Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 16.12.2008 kohtule hagi kostja vastu ,milles palus kostjalt välja mõista tema poolt tekitatud kahju 34 296 krooni. 23.02.2009 vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 30 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale eluruum asukohaga Randla 19-10 Tallinnas ning kostjale eluruum asukohaga Xxx Tallinnas. Kostja eluruumis toimus 16.05.2008 veeavarii ja hageja eluruum sai veekahjustusi. Rikutud olid tubade laed ja seinad, kannatada sai elektrijuhtmestik. Veeavarii fikseeriti elamu haldusfirma OÜ N poolt ja selle kohta koostati akt. Akti järgi põhjustas veeavarii kostja köögikraani sifooni purunemine. Hageja tellimusel OÜ E koostatud arvamuse kohaselt on avarii tagajärgede likvideerimiseks vajalike remonditööde maksumuseks 16 500 krooni. Hagejal tekkinud kahju koosneb remondikuludest, kahju suuruse väljaselgitamiseks tehtud kulutustest ja õigusabikuludest. Ekspertiisi eest tasus hageja 3200 krooni ning hinnapakkumise koostamise eest 2596 krooni, õigusabikulud on 12 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja nõus, et tema korteris toimus veeavarii. xxx korteriühistu esindajad teostasid korteris nr 14 avarii tagajärgede ülevaatuse. Aktis on fikseeritud, et vesi jooksis korteri 14 magamistoa laest mööda seina alla. Kostja ei allkirjastanud eestikeelset akti, sest soovis selle eelnevat tõlkimist vene keelde. Kostja proovis saavutada hagejaga kokkulepet ning pakkus korteriühistu esimehe vahendusel remondikulude hüvitamiseks 5000 krooni, kuid hageja keeldus sellest. Kostja leiab, et hageja nõue on ülepaisutatud. Esialgses aktis on märgitud, et kahjustatud on magamistuba, elektrijuhtmestiku kahjustusi aktis ei ole fikseeritud. Hageja väidab, et kahjustatud on tubade laed ja seinad. Hageja tehtud fotodelt ei ole näha, kus ja millal need on tehtud. Aktile on tehtud korteriühistu esimehe poolt käsikirjaline juurdekirjutus, et korteris on elektrilühis. Hageja esitatud eksperthinnang on tehtud 4 kuud hiljem ja selle aja jooksul võis hageja korter saada ka muid kahjustusi. Kostja palub arvestada, et tema sissetulekuks on üksnes pension ja ta on eakas inimene. Kostja on tasunud kahel korral 1500 krooni kahju hüvitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asja saab lahendada lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Poole ei ole esitanud taotlust enda ära kuulamiseks kohtu poolt. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 16.05.2008 purunes kostja korteri köögikraani sifoon ning selle tagajärjel tekkis veeavarii, mille käigus sai kahjustada hageja korter. Pooled vaidlevad kahjustuste suuruse ja maksumuse üle. Pooled on mõlemad Randla 19 asuvate korteriomandite omanikud, järelikult reguleerib nendevahelisi suhteid korteriomandiseadus. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtule esitatud aktist nähtub, et 19.05.2008 on fikseeritud hageja korteris veekahjustused. Magamistoa laest ja seina mööda oli alla jooksnud vesi. Hageja poolt esitatud aktile on teinud juurdekirjutuse korteriühistu esimees, märkides, et elektrijuhtmestik on lühises. Arvamuse järgi on kahjustada saanud magamistoa seinad, mis vajavad tapeetimist, magamistoa lagi ei ole kahjustusi saanud. Kahjustusi on saanud elutoa elektrijuhtmestik, mis tuleb välja vahetada ja seinad, mis tuleb tapeetida, elutoa lagi ei ole kahjustusi saanud. Kahjustada on saanud ka köök, esik ja vanniruum. Esikus ja köögis on vaja pahteldada ja värvida laed, vanniruumis on vaja teostada seinte värvimine. Hageja poolt esitatud OÜ E arvamuse järgi on remonditööde maksumuseks 16 500 krooni. Kalkulatsioonis on arvestatud otseste kulutustega, milleks on ehitusmaterjalide ja nende transpordi kulu ning remonditöödejärgne koristus kogusummas 7256 krooni. Lisaks on kalkuleeritud tööjõumaksude (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, puhkusetasureserv) ja käibemaksu kulud, töövõtja kasum, töökitsendused, reserv töövõtjale, kaudsed kulud ja omaniku korralduskulud, kogusummas 9244,00 krooni. Kohus asub seisukohale, et kahju tekkimine hagejale on tõendatud. Kostja on oma vastuväidetes omaks võtnud, et hageja korter on saanud kahjustusi. Vaidluse all on üksnes kahjustuste ulatus. Hageja on väitnud hagiavalduses ning tema esindaja poolt kostjale esitatud kirjades, et rikutud on korteri kõikide ruumide laed ja seinad. Kõik kohtule esitatud faktilised asjaolud peavad TsMS § 328 lg 1 järgi olema tõesed. Kohus leiab, et hageja väited ja esitatud tõendid on vastuolulised just lagede kahjustuste osas. OÜ E kahjude kalkulatsioonist nähtub, et köögis ja esikus olid laed kahjustatud, teistes ruumides lagedel kahjustused puudusid. Kohus möönab, et aktis ei ole kirjeldatud hageja korteri teiste ruumide kahjustusi, kuid vee valgumine ülemiselt korruselt laepaneelide vahele, mis ei välista vee imbumist hageja korteri teistesse ruumidesse. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt esitatud OÜ E koostatud kalkulatsioonis väljatoodud remonditööde maksumuses. Arvamuse koostajad on korteri üle vaadanud ja koostanud kalkulatsiooni niiskuskahjustuste likvideerimiseks. Kohus leiab, et kostjal ei ole kohustust hüvitada siiski käibemaksu, tööjõumakse jm selliseid kulutusi. VÕS § 128 lg 3 järgi on kostjal kohustus hüvitada otsene varaline kahju. Samas ei ole hageja tõendanud, et korteri olukorra taastamiseks on vaja teostada remonttööd ehitusettevõtja vahendusel. Kohus leiab, et tegemist on korteri seinte ja lagede sanitaarremondiga, mille teostamine ei ole keeruline ega eriteadmisi nõudev töö. Hageja on küll eakas inimene, kuid hagimaterjalidest on näha, et hageja nimel on kahju hüvitamisega tegelenud tema sugulased. Kahjustuste likvideerimiseks teostatava remondi puhul on võimalk hagejal saada abi oma lähedastelt. TsMS § 230 lg 1 järgi on hagejal kohustus tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on esitanud OÜ hinnapakkumise HP 1-01-270608 koostamise arve summas 2596 krooni. Hinnapakkumise arvest ei nähtu, mille eest on see koostatud. Kohus leiab, et on üldiselt teada, et hinnapakkumiste koostamine ei ole tasuline. Hageja on nõudnud õigusabikulude hüvitamist summas 12 000 krooni, kuid ei ole esitanud tõendeid õigusabikulude kandmise kohta. Hageja esindaja on küll kirjutanud kirju kostjale ja tema sugulastele, kuid ei ole näha, et hageja oleks tasunud õigusabikulusid.

VÕS § 128 lg 3 järgi on kostja kohustatud hüvitama kahju sissenõudmiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Kohus leiab, et mõistlikeks kulutusteks on OÜ E poolt teostatud arvamuse eest tasutu, kuid mitte kahjunõudega samas suurusjärgus olevad õigusabikulud. Kohus leiab, et tagantjärele kindlaks teha, millised kahjustused täpselt on tekkinud veeavarii tagajärjel ja millised mitte, ei ole ka ekspertiisi tegemisega võimalik. Vee valgumisel paneelide vahele ei pruugi tekkinud kahjustused koheselt ilmneda. Kohtul on TsMS § 233 lg 2 järgi õigus määrata õiglase hüvitise suurus juhul, kui kahju suuruse täpne kindlaks tegemine ei ole võimalik. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 139 järgi on kohtul kohustus arvestada kahju hüvitamisel kahjustatud isiku tegevust, kuid mitte kahju tekitanud isiku varalist seisundit või vanust. Seetõttu ei ole kahju suuruse väljamõistmisel oluline asjaolu, et kostja on pensionär. Kostja ei ole esitanud taotlust määrata ära kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et ta tasuks kahjuhüvitise osamaksetena. Kohus arvestab, et kostja on tasunud hagejale enne kohtuotsuse tegemist juba 3000 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 15 000 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt, muud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.