Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

hüvitis summas 930 960

(üheksasada kolmkümmend tuhat üheksasada

kuuskümmend) krooni.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 95% ulatuses A. A. kanda ja 5% ulatuses M. S. kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20.aprill 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Valga Maakohtu 29.11.2004.a. määrusega on algatatud OÜ X suhtes pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks halduriks Olev Kuklase. Valga Maakohtu 31.01.2005.a. otsusega kuulutati välja OÜ X pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. OÜ X juhatuse liikmeteks on äriregistri B-osa kaardi kohaselt alates 19.09.2003.a. A. A. ja alates 10.07.2003.a. M. S. . Pankrotimenetluse käigus on selgunud, et juhatuse liikmed A. A. ja M. S. on võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi ja on seetõttu juhatuse liikmetena põhjustanud äriühingu maksejõuetuse ning tekitanud seeläbi kahju osaühingule. OÜ-l X (pankrotis) oli 31.01.2005.a. s.o. pankroti väljakuulutamise seisuga maksuvõlgade suurus riiklike maksude osas koos intressidega 99 413 krooni. Nimetatud võlgnevus oli tekkinud alates 2003.a. aprillist. Kõige suurema osa maksuvõlgnevusest moodustab käibemaksu võlg, mis oli 2003.a. lõpuks 1313 krooni, 2004.a. oktoobris 35 934 krooni, 2004.a. detsembris 90 420 krooni ning 02.02.2005.a. seisuga 93 946 krooni. OÜ X (pankrotis) võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldustest nähtuvalt tekkis äriühingul püsiv suutmatus täita võetud lepingulisi kohustusi võlausaldajate ees eelkõige 2004.aastal. Nii on näiteks OÜ-l X tekkinud võlgnevus pankrotiavalduse esitanud L M ees 2004.a. augustis, P OÜ ees 22.04. - 17.08.2004.a. esitatud arvete eest, AS I ees 08.10.2004.a. sõlmitud tellimuslepingu alusel, AS E H ees 20.07.2004.a. sõlmitud tellimuslepingu alusel, AS H L Eesti ees novembris-detsembris 2004.a. tasumata liisingumaksete ja järelmaksuga müügilepingu maksete alusel. Eeltoodu iseloomustab, et äriühingul esinesid ajutised makseraskused juba 2003.a., mis aja jooksul süvenesid ning muutusid püsivaks 2004.a. lõpus. Seega on juhatuse liikmete poolt äriühingule täiendavate kohustuste võtmine ja lepingute sõlmimine olukorras, kus äriühingul puudusid reaalsed rahalised vahendid nende kohustuste täitmiseks ja sõlmitud lepingute täitmiseks, käsitletav äriühingu maksejõuetuse tahtliku põhjustamisena.

Ajutise halduri poolt erinevatesse registritesse tehtud järelpärimiste tulemusena selgus, et OÜ X nimele on registreeritud Volkswagen Golf (ehitusaasta 1993, registreerimismärk xxx xxx) (väärtus 33 000 krooni) ning Ford Taunus (ehitusaasta 1980, registreerimismärk xxx xxx) (väärtus 2000 krooni). Muu registrisse kuuluv vara OÜ-l X puudus. AS Hansapank konto väljavõttest nähtub, et OÜ X (pankrotis) arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxx saldo seisuga 02.12.2004.a. on 53,37 krooni. Seega oli OÜ-l X (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ajal kokku vara 35 053 krooni väärtuses. Äriühingu arveldusarvelt sularaha pidev väljavõtmine olukorras, kus osaühingul olid juba tekkinud suured võlgnevused hankijate ees ning muu märkimisväärse vara puudumine, tõi kaasa võetud lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja seega ka äriühingu võlakohustuste põhjendamatu suurenemise. Pankrotihalduril olemasolevate dokumentide analüüsi põhjal leiab hageja, et juhatuse liikmete poolt äriühingu arveldusarvelt ligi kaheksa kuu jooksul erinevates summades sularaha väljavõtmine oli üheks äriühingu maksejõuetuse tekkimise oluliseks põhjuseks, kuna juhatuse liikmete poolt omandati ilma selleks vastavat alust omamata ligi 200 000 krooni, mille tagajärjel moodustas ettevõtte vara üksnes arveldusarvel olev 53,37 krooni ning suhteliselt väikese väärtusega sõidukid, samas kui 200 000 krooni eest saanuks rahuldatud, vähemalt osaliselt võlausaldajate nõuded. OÜ X (pankrotis) pankrotihaldur esitas 2006.a. märtsis avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ X (pankrotis) juhatuse liikmete A. A. ja M. S. suhtes KarS § 385 (Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses) ja KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. M. S. suhtes alustati kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS § 384 lg 1 järgi seoses sellega, et tema OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks ning kahtlustuses KarS § 385 lg 1 järgi seoses sellega, et tema OÜ X liikmena varjas pankrotimenetluses vara ja võlgade tegelikku seisu, jättes pankrotihaldurile esitamata vastavalt PankrS § 85 lg-le 1 nõutavad dokumendid. A. A. suhtes alustati kriminaalmenetlust KarS § 384 lg 1, § 385 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi. A. A. pandi muuhulgas süüks seda, et tema OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistanud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530 krooni. 24.04.2006.a. toimunud OÜ X (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid summas 631 335 krooni. Pankrotihaldur leiab, et olemasolevatest materjalidest tulenevalt on OÜ X (pankrotis) juhatuse liikmed tekitanud äriühingule kahju sellega, et on oma tegevusega muutnud äriühingu maksejõuetuks. Antud järeldusele on jõutud ka pankrotihalduri avalduse alusel alustatud kriminaalmenetluse käigus. Äriühingu maksejõuetuse põhjustamise tagajärjel tekitatud kahju suuruseks on OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma s.o. 631 335 krooni ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega peab ÄS § 187 lg 1 alusel esitatava nõude puhul hageja tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ega täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja põhjustas sellega hagejale kahju. Kuivõrd juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe - pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused, siis tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena (3-2-1-41-05). Kohustuste rikkumise ajal kehtinud ÄS § 180 lg 1 redaktsioonist tulenevalt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ning sama sätte lg 51 kohaselt kui

osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Lisaks eeltoodule on juhatuse liikme kohustused loetletud ÄS erinevates sätetes. Kuigi osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse liikme osas, tuleneb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele (3-2-1-45-03 p 21). See kohustus tähendab kolleegiumi arvates ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi (3-2-1-4105, 3-2-1-67-03, 3-2-1-45-03, 3-2-1-41-03). OÜ X (pankrotis) pankrotihaldur leiab, et osaühingu juhatuse liikmed on rikkunud juhatuse liikmetel lasuvat hoolsuskohustust ning on kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule ja seeläbi ka osaühingu võlausaldajatele. OÜ X arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxx on juhatuse liikmete poolt võetud ajavahemikus 05.01.2004.a. – 25.11.2004.a. korduvalt välja sularaha kogusummas 299 625 krooni, millede äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad pankrotihalduril andmed. Lisaks on OÜ X arveldusarvelt kantud kokku 51 110 krooni selgitusega „M. S. ”, kuid millede äriühingu tarbeks kasutamise kohta puuduvad samuti andmed. Selgitusega „M. S. ” on OÜ X arveldusarvele sissemakseid tehtud alljärgnevalt: - 04.09.2004.a. 7600 krooni - 15.09.2004.a. 100 krooni - 25.09.2004.a. 3500 krooni Kokku 11 200 krooni. Samuti on OÜ-le X kantud 18.11.2004.a. üle summa selgitusega „A. A. ” 18 900 krooni. Kokku on seega perioodil 05.01. – 25.11.2004.a. OÜ X arveldusarvelt välja võetud ja üle kantud 350 735 krooni. Pankrotihalduril puuduvad andmed/kuludokumendid, millest nähtuks nimetatud rahasummade otstarve ja see, et vastavad summad on kulutatud äriühingu huvides. Seega on pankrotihalduril alust arvata, et OÜ X juhatuse liikmed, kelle valduses oli äriühingu deebetkaart, on kasutanud viidatud võlgniku vara enda huvides. Kõige eeltoodu alusel leiab hageja, et OÜ X (pankrotis) juhatuse liikmed on äriühingu rahaliste vahenditega äriühingu huvides mittevastava ümberkäimisega tekitanud äriühingule ja seeläbi ka selle võlausaldajatele otsest varalist kahju. Varalise kahjuna käsitleb hageja perioodil 05.01. – 25.11.2004.a. OÜ X arveldusarvelt välja võetud ja üle kantud summade kogusummat 350 735 krooni, millest on maha arvatud antud perioodi jooksul äriühingu arvele kantud 30 100 krooni, seega 320 635 krooni. Rahaliste vahendite väljavõtmise hetkel olid OÜ-l X (pankrotis) juba majanduslikud raskused ning 2004.a. jooksul need süvenesid. Äriühingu juhatuse liige peab tegutsemisel eelistama äriühingu huve ja tegutsema ratsionaalselt ning efektiivselt, et ära hoida kahjumi tekkimist, sest äriühingu tegevuse eesmärgiks on kasumi saamine. Hageja leiab, et OÜ X (pankrotis) juhatuse liikmed ei ole oma tegevusel järginud hoolsuskohustust, mida mõistlik inimene sarnasel ametikohal tavaliselt taolises tingimustel tegevusel eeldaks. Üheks asjaoluks, mis viitab kostjate mittenõuetekohasele käitumisele on nende suhtes kriminaalmenetluse alustamise fakt. Kriminaalmenetlus alustati mõlema juhatuse liikme suhtes. Vaatamata sellele, et menetlus

M. S. suhtes tema kahtlustuses KarS § 384 lg 1 järgi lõpetati kuriteokoosseisu puudumisel ja tema kahtlustuses KarS § 385 lg 1 järgi seoses väikese süü ja avaliku menetlushuvi puudumisega, on kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest tulenevalt kohtueelse menetlusega tuvastatud, et M. S. oli küll formaalselt OÜ X juhatuse liige ja omas sellest tulenevalt juriidilisi kohustusi, kuid reaalselt ta majandustegevust ei korraldanud ja täitis A. A. saadud üksikuid tööülesandeid. Fakt on see, et M. S. oli OÜ X juhatuse liige ning olenemata sellest, kas ta võttis ise otsuseid vastu või täitis üksnes A. A. poolt saadud ülesandeid, on ka tema juhatuse liikmena vastutav temal kui juhatuse liikmel lasuvate kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Kuigi A. A. poolt kriminaalasjas nr. xxxxxxxxxxx kokkuleppe sõlmimise fakt iseenesest ei tõenda tema poolt toimepandud konkreetseid rikkumisi ja tekitatud kahju suurust, on kohtueelses menetluses kogutud tõenditega leidnud vähemalt menetleja arvates tuvastamist, et A. A. ei ole juhatuse liikmena käitunud nõuetekohaselt ning seda on kokkuleppe sõlmimisega teatud mõttes aktsepteerinud ka A. A. . Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes ÄS § 187 lg 1 ja 2, TsMS § 162 lg 1, TsMS § 180 lg 1 p 1 hageja esindaja palub :

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja A. A. tunnistab hagi täielikult Kostja M. S. vaidleb hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kohaseks kostjaks A. A. , kes personaalselt on põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse. 30.01.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1193 on A. A. Süüdi mõistetud KarS §-de 384 lg 1; 385 lg 1 ja 299 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt on A. A. OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistatud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530.- krooni. Oma maksejõuetuks muutmisega põhjendamatute kohustuste võtmise teel pani A. A. toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistati A. A. selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena varjas pankrotimenetluses vara ja võlgade tegelikku seisu jättes pankrotihaldurile esitamata vastavalt Pankrotiseadusele § 85 lg 1 nõutavad dokumendid: raamatupidamisdokumendid, bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning äriühingu vara ja võlgade nimekirja. Pankrotimenetluses võlgniku poolt oma vara ja võlgade varjamisega pani A. A. toime KarS § 385 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. A. on esitatud ka süüdistus selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena võltsis M. S. allkirju OÜ X 2003.a avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. Ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega pani A. A. toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 25.01.2007 on prokuröri määrusega lõpetatud menetlus M. S. suhtes tema kahtlustuses KarS § 384 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumisel. A. A. on personaalselt põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiskohustus lasub süüdlasel A. A. ja seetõttu ei kuulu kohaldamisele solidaarvastutus ÄS § 187 lg 1 mõttes. OÜ X praktilist majandustegevust juhtis ainuisikuliselt kostja A. A. , kes sõlmis kõik majanduslepingud, kasutas ettevõtte deebetkaarti ning korraldas osaühingu raamatupidamist. Hagiavalduses märgitud sularaha

299 625 krooni võttis äriühingu pangakontolt kostja A. A. ning seda perioodil 05.11.200425.11.2004. A. A. võltsis kassa väljamineku orderitel M. S. allkirju, püüdes luua muljet, et vähemalt osaliselt on sularaha läinud M. S. kasutusse. Isegi pankrotimenetluse toimumisajal jätkas A. A. ettevõtte nimel tegutsemist, andes samaaegselt raamatupidaja Kle korralduse varjata olemasolevaid raamatupidamisdokumente. Kriminaalmenetluses on A. A. neid asjaolusid ka kinnitanud. Praktikas on tavaline, et juhatuse liikmete paljususe korral tegeleb ettevõtte igapäevatööjuhtimisega üks juhatuse liikmetest /nn. tegevjuht/. Samas on loomulik, et teised juhatuse liikmed eeldavad, et tegevjuht talitab oma juhtimistegevuses vastavalt heale äritavale ega saagi ette näha, et viimane paneb toime kuriteo, põhjustades ettevõtte maksejõuetuse.

MENETLUSE KÄIK

Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja A. A. tunnistas hagi täielikult. Kostja M. S. esindaja vaidles hagile vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja A. A. tunnistab hagi täielikult. M. S. on alates 10.07.2003.a. OÜ X juhatuse liige. A. A. 19.09.2003.a. (krim asi tl 81).

on juhatuse liige alates

30.01.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1193 süüdistati A. A. selles, et tema OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistatud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530.- krooni. Oma maksejõuetuks muutmisega põhjendamatute kohustuste võtmise teel pani A. A. toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistati A. A. selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena varjas pankrotimenetluses vara ja võlgade tegelikku seisu jättes pankrotihaldurile esitamata vastavalt Pankrotiseadusele § 85 lg 1 nõutavad dokumendid: raamatupidamisdokumendid, bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning äriühingu vara ja võlgade nimekirja. Pankrotimenetluses võlgniku poolt oma vara ja võlgade varjamisega pani A. A. toime KarS § 385 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks eeltoodule süüdistati A. A. selles, et tema, OÜ X juhatuse liikmena võltsis M. S. allkirju OÜ X 2003.a avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. Ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega pani A. A. toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. A. on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. M. S. suhtes on 25.01.2007.a. prokuröri määrusega kriminaalmenetlus lõpetatud. Prokurör on menetluse lõpetamise määruses märkinud, et kriminaalasja kohtueelse menetlemisega on tuvastatud, et M. S. oli küll formaalselt OÜ X juhatuse liige ja omas sellest tulenevalt juriidilisi kohustusi, kuid reaalselt ta majandustegevust ei korraldanud ja täitis A. A. saadud üksikuid tööülesandeid. Seda, et A. A. korraldas ainuisikuliselt majandustegevust, tõendab ka A. A. esitatud kahtlustus KarS § 299 lg 1 järgi M. S. allkirjade võltsimises avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel.

Kriminaalasjas on läbiviidud käekirjaekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt kassa väljamineku orderitel (12 tk olevad allkirjad on tõenäoliselt kirjutanud A. A. . Allkirjad ei ole kirjutanud M. S. . Avansiaruannetel (10 tk) olevad allkirjad on tõenäoliselt kirjutanud A. A. . Allkirjad ei ole kirjutanud M. S. (tl 34-36). Äriseadustiku § 187 sätestab osaühingu uhatuse liikmete vastutuse. Äriseadustiku § 187 lg 1 ja 2 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 1050 sätestab süü vastutuse alusena. Viidatud §-i lg 1 ja 3 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. Solidaarse vastutuse kohaldamine käesolevas vaidluses ei ole kohaldatav. M. S. oli küll formaalselt OÜ X juhatuse liige ja omas sellest tulenevalt juriidilisi kohustusi, kuid reaalselt ta majandustegevust ei korraldanud ja täitis A. A. saadud üksikuid tööülesandeid. Seda, et A. A. korraldas ainuisikuliselt majandustegevust, tõendab ka A. A. esitatud kahtlustus KarS § 299 lg 1 järgi M. S. allkirjade võltsimises avansiaruannetel ja kassa väljamineku orderitel. Samas M. S. oli OÜ X juhatuse liige ning olenemata sellest, kas ta võttis ise otsuseid vastu või täitis üksnes A. A. poolt saadud ülesandeid, on ka tema juhatuse liikmena vastutav temal kui juhatuse liikmel lasuvate kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. M. S. kuulub väljamõistmisele 51 110 krooni äriühingule tekitatud kahju katteks. OÜ X arveldusarvelt kantud üle erinevaid summasid selgitusega „M. S. ”, kuid millede äriühingu tarbeks kasutamise kohta puuduvad samuti andmed: - 10.01.2004.a. 2500 krooni - 31.01.2004.a. 9025 krooni - 07.04.2004.a. 31 000 krooni - 12.04.2004.a. 600 krooni - 10.06.2004.a. 500 krooni - 11.06.2004.a. 600 krooni - 12.06.2004.a. 900 krooni - 29.06.2004.a. 785 krooni - 03.07.2004.a. 200 krooni - 13.09.2004.a. 2000 krooni - 14.09.2004.a. 100 krooni - 15.09.2004.a. 2500 krooni - 15.09.2004.a. 400 krooni Kokku 51 110 krooni. M. S. ei ole esitanud tõendeid ega suuda põhjendada milliseks otstarbeks viidatud summad kulutati. A. A. on OÜ X juhatuse liikmena on tahtlikult võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi, muutes sellega äriühingu maksejõuetuks, äriühing on kohtu poolt tunnistanud pankrotisolevaks ja 2007.a. jaanuarikuus on täitmata kohustusi võlausaldajatele 948 530 krooni. A. A. tunnistab hagi. 24.04.2006.a. toimunud OÜ X (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid summas 631 335 krooni.

Peamiselt A. A. poolt äriühingu maksejõuetuse põhjustamise tagajärjel tekitatud kahju suuruseks on OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma s.o. 631 335 krooni. A. A. tunnistab, et OÜ X arveldusarvelt nr. xxxxxxxxxxx on võetud ajavahemikus 05.01.2004.a. – 25.11.2004.a. korduvalt välja sularaha kogusummas 299 625 krooni, millede äriühingu huvides kasutamise kohta puuduvad täpsed andmed. Selgitusega „M. S. ” on OÜ X arveldusarvele sissemakseid tehtud kokku 11 200 krooni. Samuti on OÜ-le X kantud 18.11.2004.a. üle summa selgitusega „A. A. ” 18 900 krooni. A. A. on Oü X arveldusarvelt sularahana välja võtnud 299 625 krooni. Äriühingu arveldusarvelt sularaha pidev väljavõtmine olukorras, kus osaühingul olid juba tekkinud suured võlgnevused hankijate ees ning muu märkimisväärse vara puudumine, tõi kaasa võetud lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja seega ka äriühingu võlakohustuste põhjendamatu suurenemise. A. A. OÜ kuulub X (pankrotis) kasuks väljamõistmisele sularahana väljavõetud 299 625 krooni, millele lisandub maksejõuetuse põhjustamise tagajärjel tekitatud kahju OÜ X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma s.o. 631 335 krooni. Kokku seega 930 960 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus määrab menetluskulude proportsionaalse jaotuse. 982 070-st 51 110 on 5,2%-i. Kohus rahuldas hagi täielikult. M. S. väljamõistetava summas suurus moodustab 5,2 % hagihinnast ja A. A. 94,8%-i. Proportsionaalse jaotust kohaldades jätab kohus menetluskuludest 95 % A. A. kanda ja 5% ulatuses M. S. kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.