Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-40-09 Tartu, 21. aprill 2009. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Janno Riisi hagi Eesti Vabariigi vastu täitedokumendi puudumise tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-44460 Janno Riisi kassatsioonkaebus 4 925 507 krooni Hageja Janno Riis (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja Eesti Vabariik 30. märts 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-44460.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada Janno Riisi hagi Eesti Vabariigi vastu. Tuvastada täitedokumendi puudumine täiteasjas nr 179/2006/2675 ja täitemenetluse ebaõige alustamine samas täiteasjas. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada Janno Riisile kassatsioonkaebuselt 11. detsembril 2008 ja 19. veebruaril 2009 tasutud kautsjon 2000 (kaks tuhat) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Janno Riis (hageja) esitas 23. oktoobril 2007 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, kostja) vastu, milles palus tuvastada täitedokumendi puudumise ja täitemenetluse ebaõige alustamise.
2.Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Õ. Pajur alustanud kostja avalduse alusel hageja vastu täitemenetlust täiteasjas nr 179/2006/2675. Täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr 1/2-245/01. Hageja esitas kohtutäiturile 9. juulil 2007 täitemenetluse lõpetamise taotluse, leides, et eelnimetatud täitedokumendiga ei ole täitmine lubatud tsiviilhagi sissenõudmise osas. Kohtutäitur jättis taotluse 12. septembril 2007 rahuldamata. Hageja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003 otsusega ei jõustatud Tallinna Linnakohtu otsust tsiviilhagi osas, seega puudub tsiviilasjas täitedokument. Täitmisele võetakse vaid jõustunud kohtulahend. Tsiviilhagi osas puudub jõustunud kohtuotsus, järelikult puudub alus tsiviilhagi sissenõudmiseks täitemenetluses.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt jättis Tallinna Ringkonnakohus 1. aprilli 2003 otsusega Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002 otsuse muutmata, sh ei tühistanud ka tsiviilhagi. Tallinna Ringkonnakohus jõudis oma otsuses samadele järeldustele, milleni jõudis Tallinna Linnakohus. Kui Tallinna Ringkonnakohus oleks otsustanud tsiviilhagi tühistada, oleks see pidanud
olema kirjas resolutiivosas. Praegusel juhul nähtub, et Tallinna Ringkonnakohus jättis I astme otsuse täies ulatuses muutmata, vastav märge on lisatud ka I astme otsusele: "Kohtuotsus jõustus 1. aprillil 2003 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega." Seega on olemas täitedokument täitemenetluse läbiviimiseks.
4.Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2008. a otsusega hagi ja tuvastas täitedokumendi puudumise täiteasjas nr 179/2006/2675 ning täitemenetluse ebaõige alustamise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt võib TsMS § 368 lg 2 järgi täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest; lg 1 p 3 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna Linnakohus tunnistas 30. augusti 2002. a otsusega hageja süüdi KrK § 1481 lg 10 ja KrK § 1484 järgi ning mõistis kostja kasuks välja 4 925 507 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2002. a otsusega tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsuse täies ulatuses ja mõistis hageja õigeks süüdistustes KrK § 1481 lg 10 § 1484 järgi. 27. veebruaril 2003 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002 otsuse ja saatis kriminaalasja hageja süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. aprilli 2003. a otsusega Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsus hageja süüdimõistmise ja karistamise osas KrK § 1481 lg 10 järgi muutmata. Tallinna Linnakohtu
30.augusti 2002. a otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsusega. TMS § 12 lg 1 järgi võetakse täitmiseks jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a kohtuotsusele (tl 14) kantud Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsuse resolutiivosa kohaselt Tallinna Ringkonnakohus otsustas: "Tallinna Linnakohtu otsus 30.08.2002 Janno Riisi süüdimõistmise ja karistamise osas KrK § 14811 lg 10 järgi jätta muutmata." Nimetatud Tallinna Linnakohtu otsus jõustus 1. mail 2003. Kuna Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2002 otsusega Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsuse täies ulatuses ning järgnevates kohtulahendites tsiviilhagi käsitlus ei kajastu, puudub tsiviilhagi sissenõudmise aluseks olev täitedokument.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. novembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et TMS § 2 lg 1 p 3 kohaselt
saab täitedokumendiks kriminaalasjas olla jõustunud kohtuotsus ja -määrus rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja rahaliste sissenõuete kohta. Samas on kohus dokumentaalseid tõendeid hinnanud ekslikult, jõudes järeldusele, et tsiviilhagi osas täitedokument puudub. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2002. a otsusega Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsuse täies ulatuses ning järgnevates kohtulahendites ei käsitletud tsiviilhagi, mistõttu ei ole täitedokumenti olemas. Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002 otsuse tühistas Riigikohus 27. veebruari 2003. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-12-03 ning saatis kriminaalasja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kes vaatas läbi apellatsioonkaebuse ja tegi otsuse 1. aprillil 2003. Siit järeldub, et oluline ei ole mitte Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus, vaid sama kohtu 1. aprilli 2003. a otsus. Õige on kostja väide, et Tallinna Linnakohus mõistis 30. augusti 2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1/2-245/01 hageja süüdi KrK § 1481 lg 10 ja § 1484 järgi ning rahuldas tsiviilhagi 4 925 507 krooni osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. aprilli 2003. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata (tl 15?20) ning apellatsioonkaebuse tervikuna rahuldamata. Otsuses on viidatud apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (AKKS) § 30 lg 1 p-le 1. AKKS § 30 lg 1 p 1 järgi on ringkonnakohtul õigus oma otsusega jätta otsus muutmata ning kaebus või protest rahuldamata. Seda ongi ringkonnakohus teinud. Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsuse põhjendavast osast ilmneb, et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi AKKS §-s 31 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest ning otsustas jätta vaidlustatud kohtuotsuse muutmata. Toimiku materjalide kohaselt esitati täiteasjas nr 179/2006/2675 kohtutäiturile täitmiseks TMS § 2 lg 1 p 3 mõttes täitedokument, mille kohta kohtutäitur esitas kostjale täitmisteate 22. novembril 2006. Võlgnikuna ei vaidlustanud hageja täitemenetluse algatamist, seega ei kahelnud selles, et tsiviilhagi täitmiseks on olemas täitedokument. Alles 11. juulil 2007 esitas kostja täitemenetluse lõpetamise taotluse, väites, et tsiviilhagi osas puudub täitedokument. Põhjendatud on ka kostja väide, et Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsuse alusel tehti esimese astme kohtu otsusele märge, et kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003 otsusega. Analüüsides toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kohtuotsuste osas, saab teha järelduse, et täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsus, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsusega ja millega mõisteti hagejalt välja 4 925 507 krooni. Nimetatud võla nõudes ongi kohtutäitur täitemenetluse algatanud. Seega on täitedokument olemas ning puudub alus hagi rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti lugenud, et Tallinna Ringkonnakohus jättis
1.aprilli 2003. a otsusega Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsuse muutmata. Kui see oleks nii, oleks pidanud jõustuma ka kohtuotsuse osa, millega hageja mõisteti süüdi KrK § 1484 järgi.
Selline otsus oleks vastuolus KarS § 5 lg-ga 2 ja põhiseadusega. Järelikult jäeti linnakohtu otsus muutmata ainult selles osas, millele resolutiivosas otsesõnu viidatakse - millega hageja tunnistati süüdi KrK § 1481 lg 10 rikkumises. Kuna ringkonnakohus ei ole lahendanud ühte kahest kostja taotlusest (tühistada maakohtu otsus osas, millega tuvastati täitemenetluse ebaõige alustamine), on ringkonnakohtu otsus vastuoluline. Ringkonnakohtu hinnangul on olemas küll täitedokument, kuid tühistatud ei ole maakohtu otsust, mille kohaselt on täitemenetlust alustatud ekslikult. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha TsMS § 691 p 5 alusel uus otsus, millega hagi rahuldada.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas on olemas Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr 1/2-245/1 kui täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 4 925 507 krooni. Kolleegium esitab järgnevalt nimetatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse ja selle otsuse vaidlustamise menetluse käigus tehtud kohtuotsuste resolutsioonide asjakohased väljavõtted. 1) Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002. a otsus: "Süüdi tunnistada Janno RIIS - Krk prg. 1481 lg 10 järgi ning karistuseks mõista talle 3 (kolm aastat vabadusekaotust; - KrK prg. 1484 järgi ning karistuseks võtta talt õigus töötada tippjuhina 2 (kaheks) aastaks; [---] Välja mõista Janno Riisilt Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (Tallinn, Endla 8) kasuks 4 925 507 krooni." [---] 2) Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a otsus: "Tühistada Tallinna Linnakohtu 30. augusti 2002 otsus Janno RIISI suhtes täies ulatuses. Mõista õigeks Janno RIIS süüdistustes KrK § 1481 lg 10 ja § 1484 järgi." [---] 3) Riigikohtu 27. veebruari 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-12-03: "Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2002. a kohtuotsus ja saata kriminaalasi Janno Riisi süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule."[---] 4) Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsus: "Tallinna Linnakohtu otsus 30. augustist 2002. a Janno Riisi süüdimõistmise ja karistamise osas KrK prg 1481 lg 10 järgi jätta muutmata." [---]
10.Kolleegium märgib esmalt, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on asja lahendamise seisukohalt oluline Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2003. a otsus. Samas ei ole ringkonnakohus andnud nimetatud otsuse resolutsioonile õiget tõlgendust. Kolleegium
on seisukohal, et otsuse resolutsioon peab olema üheselt selge ja täidetav. Tallinna Ringkonnakohus ei ole 1. aprilli 2003. a otsuse resolutsioonis ega ka motiveerivas osas käsitlenud tsiviilhagi, jättes Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata ainult hageja süüdimõistmises ja karistamises KrK § 1481 lg 10 järgi. Sellisest sõnastusest oleks loogiline järeldada, et ülejäänud osas on linnakohtu otsust mingitel põhjustel ja ulatuses muudetud või tühistatud, kuid samas ei tulene see ei 1. aprilli 2003. a otsuse resolutsioonist ega motiveerivast osast. Sellise mitmetimõistetavuse korral tuleb kolleegiumi arvates otsust tõlgendada hageja kasuks. Kolleegium leiab, et kriminaalasjas tehtud otsuses isiku süüdimõistmist käsitlevat osa ja tsiviilhagi rahuldavat osa võib pidada nii sisult kui vormilt kohtuotsuse eraldiseisvateks osadeks (sest isiku süüdimõistmisest kuriteos ei järeldu automaatselt tema vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamine, vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsust asjas nr 3-1-1-11-07). Seetõttu on ka kõrgema astme kohtu otsuse resolutsioonis vajalik võtta selgesõnaline seisukoht otsuse muutmises või muutmata jätmises nii isiku süüdimõistmist kui ka tsiviilhagi puudutavas osas. Praegusel juhul oli esitatud apellatsioonkaebus nii süüdimõistmise kui ka tsiviilhagi rahuldamise peale. Kolleegium märgib täiendavalt, et õigustatav ei oleks etteheide hagejale Tallinna Ringkonnakohtu
1.aprilli 2003. a otsuse vaidlustamata jätmises tsiviilhagis kohtu seisukoha puudumise tõttu. Otsuse vaidlustamine oleks võinud kaasa tuua hagejale kahjuliku tagajärje. Märgitud otsuse võis tsiviilhagi osas vaidlustada kostja.
11.Otsuse p-s 10 märgitud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kolleegium peab menetlusökonoomia huvides võimalikuks teha TsMS § 691 p 5 alusel asjas ise uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada täiteasjas nr 179/2006/2675 täitedokumendi puudumine ja täitemenetluse ebaõige alustamine. Kolleegium viitab sellele, et Harju Maakohtu 1. novembri 2007. a hagi tagamise määruse kohaselt (tl 57-58), millega täitemenetlus täiteasjas nr 179/2006/2675 peatati, kehtib peatamine kuni praeguses tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Seega ei ole vaja hagi tagamise määrust tühistada. Kolleegium märgib, et eespool esitatud seisukohad ei välista kostja võimalust esitada uus hagi.
12.Menetluskulud jätab kolleegium hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 järgi kostja kanda. Kostja kanda jäävad ka kassatsiooniastme menetluskulud.
13.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.