2-08-51330/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-08-51330 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 17.10.2008.a. esitas HANSAPANK AS hagi Dundaga OÜ vastu võla 540 krooni ja viiviste nõudes ning lepingu objektiks oleva vara tagastamise nõudes või alternatiivse nõudena võlgnevuse 540 krooni ja viiviste nõudes ning lepingu objektiks oleva vara maksumuse 11000 krooni hüvitamise nõudes, hagihind 11540 krooni. Kohus võttis 19.12.2008.a. hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust /t.l 52-55/. 17.02..2009.a. esitas hageja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna võlgnik on peale hagi esitamist tasunud võlgnevuse ning tagastanud lepingu objektiks oleva vara. Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes TsMS § 150 lg2-st palub hageja tagastada hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud pool, so. 375 krooni AS-le Hansapank. Hageja palub tagastatava riigilõivu üle kanda AS Hansapanak kontole nr 227000000016 Hansapanaga (selgitus:hagist loobumisel poole riigilõivu tagastamine, Dundaga OÜ). TsMS § 168 lg5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahaldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt nimetatud sättest ja lähtudes TsMS §-st 1741 lg1 palub avaldaja kohtul menetluse lõpetamise määruses kostjalt välja mõista avaldaja poolt kantud menetluskulud ja määrata hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning esitab kohtule menetluskulude nimekirja: pooles osas hagiavalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses tasutud riigilõiv, so. 375 Eesti krooni (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on lisatud hagiavaldusele). Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 alusel selgitab kohus, et kui menetlus lõpetatakse, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahaldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine ja sellega taotlus menetluse lõpetamiseks on poole õigus (TsMS § 206). Kostja menetluse lõpetamisele ja menetluskulude jaotusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. TsMS § 168 lg5 alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu selle osa, mida hagejale ei tagastata, so. 375 krooni. TsMS § 168 lg5 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja menetluskuld.