Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-11-09 Tartu, 21. aprill 2009. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik L. Z hagi K. Z vastu lapsele elatise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 207-12525 K. Z kassatsioonkaebus 11 300 krooni Hageja L. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk Kostja K. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule 23. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-12525 osas, millega ringkonnakohus mõistis K. Z L. Z kasuks ühekordse summana välja elatise 11 300 (üksteist tuhat kolmsada) krooni D. Z ülalpidamiseks 29. märtsist 2006 kuni 29. märtsini 2007.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista K. Z L. Z kasuks ühekordse summana välja elatis 400 (nelisada) krooni D. Z ülalpidamiseks 1. märtsist 2007 kuni 29. märtsini 2007.
3.1.Rahuldada osaliselt L. Z hagi K. Z vastu D. Z elatise saamiseks.
3.2.Mõista K. Z L. Z kasuks D. Z ülalpidamiseks alates 1. märtsist 2007 kuni 29. märtsini 2007 ühekordse summana välja elatis 400 krooni, alates 30. märtsist 2007 kuni 30. aprillini ühekordse summana elatis 400 krooni ja alates 1. maist 2007 elatis 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus kuni D. Z täisealiseks saamiseni 11. augustil 2018.
3.3.Jätta menetluskulud poolte kanda.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada K. Z kassatsioonkaebuselt 28. augustil 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L. Z (hageja) esitas 29. märtsil 2007 Harju Maakohtule K. Z (kostja) vastu hagi, milles palus poolte ühise lapse ülalpidamiseks mõista kostjalt alates 1. märtsist 2007 välja elatise 3125 krooni kuus, millele lisada tulumaksu osa. Lapse vajaduste katmiseks kulub kuus 6250 krooni. Kostja on alates 2006. aasta aprillist tasunud lapse ülalpidamiseks 500-1500 krooni, kuid kokkulepet elatise suuruse üle ei olnud. 2006. aasta novembris palus hageja kostjal elatist suurendada, kuid kostja sellele ei vastanud. Maakohtu 9. oktoobri 2007. a istungil palus hageja esindaja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks välja
elatise ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
2.Kostja oli nõus maksma elatist, kuid vaidles hagis nõutud elatise suurusele vastu. Hageja ei ole tõendanud lapse vajadust. Kostja töötasu on 3700 krooni kuus, millest maksude mahaarvamise järel jääb kostjale 3309 krooni. Pärast pere juurest lahkumist elab kostja oma vanemate juures, kes toetavad kostjat rahaliselt ja kannavad eluasemekulud. Kostja on poja ülalpidamiseks andnud raha oma võimaluste piires, s.o alates 2006. aasta septembrist 1500 krooni ja alates 2007. a veebruarist 1800 krooni kuus. Maakohtu 9. oktoobri 2007. a istungil nõustus kostja maksma hagejale lapse ülalpidamiseks 2200 krooni kuus, s.o 1800 krooni kuus, millele on lisatud tulumaksu osa.
3.Harju Maakohus rahuldas 1. novembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ühe aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ühekordse summana 37 500 krooni ja alates hagi esitamisest 3125 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus kuulutas otsuse viivitamatult täidetavaks ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-te 1 ja 2 alusel elatis välja mõista. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid ei ole teinud seda regulaarselt ega piisavalt. Kostja tasus 24. maist 2005 kuni 17. veebruarini 2007 lapse ülalpidamiseks kokku 13 300 krooni, mis ei ole piisav lapsele tehtavate kulutuste katmiseks. Hageja soovitud elatis 3125 krooni kuus vastab lapse vajadustele. Kostja palk on 3700 krooni kuus, kuid esitatud palgatõendit ei saa arvestada, sest see ei kajasta kostja tegelikku sissetulekut. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kellel teisi ülalpeetavaid ei ole ja kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada lapsele mõistlik elatustase. Seda, et kostja elab vanemate juures, kes teda materiaalselt aitavad, ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleks elatist vähendada. Elatis tuleb PKS § 70 lg 2 alusel välja mõista ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Arvestades kohtu määratud elatise suurust ja kostja tasutud elatist, tuleb kostjalt välja mõista 37 500 krooni.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest välja elatis 2200 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas kohus haginõude piire, kui mõistis elatise välja tagasiulatuvalt ega arvestanud hageja kasuks elatist välja mõistes summasid, mida kostja oli lapse ülalpidamiseks juba tasunud. Kohus ei arvestanud hageja ja kostja varalise seisundi erinevusi ega kostja vastuväidet, et hageja ei ole lapse vajadusi tõendanud. Hagilises abieluasjas tuli poolte kohtukulud jätta poolte enda kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. juuli 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse elatise suuruse ning menetluskulu jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks ühe aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ühekordse summana välja 11 300 krooni. Alates hagi
esitamisele järgnevast päevast, s.o 30. märtsist 2007 kuni 30. aprillini 2007 mõistis ringkonnakohus välja 400 krooni ja alates 1. maist 2007. a 2200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus jättis menetluskulu kummagi poole enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ületanud maakohus haginõude piire, sest hageja suurendas põhinõuet, mis ei ole hagi muutmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 5 p 2 järgi. Nõude suurendamise avaldus ei pea olema kirjalikus vormis. Hageja esindajal oli TsMS § 217 lg 5 järgi õigus teha menetlustoiminguid hageja nimel ja eest, sh esitada hageja nimel ja eest taotlus haginõude suurendamiseks, paludes elatise PKS § 70 lg 2 alusel välja mõista tagasiulatuvalt. Avaldus tehti enne kohtulikke vaidlusi ja istungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks taotlenud seetõttu kohtult istungi edasilükkamist põhjaliku vastuse koostamiseks (vastuvaidlemiseks). Maakohus mõistis õigesti elatise välja tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 61 lg-te 2 ja 6, § 70 lg 2 ja Riigikohtu 20. novembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 tehtud otsuse kohaselt saab elatise tagasiulatuvalt välja mõista, kui elatist maksma kohustatud isik ei ole aasta jooksul enne elatishagi esitamist tasunud elatist piisavalt, st kui makstud elatis on kogusummas väiksem kui kohtu määratud elatise suurus sel ajal kokku. Maakohus määras aga elatise suuruse valesti. Maakohus ei arvestanud, et PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks mitte ainult lapse vajadustest, vaid ka kummagi vanema varalisest seisundist lähtudes. Hageja varalist seisundit, eeskätt tema sissetulekute suurust, ei ole kohus kindlaks teinud. Kuigi kumbki pool ei esitanud andmeid hageja sissetulekute suuruse kohta, oli kohus tulenevalt ülalmärgitud sättest kohustatud selgitama välja ka hageja varalise seisundi. Maakohus hindas vääralt ka kostja varalist seisundit. Maakohtu seisukoht, et kostja palgatõendit ei saa arvestada, ei ole asjakohane. Poolte varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada mitte vanema hüpoteetilist, vaid tegelikku sissetulekut. Asjas puuduvad igasugused tõendid, et kostjal oleks muid sissetulekuid peale töötasu oma tööandjalt. Asjakohatu on ka kohtu seisukoht, et kostja elamine oma vanemate juures, kes teda materiaalselt toetavad, ei anna alust elatist vähendada. Arvestades, et kostja keskmine brutopalk on 3700 krooni kuus ja hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et hageja netopalk on 10 000 krooni kuus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2200 krooni kuus nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks 15 100 krooni, mis tuleb ühe aasta eest makstava elatise summast 26 400 krooni maha arvata. Seega tuleb kostjalt mõista tagasiulatuvalt välja 11 300 krooni. Elatishagi esitamisele järgneval kuul on kostja tasunud elatist 1800 krooni, mis tuleb 2007. aasta aprillikuu elatisest maha arvata. Kostjalt tuleb selle kuu eest välja mõista 400 krooni. Maakohtu otsus on väär ka menetluskulu jaotuse osas. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise. Puudub alus arvata, et hageja esitas elatishagi seetõttu, et kostja varjas oma sissetulekuid, mistõttu ei ole alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 3.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja ühekordse summana
elatise 11 300 krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus haginõude piire, kui mõistis elatise välja tagasiulatuvalt. Hageja palus hagis mõista elatise välja alates hagi esitamisest ja hageja esindaja ei saanud muuta menetluses hagi eset ega alust, sest see õigus on üksnes menetlusosalisel. Samuti ei saanud hageja esindaja nõuda elatist tagasiulatuvalt pärast asja sisulise arutamise lõppemist kohtuistungil. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, ja jättis vääralt maakohtu otsuse muutmata. Kohtud kohaldasid vääralt PKS § 70 lg-t 2. Kostja ei rikkunud aasta jooksul enne hagi esitamist ülalpidamiskohustust, sest ta maksis regulaarselt lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses elatist. PKS § 70 lg-t 2 ei saa kohaldada, kui vanem maksab vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimumsuuruses elatist.
8.Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi, kui mõistis elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist ega kohaldanud vääralt PKS § 61 lg-t 2 ja § 70 lg-t 2.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada, sest see tõi kaasa ebaõige otsuse. Asjas on TsMS § 691 p 5 alusel võimalik teha uus otsus, millega jätta lapse ülalpidamiseks elatis aasta eest enne hagi esitamist tagasiulatuvalt välja mõistmata.
10.Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse üksnes osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks ühekordse summana välja elatis 11 300 krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
11.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus ei ületanud haginõude piire, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja 29. märtsil 2007 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt elatise välja alates 1. märtsist 2007 (tl 3-4). 9. oktoobri 2007. a kohtuistungil esitas hageja esindaja vahetult enne asja sisulise arutelu lõpetamist suulise taotluse mõista elatis välja ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, millele kostja ei ole vastanud (tl 47-48). Kirjalikku avaldust hageja ei esitanud. Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 376 lg 1 järgi oli hagejal kuni kohtuvaidluseni õigus muuta hagi alust või eset, kuid TsMS § 376 lg 4 järgi tuli hagi muutmise avaldusele kohaldada hagiavalduse kohta sätestatut, mistõttu tuli hagi eseme või aluse muutmise avaldus esitada kirjalikus vormis nagu hagiavalduski. Hagi aluse või eseme muutmine suuliselt kohtuistungil ei olnud võimalik (vt Riigikohtu 10. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 15 ja 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-08, p 12). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et praeguses asjas ei muutnud hageja kohtuistungil hagi alust ega eset, vaid suurendas haginõuet, mis ei ole hagi muutmine ja mille jaoks ei kehti kirjalik
vorminõue. Kuna hageja palus hagiavalduses mõista elatise välja alates 1. märtsist 2007 ja kohtuistungil suuliselt alates 29. märtsist 2006, pidi hageja, soovides saada elatist tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist, muutma nii nõude suurust kui ka suurendatud nõude aluseks olevaid asjaolusid. PKS § 70 lg 1 järgi mõistab kohus elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja nõudel võib kohus PKS § 70 lg 2 järgi mõista elatise välja ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuid üksnes juhul, kui on täidetud selleks vajalikud tingimused, s.o kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud mõjuvat põhjust elatise välja mõistmata jätmiseks või vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse PKS § 61 lg 6 mõttes. Kolleegiumi arvates ei ole viidatud sätete mõtte kohaselt võimalik pidada elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõuet elatise nõude suurendamiseks enne
1.jaanuari 2009 kehtinud TsMS § 376 lg 5 p 2 (1. jaanuaril 2009 jõustunud TsMS § 376 lg 4 p 2) mõttes. Kuigi praeguses asjas nõudis hageja elatist tagasiulatuvalt umbes ühe kuu eest enne hagi esitamist ja soovis kohtuistungil saada tagasiulatuvalt elatist pikema ajavahemiku eest, ei ole sellisel juhul tegemist üksnes haginõude suurendamise avaldusega, millele kirjalik vorminõue ei laiene. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et juhul, kui hageja oleks maakohtu istungil muutnud kirjaliku avaldusega hagi alust või eset, pidanuks ringkonnakohus andma kostjale võimaluse vastata hagi muudatustele. TsMS § 199 lg 1 p 6 järgi on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele. Kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest TsMS § 393 lg 1 järgi menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega kostjale kätte ning kostja peab TsMS § 394 lg 1 ja § 395 järgi hagile kirjalikult või kohtu loal suuliselt kohtuistungil vastama. Lisaks on ka kohtul TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kohustus selgitada eelmenetluses mh välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Praeguses asjas ei ole kostjal olnud sisuliselt võimalust hageja muudetud nõudele vastata. Seega, isegi juhul, kui hageja oleks esitanud hagi muutmise nõude seaduses sätestatud vormis või kui tegemist ei oleks hagi aluse või eseme muutmisega, nagu leidis ringkonnakohus, ei oleks maakohus saanud mõista kostjalt välja elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, andmata kostjale võimalust esitada sellisele nõudele oma vastuväited. Kuna hageja ei ole eeltoodud põhjendustel esitanud vormikohast nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist, on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Asja lahendamisel tuli aluseks võtta hageja nõue mõista elatis välja alates 1. märtsist 2007. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja arusaam, et hageja esindaja ei saanud muuta menetluses hagi eset ega alust, sest see õigus on üksnes menetlusosalisel, ei ole õige. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja esindajal oli iseenesest TsMS § 217 lg 5 järgi õigus teha menetlustoiminguid hageja nimel, sh esitada hageja nimel avaldus elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks.
12.Kostja vaidlustas elatise tagasiulatuva väljamõistmise ka sel põhjusel, et tema arvates ei saa elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist välja mõista juhul, kui vanem maksab enne hagi esitamist
lapse ülalpidamiseks PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimumsuuruses elatist. Kuna ülalmärgitud põhjendustel tuleb asi lahendada hageja avalduse alusel, mille kohaselt ta nõudis tagasiulatuvalt elatist 1. märtsist 2007, s.o umbes üks kuu enne hagi esitamist, käsitleb kolleegium edasi üksnes elatise tagasiulatuvat väljamõistmist nimetatud ajavahemiku eest. Riigikohus on 20. novembril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 tehtud otsuse p-des 11-12 asunud seisukohale, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem on maksnud lapse ülalpidamiseks raha, kuid ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt. Praeguses asjas on vaidluse all elatise maksmine 2007. a märtsikuu eest. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja maksis 22. märtsil 2007 hagejale elatist 1800 krooni, mis vastas tol ajal PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise miinimumsuurusele. Alates 1. jaanuarist 2008 on elatise miinimumsuuruseks 2175 krooni. Kostjalt mõisteti alates hagi esitamisest välja 2200 krooni kuus, mis on ligilähedane elatise miinimumsuurusele. Kolleegium leiab, et kui vanem maksab enne hagi esitamist vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses elatist ja kui lapse vajadusi ning vanemate varalist seisundit arvestades tuleb vanemalt mõista välja vabatahtlikult makstust suurem elatis, saab kohus PKS § 70 lg 2 alusel mõista vanemalt tagasiulatuvalt välja elatise ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem. Kuna hageja maksis elatist 1800 krooni ja kohus mõistis välja elatise 2200 krooni kuus, tuleb kostjalt hageja kasuks 2007. a märtsikuu eest välja mõista elatis 400 krooni.
13.Kuna kolleegium teeb asjas uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi määrata kindlaks ka menetluskulude jaotus. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kolleegiumi arvates jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
14.Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei tasunud kostja ise kassatsioonikautsjonit. Seda tegi tema eest 28. augustil 2008 Vladimir Kuznetsov. Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiv TsMS § 149 lg 8 sätestab, et kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Tulenevalt viidatud sättest tuleb kostjal kautsjoni tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.