Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Swedpank AS, viitenumber 3100057358.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 21.04.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik AS Son 20.10.2008.a esitanud hagi D J vastu 11.09.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr XXX (edaspidi Leping) tuleneva võlgnevuste väljamõistmiseks. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 75 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab laenu ja tasub intressi osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15.päeval ning laenu tagastamispäevaks on 15.09.2009. Intressimääraks leppisid pooled kokku 16% aastas ja viivise määraks 16 % aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu ülesse 09.10.2008.a. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 102 453.57 krooni ja viivis määras 16% põhinõudelt (72 814.47 krooni) aastas (0,04445% päevas), alates 17.10.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule 31.03.2009.a. taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on kokku 4413 krooni. Kohus toimetas hagimaterjalid ning hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kostjale kätte isiklikult 29.01.2009.a. kohtutäituri abiga. Kostjale antud tähtaja 30 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1, § 397 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 4413 krooni, millest 4000 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 413 krooni on kohtutäituri tasu. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kokku 4413 krooni.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.