A.S. hagi Eesti Liikluskindlustuse Fondi, Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i ja M.R.’i vastu kindlustusvaidluses Hagihind 19 046,47 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
26. märts 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A.S. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm; Kostja Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindaja J. A.; Kostja M.R.; Kolmanda isiku AS-i Inges Kindlustus lepinguline esindaja
K.V..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt kaaskostjate M. R.’i ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i vastu.
2.Tunnistada 07.11.2007.a kell 8.30 Ida-Virumaal, Tallinn-Narva mnt, Toila Ristist 1 km Narva poole, toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 50% ulatuses A.S. (isikukood xxx, elukoht xxx) ja 50% ulatuses M.R. (isikukood xxx, elukoht xxx).
3.Välja mõista Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ilt (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja A.S. kasuks M.R.’i poolt juhitud sõidukiga MB E220 reg nr xxx hageja sõidukile Ford Escort reg xxx tekitatud kahju 1⁄2 ulatuses summas 9 521 (üheksa tuhat viissada kakskümmend üks) krooni 50 senti.
4.Jätta hageja nõue Eesti Liikluskindluste Fondi 15.01.2008.a ja Kindlustuse Vaidluskomisjoni 31.03.2008.a otsuste tühistamise nõudes läbi vaatamata.
5.Jätta hageja A.S. ning kostate M. R.’i ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i menetluskulud nende endi kanda. Jätta Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Inges Kindlustus AS-i menetluskulud võrdsetes osades hageja ja kaaskostjate M. R.’i ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.15. aprillil 2008.a kostja Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 07.11.2007.a Ida-Virumaal Tallinn-Narva mnt. liiklusõnnetus, kus said kahjustused hagejale kuuluv sõiduk Ford Escort reg nr xxx, M.R.`ile (autot juhtis M.R.) kuuluv MB E220 reg nr xxx, Eesti Krediidipangale (autot juhtis S. K.) kuuluv sõiduk Mazda 6 reg nr xxx ja A. J.`ile kuuluv sõiduk Ford Focus reg nr xxx.
2.Sündmuskohal käinud Jõhvi politseijaoskonna korrakitse vanemkomissar N. B. hinnates olukorra ja küsitlenud liiklusõnnetuses osalejaid, ütles kohapeal, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi sõiduki MB E220 reg nr xxx juht M.R., kes ei valinud ilmastiku- ja sõiduteetingimustele vastavat sõidukiirust, mistõttu ei suutnud vältida otsasõitu seisvatele sõidukitele. Liiklusõnnetuse osalejad nõustusid sellega. M.R. tunnistas ennast liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks ja kõik osalejad pöördusid tema kindlustusandja poole.
3.Kindlustusandja juures tegi hageja seletuses vea ja kirjutas, et alustas sõitmist teepeenralt. Tegelikult kokkupõrge toimumise hetkel, hageja seisis tee peal ja ei jõudnud liikumist alustada.
4.17.01.2008 sai hageja kätte Eesti Liikluskindlustuse Fondi otsuse, milles ta tunnistati vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest. Kindlustuse Vaidluskomisjoni 27.03.2008.a otsusega keelduti hagejale remondikulusid hüvitamast.
5.Hageja leidis, et liiklusõnnetuse toimumises on süüdi kolmas isik M.R., kes eirates §129, §132 lg3 nõudeid, ei hoidnud pikivahet ning selleks, et vältida kokkupõrget, sooritas möödasõitu, veendumata selles, kas sõidurada on vaba või mitte, sooritas otsasõidu eesseisvale hageja sõidukile, tekitades varalise kahju kolmele sõidukile. M.R.’i ees sõitnud maastikuauto ei sooritanud otsasõitu hageja sõidukile ja jõudis peatuda.
6.Hageja palus LE §123, §129, §132 lg3, LKS §44 lg1, lg2 tunnistada liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks M.R.i, välja mõista Eesti Liikluskindlustuse Fondilt hagejale kuuluva auto taastusremondi maksumuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2 (8)
2-08-14088
7.12. mail 2008.a esitatud hagi täpsustuses märkis hageja kostjatena Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi ning kolmandate isikutena M.R.i ja AS-i Inges Kindlustus. Samuti märkis hageja ära hagihinna 19 046 krooni.
8.05. detsembril 2008.a esitas hageja LE §123, §129, §132 lg3, LKS §40 lg1, lg2, lg3, §44 lg1, lg2 õiguslikel alustel täpsustatud hagi kostjate Eesti Liikluskindluse Fondi, Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i ja M.R.i vastu Eesti Liikluskindlustuse Fondi 15.01.2008.a otsuse ja Kindlustuse Vaidluskomisjonide 31.03.2008.a otsuse tühistamiseks, liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks M.R.’i tunnistamiseks ja hageja kasuks tema sõiduki taastusremondi maksumuse 19 046 krooni väljamõistmiseks. Hageja ei ole süüdi selles, et sündmuskohale saabunud politseitöötajad ei vormistanud vastavaid dokumente, samuti oli vormistamata nõusolek ja süü ülestunnistamine M.R.’i poolt. Hageja taotles üle kuulata tunnistajatena I. K. ja R. A..
KOSTJATE JA KOLMANDATE ISIKUTE VASTUSED
9.30. juunil 2008.a ja 29. jaanuaril 2009.a esitatud vastustes kostja Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi ei tunnistanud, leides, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav hageja, kes eiras LE 123 sätteid, mistõttu sõiduk kaotas juhitavuse ja lõi sellega etteaimatamatu liiklustakistuse vastu liikunud sõidukile. Kostja nõustus Kindlustuse Vaidluskomisjoni 31.03.2008.a otsuse nr 7-I/08/39 põhjendustega ja palus jätta hagi rahuldamata ning välja mõista hagejalt kostja menetluskulud.
10.04. juulil 2008.a ja 16. veebruaril 2009.a esitatud vastustes kostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS samuti hagi ei tunnistanud. Kostja arvamuse kohaselt on hagi põhjendamata, kuna hageja lõi liiklusohtliku olukorra ja tekitas liikluskahju. Hageja on Kindlustuse Vaidluskomisjonis tunnistanud, et tema sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis vastassuuna vööndisse. Seega rikkus hageja LE §123 nõudeid. Hageja käitumine oli põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Kui hageja ei oleks rikkunud LE §123, ei oleks ta oma sõiduki üle kontrolli kaotanud ja vastassuuna vööndisse kaldunud ning siis ei oleks toimunud järgnevaid kokkupõrkeid. Conditio sine qua non reegli kohaselt loetakse ajaliselt eelnev nähtud hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks saanud teist. Kostja leidis, et kuna M.R. ei ole liikluseeskirju rikkunud ega liikluskahju tekitanud, seega puudub kostjal tema eest kahju hüvitamise kohustus.
11.03. veebruaril 2009.a esitatud vastuses kostja M.R. palus jätta hagi rahuldamata, kuna haginõue on põhjendamata. Kostja väitel ei ole tõendatud hageja väide, et kostja tunnistas ennast vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kostja ei ole ennast süüdi tunnistanud. Hageja väitel seisis ta tee peal sel hetkel, kui toimus kokkupõrge, hageja esmaste ütluste kohaselt hakkas ta aeglaselt sõitma. Hageja ütlused on vasturääkivad. Kostja pidurdas ning üritas eesolevast takistusest mööda põigata, tehes kõik endast oleneva liiklusõnnetuse vältimiseks. Tegemist ei olnud möödasõidu sooritamisega, kuna kogu pidurdusteekond ja kokkupõrge toimus kostja suunavööndis. Kostja ei ole süüdi kahju tekitamises ja hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist.
12.Hagiavalduse ja täienduste esitamisest teatas AS-ile Inges Kindlustus, kuid kolmas isik ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.
KOHTUISTUNG
3 (8)
2-08-14088
13.26. märtsi 2009.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja loobusid tunnistajate ülekuulamise taotlusest, kuna nad ei suutnud tagada tunnistajate kohaletulekut. Hageja seletuste kohaselt on ta liiklusõnnetuse toimumises süüdi osaliselt, sest ta ei saanud hakkama auto juhtimisega, kuid ta ei tekitanud sellega kellelegi kahju. Paljud autod jäid seisma, kuna tee oli libe. Kindlustusseltsile esitatud avalduses hageja eksis, kuna oli juhtunust šokis. Tegelikult jäi hageja tee peal seisma. Hageja ise ei liikunud, kui hageja autoga toimus kokkupõrge, keerati tema auto 360 kraadi. Hageja arvamuse kohaselt pidi kostja pidurdama, kuna ta nägi, et tee peal on tekkinud avariiolukord. Nähtavus oli hea, lihtsalt tee oli väga libe. 19 046 krooni oli auto taastusremondi maksumus.
14.Hageja lepinguline esindaja jäi hagis toodu juurde. Tema seletuste kohaselt oli tegemist hageja poolt teelt väljasõitmisega. Kostja M.R., nähes tee peal avariiolukorda, ei tegutsenud vastavalt liiklusseadusele, kuna tõenäoliselt ei valinud õiget kiirust. Teised autod suutsid peatuda, seega peaksid kostjal olema mõistlikud vastuväited. Esindaja palus hagi rahuldada. Juhul, kui kostja on süüdi osaliselt, siis rahuldada hagi osaliselt.
15.Kostja Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindaja jäi kirjalikult esitatud vastuse juurde. Esindaja arvamuse kohaselt on vaidluskomisjoni otsus õige. Liiklusõnnetuse tekkimise põhjuseks on juhtimise kaotus hageja poolt. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata, hagi rahuldamise korral rahuldada hagi Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i ja M.R.’i vastu.
16.Kostja M.R.’i seletuste kohaselt on juhtunus süüdi hageja. See, et kostja sooritas möödasõitu, ei ole õige. Kostja alustas pidurdamist rohkem kui 100 meetri kauguselt hageja autost, hoides jalga kogu aeg piduripedaalil. Kostja ees sõitnud džiibiauto pidurdas kiiremini, kui kostja auto. Tee oli ülilibe, seepärast auto sõitis edasi, kostjal ei jäänud muud üle, kui sõita vastu hageja autot. Kostja ei saa väita, et hageja oleks liikunud. Sündmuskohale tulnud politseinik ütles, et kostja on süüdi, millega kostja ei nõustunud. Politsei kiirustas ja ei hakanud eriti midagi tuvastama. Kostja pöördus Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i poole sellepärast, et viimane oli tema kindlustusandja.
17.Kolmanda isiku, AS-i Inges Kindlustus, esindaja, hageja kindlustusandjana, toetas hageja seisukohta, leides, et lähtudes kohtuotsusest tekib kolmandal isikul regressinõue hageja vastu või alusetu rikastumise nõue kostja M.R.’i vastu.
18.Kostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 06.03.2009.a esitatud taotluses teatas kostja esindaja kohtule, et kostja jääb oma vastuste juurde. Esindaja leidis, et tsiviilasja on võimalik arutada ilma kostja esindaja osavõtuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega hagile, kuulanud ära hageja, kostja M.R.’i ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kulub rahuldamisele osaliselt.
20.TsMS §410 esimese lause alusel kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS §416 lg1 esimese lause kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on
4 (8)
2-08-14088 kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kuna kaaskostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i vastuväiteid hagile on kirjalikult esitatud ja kohtuistungile ilmunud pooled taotlust kaaskostja esindaja ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud, siis kohus lahendab asja sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
21.Hagiavaluduse ja Kindlustuse Vaidluskomisjoni 31.03.2008.a otsuse ning hageja taotlusel Eesti Liikluskindluse Fondilt tsiviilasja juurde nõutud toimikutes olevate tõendite kohaselt 07.11.2007.a kell 8.30 toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Tallinn-Narva mnt, Toila Ristist 1 km Narva poole, kus libedal teelõigul sattus hageja juhitud sõiduk Ford Escort reg nr xxx kontrollimatusse ning kaldus vastassuunavööndisse. Toimus kokkupõrge vastassuunas lähenenud kostja M.R.’i poolt juhitud sõidukiga MB E220, reg nr xxx, mis omakorda põrkas otsa vastassuunas seisma jäänud sõidukile Mazda 6, reg nr xxxja viimane veel otsa tema taga seisma jäänud sõidukile Ford Focus, reg nr xxx.
22.Pooltel ei ole vaidlust liiklusõnnetuse toimumise ja selles sõidukitele varalise kahju tekkimise ega tekitatud kahju suuruse üle. Hageja ei ole nõus Eesti Liikluskindluste Fondi 15.01.2008.a ja Kindlustuse Vaidluskomisjoni 31.03.2008.a otsustega, millega tunnistati liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastaustavaks hagejat. Seega pooltel on tekkinud vaidlus liikluskahju tekitaja üle. Kohtuvälise menetleja otsuste tühistamise nõue
23.TsMS §4 lg1 alusel kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hageja nõuab Eesti Liikluskindluste Fondi 15.01.2008.a ja Kindlustuse Vaidluskomisjoni 31.03.2008.a otsuste tühistamist, mis on põhjendamata. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) §58 lg4 sätestab, et komisjoni (kindlustuse vaidluskomisjoni) otsus jõustub poole suhtes 10. päeval, arvates otsuse sellele poolele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 30. päeval, arvates selle avalikustamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. Otsus ei jõustu, kui pool esitab nimetatud tähtaja jooksul kohtule samas asjas nõude teise poole vastu.
24.See, et Kindlustuse Vaidluskomisjon jättis hageja kaebuse rahuldamata, ei tähenda, et hagejal on tekkinud õigus nõuda kohtuvälise menetleja otsuste tühistamist. LKS §58 lg6 kohaselt kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas ja 7 lõike kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sellest tuleneval on hagejal küll õigus nõuda vaidluse lahendamist, kuid ei ole tal õigust nõuda komisjoni otsuse tühistamist. TsMS § 423 lg2 p2 alusel tuleb hagi selles osas läbi vaatamata jätta, sest otsuse tühistamise nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Liiklusõnnetuse põhjustaja ja kahju hüvitamine
25.Hageja poolt 07.11.2007.a, s.o kohe pärast liiklusõnnetust, kirjutatud seletuse kohaselt kaldus hageja juhitud sõiduk Ford Escort vastassuunavööndisse, kust ta hakkas aeglaselt välja sõitma, sest mõlemalt poolt lasid sõidukid hageja juhitud sõiduki läbi. 20.11.2007.a kirjutatud seletuse
5 (8)
2-08-14088 kohaselt hakkas hageja aeglaselt välja sõitma (ELKF toimik nr X-01-07-0949 lk 17, 18). Kindlustuse Vaidluskomisjoni istungil seletas hageja, et ta soovis vastassuunavööndist tagasi sõita oma suunavööndisse. Kohus ei nõustu hagiavalduses toodud hageja väidetega kokkupõrke toimumise ajal mitteliikumise kohta, sest eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult hakkas ka tema juhitud sõiduk liikuma oma suunavööndisse.
26.LKS §56 alusel liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Liiklusseaduse (LS) §47 lg5 (Liikluseeskirja §123) alusel juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
27.Kohus ei nõustu Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsuses toodud põhjenduste ja kostjate vastuväidetega, et hageja libedusse sattumist ei olnud kostja M.R.’ile etteaimatav. Hagiavalduse ja liiklusõnnetuse skeemi järgi (tl 4, ELKF toimik nr X-01-07-0949 lk 18), vaatama libedale teekattele, tekkinud avariiolukorras suutsid peatuda nii hageja taha sõitnud Mazda 6 ja Ford Focus, kui ka vastassuunavööndis sõitnud sõiduk (maastur).
28.Ei nõustu kohus ka M.R.i ja kaaskostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i vastuväidetega kahju tekitamises M.R.i süü puudumise kohta ning sellega, et kui hageja ei oleks ta oma sõiduki üle kontrolli kaotanud ja vastassuuna vööndisse kaldunud ning siis ei oleks toimunud järgnevaid kokkupõrkeid. Kuna vahemaa kostja M.R.i juhitud sõidukist hageja juhitud sõidukini oli veelgi pikem, kui kostja eest sõitnud sõidukist hageja sõidukini, siis oli M.R.’il veelgi pikem tee oma juhitud sõiduki peatamiseks. Vaatamata sellele, ei suutnud ta oma juhitud sõidukit peatada. Antud asjaolu viitab sellele, et kostja M.R.: 1) kas ei valinud sõidutingimustele vastavat sõidukiirust; 2) või ei hoidnud eessõitnud sõidukiga pikivahet; 3) või õigeaegselt ei märganud eessõitva sõiduki pidurdamist; 4) või üritas ilma pidurdamata eessõitvast sõidukist mööda sõita, veendumata sellest, kas möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba. Sellega M.R. ei täitnud LE §129 sätestatud kohustust, hoida vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile ja LE §132 p3 sätestatud kohustust enne möödasõidu alustamist veenduda, et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba.
29.TsMS §230 lg1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §229 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 01.02.2008.a tõendi kohaselt sündmuskohal käinud Jõhvi politseijaoskonna korrakaitse talituse vanemkonstaabel Nikolai Bronski selgitas välja, et 07.11.2007.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi kostja M.R., kes ei valinud vastavalt ilmastiku- ja sõidutingimustele vastavat sõidukiirust ning seetõttu ei suutnud vältida
6 (8)
2-08-14088 otsasõitu seisvatele sõidukitele. Politsei ei vormistanud liiklusõnnetust sellepärast, et kõik asjaosalised olid nõus liiklusõnnetuse põhjustaja osas (tl 5). Sellega on tuvastatud, et tegelikult tunnistas kostja M.R. ennast sündmuskohal liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks, sellepärast pöördusidki kõik liiklusõnnetuse osapooled tema kindlustusandja juurde. Vastasel juhul oleks politsei vormistanud väärteomenetluseprotokolli ja määranud rikkumise eest karistuse. Otsuse tegemisel ei ole Kindlustuse Vaidluskomisjon nimetatud tõendit arvestanud, mistõttu asuski ta valele seisukohale, et M. R. oli sunnitud hageja sõidukile otsasõitu vältimiseks sooritama manöövri vasakule.
30.Hageja tegevuse tõttu tekkis küll avariiolukord, kuid liiklusõnnetus tekkis sellepärast, et kostja M.R.’i poolt juhitud sõiduauto MB E320 sõitis otsa algul hageja sõidukile ja edasi vastassuunavööndis peatunud sõidukitele. VÕS §1056 lg1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi nii hageja kui ka kostja M.R.. Kui hageja ei oleks vastassuunavööndisse kaldunud, ei oleks kostja M.R.’il tekkinud pidurdamise või manöövri tegemise vajadus. Samas kui kostja M.R. ei oleks LS §47 lg5, LE §129 ja §132 p3 nõudeid rikkunud, siis ei oleks ka otsasõitu toimunud. Sellepärast tuleb liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistada süüdi hageja ja M.R., kumbki 50% ulatuses ja hagi kostjate M.R.i ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i vastu kahju hüvitamises tuleb rahuldada samuti osaliselt 50% ulatuses.
31.LKS §1 ja §2 kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kohustuslik kindlustus ning sama seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKS §26 tulenevalt liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga sama paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKS §28 lg1 alusel liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Varakahju on asja kahjustamise või hävimise kahju ning mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile (LKS §28 lg3).
32.Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtis kostja M.R.i juhitud sõiduki suhtes Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i liikluskindlustuse tavalepingu poolis nr JJE32317972 (ELKF toimik nr X01-07-0949 lk 9). OÜ MVEN poolt 06.05.2008.a koostatud kalkulatsiooni järgi kostja sõiduki taastusremondi maksumuseks on 19 046 krooni (tl 18). Kostja M.R.’i poolt hagejale tekitatud kahju tuleb LKS §44 lg2 teise lause alusel hüvitada kindlustusandja kaaskostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i poolt 1⁄2 osas, s.o 9 521.5 krooni ulatuses. Menetluskulud
33.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §163 lg1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus hageja ning kosjate M.R.’i ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i menetluskulud nende endi kanda, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Inges Kindlustus AS-i menetluskulud aga jätab võrdsetes osades hageja ja kaaskostjate M.R.’i ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i kanda.
7 (8)
2-08-14088
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §444 lg4, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.