Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-6228 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 12.02.2009 esitas Nordea Bank Finland Plc Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) kohtule hagi T V’i (edaspidi kostja) vastu 10 235.33 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard krediitkaardikonto limiidiga 8 000 krooni. Alates 01.01.2007 hakkas kehtima intress 12% aastas, mida tõsteti alates 01.01.2008 2% võrra. Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles vastavalt tingimuste p 11.4. Seisuga 09.02.2009 võlgneb kostja hagejale 10 235.33 krooni, millest põhiosa 8 000 krooni, intress 1 335.33 krooni ja võlateatiste kulu 900 krooni. Kostja vastus 09.03.2009 esitas kostja hagile vastuse. Kostja leiab, et kohtul tuleb lõpetada menetlus kostja vastu, et leida pooltevaheline muu kokkulepe. Kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja nõudeid. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jagada poolte vahel. Kohtu põhjendused Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohtul puudub alus menetluse lõpetamiseks, kuna pooled ei ole esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissilepingut. Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle (TsMS § 428 lg 1 p 4). Pooltel on olnud piisavalt aega kompromissi sõlmimiseks. Kostja on oma vastuses tunnistanud hagiavalduses sisalduvaid nõudeid. Seega esineb TsMS § 440 lg 1 sätestatud asjaolu ning kohus rahuldab hagi. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 ning Topeltneto krediitkaardi tingimuste p 7.2, 11.4.1, 11.4.4 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 2 000 krooni ning õigusabikulu 2 950 krooni. Käesoleva asja tsiviilasja hinnaks on 8 900 krooni, millelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt maksmisele riigilõiv 1 800 krooni. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Arvestades asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et

2-09-6228 lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista summas 1 500 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskuludena 3 300 krooni. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.