroonist kuni 100000.- krooni täitmiseni. Viivis alates 17.06.2008.a. kuni 21.04.2009.a. on 30900.- krooni (309 päeva x 100.- krooni /100000.- krooni x 0,1 %). Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Maili Tartu Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.