Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-52477
Kohtuasi
Seesam Insurance AS-i hagi RF vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/2325
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Seesam Insurance AS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3817,43 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn), esindaja Martin Petermann (XXX@XXX), nõustaja KV Kostja RF (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXXXX XX, XXXXXXXX; e-post
XXX@XXX)
Istungi toimumise aeg
16.06.2015
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 04.03.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sai hageja täitmisteate 30.04.2014 3817.43 euro tasumiseks kostjale. Nõude aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-6610 kompromissi kinnitamiseks ja kostja võlgnevuse arvutus.
2.Hageja on Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määruse p 2.4, mille kohaselt hageja kinnitas, et hüvitab kostjale alates 01.03.2012 püsiva töövõimetuse hüvitist vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 30 sätestatule, täies ulatuses täitnud ning täidab seda ka edaspidi.
3.Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-13-61409 vaidlevad poolde täiendavalt püsiva töövõime hüvitise arvutamise aluste üle LKS § 30 alusel. Vaidluse tõttu puudub jõustunud kohtudokument, mille alusel olnuks kostjal võimalik esitada nõue kohtutäiturile. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud arvutus ei ole ringkonnakohtu 11.04.2012 määruse lahutamatu osa.
4.Hageja taotleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna nõue on rahuldatud ja määruse p 2.4 üle on käimas uus kohtumenetlus, milles jõustunud lahendit ei ole.
5.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostjate vastuväited
6.Kostjad palub asja menetlus lõpetada.
7.LKindlS § 30 lg 4 alusel püsiva töövõime kaotuse hüvitise arvutamisel ei tohi arvesse võtta puudega isiku sotsiaaltoetust. Kahju hüvitisest võib maha arvata toetused ja hüvitised, mida kannatanu on saanud sama liiki kahju hüvitamiseks.
9.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (edaspidi PISTIS) § 7 järgi toetus on ettenähtud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, mitte liiklusõnnetuse tõttu saamata jäänud sissetuleku kompenseerimiseks. See toetus ei ole seotud isiku sissetulekutega, vaid on ettenähtud lisakulude, mida isikul puude puudumise korral ei oleks, hüvitamiseks.
10.Samuti on hageja hüvitise arvutamisel märtsis 2012 kuni juunini 2013 indekseerimisel eksinud.
11.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata.
13.Poolte vahel puudus vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) kostja keskmine sissetulek 6 kuu jooksul enne avariid oli 578,28 eurot; 2) kostjale on määratud puudega tööealise inimese toetus; 3) kostja on esitanud hagejale taotluse puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.
14.Pooled vaidlesid kahju arvutamise metoodika üle kahes aspektis. Hageja arvas, et kahju arvutamisel tuleb maha arvata kostja sissetulekutena kostjale PISTIS-e alusel makstav puudega tööealise inimese toetus (§ 7 lg 1) ning indekseerida tuleb mitte
kostja liiklusõnnetuse eelne töötasu, vaid lõppsummat. Kostja arvates eelmainitud toetust maha arvata ei tuleks ning indekseerima peaks kostja töötasu, mida ta sai enne liiklusõnnetust.
15.Õige on kostja seisukoht, et viide Riigikohtu 14.05.2003 otsuse p-le 15 asjas nr 3-2-164-03 ei ole asjakohane, kuna see käsitleb ENSV tsiviilkoodeksi aegset regulatsiooni.
16.Hageja ei ole kostjale püsiva töövõimetuse hüvitist määranud õigesti LKindlS § 30 arvestades. Hageja on arvesse võtnud hüvitise määramisel 01.03.2012 kuni 31.03.2014 (perioodi, mille kohta kostja esitas täitedokumendid sundtäitmiseks) kostja keskmise puhastulu liiklusõnnetuse hetkel, riikliku töövõimetuspensioni, puudega isiku sotsiaaltoetuse, hinnatõusu indeksi. See tähendab, et hageja on hüvitise arvutamisel maha arvanud kostja poolt saadava sotsiaaltoetuse, mis on vastuolus PISTIS-e eesmärgiga (§ 1 lg 2). Sätte eesmärk on inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Sätte sõnastusest tuleneb, et seadusandja on silmas pidanud toetuste maksmisega puudest tingitud lisakulude osalist mitte täielikku hüvitamist. PISTIS § 7 lg 1 kohaselt makstakse puudega tööealisele inimesele igakuist toetust finantseeritavateks tegevusteks.
17.Hageja on eksinud indekseerimise mõtte ja kohaldamise osas. Indekseerimine on majandus- ja sotsiaalpoliitiline protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonile. Seega on indekseerimise mõte korrigeerida nt käesoleval juhul kostja töötasu, mis on aluseks hüvitise arvutamisele, mitte hüvitist ennast. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-106-14 06.11.2014 tehtud otsuses sedastanud, et perioodiliselt makstavat kahjuhüvitist saab indekseerida sellise indeksiga, mis arvestab kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist. Kuna kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks on kostja poolt saadud sissetulek enne liiklusõnnetuse toimumist, tuleb indekseerida nimetatud sissetulekut, mitte selle alusel arvutatud hüvitist.
18.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ja mõistis Seesam Insurance AS-ilt välja menetluskulud 82 (kaheksakümmend kaks) eurot RF kasuks. Apellatsioonkaebus
19.Seesam Insurance AS palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada sundtäitmise täiteasja nr 022/2014/2325 lubamatuks.
20.Maakohtu otsus ei ole seaduslik, kuna kohus on otsuse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõigust ning rikkunud on menetlusõiguse norme, mis on endaga kaasa toonud ebaõige lahendi.
21.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei tohiks LKindlS § 30 ja § 29 alusel püsiva töövõime kaotuse hüvitise arvestamisel arvesse võtta kostjale riiklikult makstavat sotsiaaltoetust, kuna see oleks vastuolus PISTIS § 1 lg 2 eesmärgiga ja leiab. Selline seisukoht on vastuolus LKindlS ja VÕS-ist tulenevate põhimõtetega. Antud vaidluses ei ole oluline sotsiaaltoetuse seadus ega selle eesmärk. LKindlS on eriseadus PISTIS-e suhtes, kuna LKindlS-st tulenevate põhimõtete alusel arvutatakse püsiva töövõimetuse hüvitist ning abistava seadusena saab käsitleda VÕS-i. Õiguse tõlgendamisel kehtib õigusallikate prioriteedi põhimõte, mille kohaselt erisäte on olulisem üldsättest.
22.LKindlS § 30 lg-st 4 tuleneb põhimõte, et püsiva töövõime kaotuse hüvitis määratakse kuu kohta, korrutades hüvitise suuruse kalendripäeva kohta 30-ga ja lahutades tulemusest muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel määratud hüvitise või
kompensatsiooni summa kuu kohta. Seega tuleb LKindlS-st selgesõnaline kohustus arvestada maha igasugune hüvitis või kompensatsioon, mis on seaduse alusel määratud. Vaidlust ei ole selles, et kostja seadusest tulenev õigus sotsiaaltoetusele tuleneb puudest, mis on tekkinud 2007. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel.
23.Seega tuleb LKindlS § 30 lg 4 alusel sotsiaaltoetus kindlustusandja poolt makstavast kindlustushüvitisest maha arvata. Isegi kui asuda seisukohale, et PISTIS ei luba sotsiaaltoetust maha arvestada, kuid LKindlS-st tuleneb vastupidine juhis, kuulub kohaldamisele LKindlS kui eriseadus. Hageja arvates ei tulene PISTIS § 1 lg-st 2 üheselt mõistetavalt ja selgelt, et sotsiaaltoetus ei kuulu maha arvamisele makstavalt kahjuhüvitistelt olenemata selle õiguslikust alusest.
24.PISTIS §-st 22 tuleneb, et sotsiaaltoetus on mõeldud ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest. Nimetatud kulud kuuluvad hüvitamisee ka LKindlS alusel. Ravimite kulu on hüvitatav LKindlS § 28 lg 2 p 4 alusel ning muud PISTIS § 22 kulud on hüvitatavad LKindlS § 30 lg 10 alusel. Seega on PISTIS § 22 ja LKindlS § 28 lg 2 p 4 ja § 30 lg 10 näol tegemist sisuliselt identsete hüvitise alustega. Kahe erineva seaduse alusel, kuid samade teenuste ja esemete tarbimiseks mõeldud hüvitise saamisel on tegemist alusetu rikastumisega ning VÕS § 127 lg 5 võimaldab hüvitist ettenähtust ületavas osas vähendada.
25.Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et antud vaidluses ei ole asjakohane Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-03 p 15, kuna antud lahendis käsitleti ENSV tsiviilkoodeksi aegset regulatsiooni. Hageja juhib tähelepanu, et TsK §-st 464 tulenenud põhimõte on oma sisult väga sarnane LKindlS § 30 lg-st 4 tuleneva põhimõttega, st hüvitisest tuleb arvestada maha õnnetuse tagajärjel saadavad nn riiklikud hüvitised või kompensatsioonid.
26.Hageja ei ole nõus Harju Maakohtu seisukohaga, et indekseerida tuleb arvestuslikku netotulu enne liiklusõnnetuse toimimist, mitte kindlustushüvitist.
27.LKindlS § 30 lg-st 8 tuleneb, et püsiva töövõime kaotuse hüvitis indekseeritakse väljamakse kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksiga kindlustusjuhtumi toimumise kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksi suhtes. Seega tuleneb selgesti seadusest, et indekseeritakse püsiva töövõime kaotuse hüvitist.
28.Püsiva töövõime hüvitist arvestatakse hageja tõlgendusel järgmiselt: A – arvestuslik keskmine netotulu kalendrikuus enne liiklusõnnetust; B – töötasu peale liiklusõnnetust; X – hüvitatav riiklik töövõimetuspension; Y – puudega isiku sotsiaaltoetus; Z indekseerimine hinnatõusuindeksiga. LKindlS § 30 lg 3 - ,,Hüvitise suurus kalendripäeva kohta leitakse analoogiliselt käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korrale, võttes arvesse käesoleva §-i lõike 2 kohaselt tuvastatud püsiva töövõime kaotuse ulatust väljendatuna töövõime kaotuse protsentides.“ LKindlS § 30 lg 4 - ,,Püsiva töövõime kaotuse hüvitis määratakse kuu kohta, korrutades hüvitise suuruse kalendripäeva kohta 30-ga (A) ja lahutades tulemist muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta (X,Y).“ LKindlS § 30 lg 5 - ,,Püsiva töövõime kaotuse hüvitis arvestatakse ümber, kui: 1) On suurenenud kannatanu töötasu (B); 2) On muutunud kannatanu kindlustusjuhtumist saadav muu kohustusliku kindlustuse hüvitis või muu toetus, hüvitis või kompensatsioon;“
LKindlS § 30 lg 8 - ,,Püsiva töövõime kaotuse hüvitis (A-X-Y-B) indekseeritakse väljamakse kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksiga kindlustusjuhtumi toimumise kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksi (Z) suhtes. Ehk (A-X-Y-B) x Z ehk (arvestuslik netotulu liiklusõnnetuse hetkel miinus riiklikud kompensatsioonid antud tervisekahjustuse eest miinus töötasu) korda hinnatõusu indeks. Seega moodustab (A-X-Y-B) kokku püsiva töövõime kaotuse hüvitise LKindlS § 30 lg 4 ja 5 mõistes, mida vastavalt § 30 lg-le 8 korrigeeritakse väljamaksel hinnatõusu indeksiga.
29.Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-14 ei kohaldu antud vaidluse puhul seetõttu, et kõnealuses lahendis oli kohaldatavaks normiks VÕS § 130, mis on üldnorm LKindlS §-de 29 ja 30 suhtes. Kuna erisäte on olulisem üldsättest, siis tuleb kohaldada antud vaidluse puhul erisättena LKindlS 30 lg 8. Erisätte sõnastus ja põhimõte erinevad hageja arvates oluliselt VÕS § 130 põhimõttest, mida Riigikohus viidatud lahendis lahkas.
30.Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, mis on endaga kaasa toonud ebaõige lahendi.
31.Maakohus on TsMS § 442 lg-st 5 tulenevat kohustust rikkunud. Kohtuotsusest peaks tulenema selgelt summa, mis on hagejalt välja mõistetud ning kuuluks kohtumenetluse ajaks peatatud täitemenetluses sundtäitmisele. Arusaamatuks jääb, kas kohus on mõistnud hagejalt välja kostja poolt täitemenetluses nõutud 3817,43 eurot või rohkem, kas kindlustushüvitis tuleb ümber arvutada ning millise ajavahemiku eest tuleks kindlustushüvitist arvestada.
32.Kohus on jätnud lahendamata hagi tagamise küsimuse. Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 631 lg 1 ja 2 rikkumisega. Hageja on arvamusel, et maakohus oleks pidanud ise välja arvutama vastavalt tema poolt antud juhistele sundtäitmisele kuuluva summa ja selle resolutsioonis selgelt välja tooma. Teise võimalusena oleks kohus pidanud kinnitama, et kostja arvutus vastab kohtu otsuse sisule.
33.Maakohus on jätnud analüüsimata hagiavalduse väite, et hageja on täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määruse resolutsioonist tulenevad kohustused täises ulatuses. Kostja poolt täitemenetluses esitatud võlgnevuse arvutus ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 ega mõne muu jõustunud kohtulahendi lahutamatu osa. Seega ei ole võimalik kostja poolt esitatud nõuet täitemenetluses täita. Isegi kui Tallinna Ringkonnakohtu määruse p 2.4 sisu oleks mitmeti tõlgendatav või pooltele segane, siis ebaselge sisuga kohtuotsuse osas on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-40-09 p-s 10 leidnud, et sellises olukorras tuleb ebaselge otsus tõlgendada võlgniku, antud juhul Seesam Insurance AS-i, kasuks.
34.Hageja palub jätta menetlus- ja täitekulud kostja kanda. Vastustaja seisukoht
35.Vastutaja ei vaidle apellatsioonikaebuse menetlusse võtmise vastu.
36.Vastutaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata.
37.Vastutaja jääb oma seni eelnevas kohtumeneluses esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu põhjendused
38.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas
materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
39.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
40.Poolte vahel on vaidlus Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määruse tsiviilasjas nr 210-6610, millega kinnitati poolte kompromissi, sundtäitmise üle. Nimetatud määruse p 2.4 kohaselt kohustus hageja hüvitama kostjale alates 01.03.2012 püsiva töövõimetuse hüvitist vastavalt LKindlS §-s 30 sätestatule. Kostja leiab, et hageja arvutab hüvitist ebaõigesti ning seetõttu maksab kostjale igakuuliselt vähem hüvitist. Kostja esitas omapoolse täiendava hüvitise arvutuse täiturile täitmiseks, mille alusel täitur algatas hageja vastu täiteasja nr 022/2014/2325. Hageja kaitseb oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, kuna leiab, et tal ei ole täitmata kohustusi kostja ees.
41.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tugines nõude rahuldamisele. Seega pidi hageja tõendama, et ta on tasunud kostjale püsiva töövõimetuse hüvitist vastavalt LKindlS §-s 30 sätestatule.
42.Pooltel on hüvitise arvutamise osas erimeelsus kahes punktis 1) kas indekseerida tuleb õnnetuse eelset töötasu või saadavat lõpphüvitist ja 2) kas kostja poolt igakuuliselt saadav puudetoetus kuulub hüvitamisele kuuluvast summast mahaarvamisele. Ringkonnakohus nõustub mõlema punkti osas maakohtu tõlgendusega.
43.LKindlS § 30 lg 8, millele pooled kompromissis tuginesid, sätestab, et püsiva töövõime kaotuse hüvitis indekseeritakse väljamakse kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksiga kindlustusjuhtumi toimumise kuule eelnenud kuul avaldatud tarbijahinnaindeksi suhtes. Seadus ei ütle otseselt, et indekseerida tuleb lõppsummat, nagu hageja tõlgendab. Ka hageja on varasemalt käsitlenud hüvitise indekseerimist sarnaselt kostjale ja maakohtule (hageja poolt varem koostatud hüvitise arvutus, I kd, lk 71). Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et nad muutsid oma praktikat, kuna arvasid, et on seadust valesti tõlgendanud. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda hüvitise indekseerimine iseenesest väljamaksmisele kuuluva lõppsumma indekseerimist. Kuna indekseerimise mõtteks on korvata kahjustatud isikule kaotatud sissetuleku muutumist ajas, tuleb indeksiga korrutada töötasu, mille läbi viiakse töötasu muutunud väärtusesse. Vastasel juhul tekib olukord, kus mahaarvatavad summad moodustavad kokku õnnetuse eelse töötasu suuruse ja seetõttu indekseerimist ei toimugi ja töötasu muutumine ajas jääb seetõttu arvestamata, nagu ongi kostja puhul paljudel kuudel juhtunud.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seiksukohaga, et puudetoetus ei kuulu hüvitisest mahaarvamisele. Puudetoetus on ette nähtud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, mitte liiklusõnnetuse tõttu saamata jäänud sissetuleku kompenseerimiseks. Puudest tingitud lisakulud ei ole sama liiki kahju, mis on sissetuleku kaotus, mistõttu ei ole need tasaarvestatavad. Puudetoetus ei ole üldse seotud isiku sissetulekuga. Hageja viide Riigikohtu 14.05.2003 otsuse p-le 15 asjas nr 3-2-1-64-03 ei ole asjakohane. Selles asjas ei vaieldud otsese varalise kahju, milleks on tervisekahjustusest tingitud lisakulud ja saamata jäänud tulu, milleks on töövõimetusest tingitud töötasu kaotus, hüvitiste omavahelise tasaarvestamise üle. Asjaolu, et lisakulud kuuluvad osaliselt
hüvitamise ka LKindlS alusel (LKindlS § 28 lg 2 p 4 ja § 30 lg 10) ei peaks mõjutama püsiva töövõime kaotuse hüvitise maksmist. LKindlS alusel hüvitatakse üksnes konkreetselt loetletud lisakulud ühekordselt ja piiratud ulatuses. Puudetoetust saab isik kasutada oma äranägemisel nende lisakulutuste hüvitamiseks, mida LKindlS alusel ei hüvitata.
45.Maakohtuga sarnase tõlgenduse hüvitise indekseerimise ja puudetoetuse mahaarvestamise osas on andnud ka Rahandusministeerium, kelle valitsemisalasse liikluskindlustuse seadus kuulub (I kd, lk 151-152)
46.Eeltoodu alusel on hageja maksnud kostjale vähem igakuist hüvitist ja kostja avaldus sundtäitmise läbiviimiseks oli põhjendatud. Kuna hagejal on täitmata varalised kohustused kostja ees, on sundtäitmine lubatud ja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
47.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohtuotsusest peaks tulenema selgelt summa, mis on hagejalt välja mõistetud ning kuuluks kohtumenetluse ajaks peatatud täitemenetluses sundtäitmisele. Tulenevalt hagi esemest, on praeguses kohtumenetluses vaidluse all üksnes täitemenetluses nõutud 3817,43 eurot, kas see summa kuulub sundtäitmisele või mitte. TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingu konkreetne õigus või kohustus. Praeguses menetluses ei ole tuvastushagi esitatud.
48.Kostja esitas 17.06.2015 taotlused protokolli parandamiseks ja uue tõendi esitamiseks, milleks on Kindlustuse vaidluskomisjoni 20.12.2013 otsus.
49.TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Praegusel juhul ei olnud kohus taotluse esitamise ajaks veel protokolli allkirjastanud ning seda pooltele saatnud, seega puudus alus protokolli parandamise taotluse esitamiseks. Kostja poolt esitatud taotlust saab käsitleda pigem kirjaliku selgitusena, mitte protokolli parandamise taotlusena.
50.TsMS § 642 lg 2 sätestab, et kui vastustaja nimetab oma seisukohtade põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb vastuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud mingit põhjust, mis takistas tal oma seisukohti ja tõendeid esitamast maakohtus või ringkonnakohtus asja läbivaatamise ajal. Kirjalik selgitus ja tõend esitatud pärast asja sisulist läbivaatamist, menetluse uuendamiseks puudub alus. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kostja kirjaliku selgituse ja taotluse tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ning tagastab need kostjale. Menetluskulude jaotus
51.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 82 eurot ning selles osas pole alust maakohtu otsust muuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi
esitama kohtukulude nimekiri kohtuistungil. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja asja materjalist ei nähtu menetluskulude olemasolu. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.